Küsimus 24 Nädala tagasi EMO-s avastatud süvaveeni tromboos, raviks süstid ja Marevan ja jälgimine tromboosi kabinetis. Ja kuna veenilaiendid segavad elukvaliteeti, siis kirurgiga konsulteerimine on hea mõte. Kui on veritsus, siis võiks kaaluda INR 2,,5 vahemikus hoidmist. Nüüd olen Marevani peal.
Kui kehakaal on suur, on see ka neerudele koormav. Sel juhul tuleb arstiga arutada, kuidas kehakaalu tasapisi mida teha, ilma et see oleks tervisele lisarisk. Kui kehakaal suureneb liiga kiiresti, informeerige kindlasti arsti. Äkiline kehakaalu suurenemine, millega kaasnevad tursed, hingamisraskused ja vererõhu tõus, võib olla märk sellest, et Teie organismis on liigselt vedelikku. Naatrium Naatrium on mineraalaine, mis aitab organismis reguleerida veevahetust vere ja kudede vahel, närvisüsteemi talitlust ning säilitada happe-aluse tasakaalu.
Liigne naatrium mõjutab vedeliku kogust organismis ja see võib põhjustada vererõhu tõusu, samuti jalgade turset. Kroonilise neeruhaiguse korral haiget jala peal piirama toidu naatriumisisaldust.
Naatriumi leidub suures koguses lauasoolas ning toitudes, millele on lisatud soola.
Kuigi mul oli tol päeval jalg veidi haige veel, sain siiski mõned head trikid tehtud💪🏽😅😀
Soolasisaldus on suurem valmiskastmetes nt sojakastemaitseainetes küüslaugu- või sibulasoolmida teha purgisupid, konservid, kuivsupid, puljongidtöödeldud Uhishaigus kuunarnukis nt sink, peekon, vorstikesed, suitsukalasoolastes snäkkides, kartulikrõpsudes, soolapähklites, soolakringlites, enamikus kiirtoitudes. Ostke värskeid toiduaineid ja valmistage toit kodus. Valige vähem soolarikkad toidud.
Ärge kasutage toidu valmistamisel enam kui näputäit soola. Vältige söömise ajal toidule soola lisamist. Kasutage toidu maitsestamiseks värskeid või kuivatatud ürte ja vürtse, sidrunimahla, maitseäädikat. Ärge kasutage soolaasendajaid, kui arst ei ole neid soovitanud. Enamik soola- asendajatest sisaldab liigselt kaaliumi.
Veresoontehaigused ei kannata pikka ootamist
Piirake kiir- ja valmistoitude söömist, sest need sisaldavad palju peidetud soola. Lugege pakendite etikette, et valida väiksema soolasisaldusega tooted. Valgud Valgud on vajalikud lihaste ja kudede normaalseks toimimiseks, haavade paranemiseks ja infektsioonidega võitlemiseks.
Eristatakse loomseid ja taimseid valke.
Kui kehakaal on suur, on see ka neerudele koormav. Sel juhul tuleb arstiga arutada, kuidas kehakaalu tasapisi alandada, ilma et see oleks tervisele lisarisk.
Igapäevaselt on vajalikud mõlemad. Loomsete valkude allikad on näiteks munad, mida teha, kana, punane liha, piimatooted ja juust. Taimsete valkude allikad on köögi- ja teraviljad, oad ning pähklid. Kroonilise neeruhaiguse korral võib nii liigse valgu kui ka liiga vähese valgu tarbimine muuta Teie enesetunde halvemaks. Mõõdukas valkude söömine aitab vähendada nii neerude koormust kui ka jääkainete kogust veres ning seeläbi aeglustada haiguse süvenemist. Samas ei peaks Te valgurikkaid toiduaineid täielikult vältima, valguvaene dieet võib põhjustada nõrkust, väsimust ja ala- toitumust.
Arst aitab määrata, kui palju valku peaks sõltuvalt neerufunktsioonist Teie toit sisaldama. Kui kroonilise neeruhaiguse tõttu on toidus valgu kogust piiratud, siis võib väheneda ka oluline kalorite allikas. Siis peaksite saama enam kaloreid muudest toiduainetest, mis valku ei sisalda, näiteks peaksite tarvitama enam süsivesikuid või lisama menüüsse taimseid rasvu.
Lehekülje allpool näete esitatud küsimusi ja arsti poolseid vastuseid. Sagedasemad patsiente huvitavad küsimused leiate ka elu tromboosiga peatükist. Küsimus nr 88 Tere.
Teadke, kui palju valku võite päeva jooksul süüa. Uurige, millised toidud sisaldavad valku ja valige neist meelepärased. Sööge korraga väikeseid valgukoguseid.
Hüppeliiges – Väänasid ära? Mida teha?
Kaalium Kaalium on oluline mineraalaine, mis aitab lihastel, närvidel ja südamel korralikult töötada. Kaaliumi liiga kõrge või liiga madal tase veres võib olla organismile ohtlik.
Tavapäraselt eemaldatakse liigne kaalium kehast neerude kaudu. Kui krooniline neeruhaigus süveneb, hakkab kaaliumi tase veres tõusma, kuna neerud ei ole võimelised liigset kaaliumi organismist eemaldama vt Kroonilise neeruhaiguse tüsistused. Kaaliumi taset veres hinnatakse regulaarselt vereanalüüsi abil.
Kui kaaliumi on veres liiga vähe, võib arst määrata raviks kaaliumi asendajad või liigse kaaliumi korral ravimeid, mis tasakaalustavad kaaliumi taset veres. Kaaliumi taset saab organismis edukalt reguleerida ka dieedi muutmisega.
Kui peate piirama kaaliumi sisaldavate toiduainete söömist, siis: Uurige, millised on suurema ja väiksema kaaliumisisaldusega toiduained ning tehke tervislikud valikud. Lugege pakendite etikette, valige toiduained, kuhu pole lisatud kaaliumkloriidi. Fosfor ja kaltsium Fosfor on mineraalaine, millel on oluline roll rakkude funktsioneerimisel, lihaste töö reguleerimisel, aju ja närvisüsteemi talitluses, hammaste ja luude moodustamisel.
Fosforit saadakse ennekõike loomset päritolu toiduainetest. Terved neerud eemaldavad organismist liigsed fosfaadid, kuid kaugelearenenud kroonilise neeruhaiguse korral ei pruugi neerud olla võimelised seda tegema. Kaltsium on mineraalaine, mis mida teha oluline tugevate luude ja hammaste jaoks, vere hüübimiseks ning südame ja närvide talitluseks.
Mitmed toiduained, mis on head kaltsiumiallikad, on sageli liiga suure fosforisisaldusega. Kui vere fosfaadisisaldus on suur, siis vere kaltsiumisisaldus langeb ja kaltsium läheb luudest välja. Kaltsium hakkab kogunema veresoontesse, liigestesse, lihastesse ja südamesse, kuhu see normaalselt ei kuulu vt Kroonilise neeruhaiguse tüsistused. Selleks, et ennetada kaltsiumi kadu luudest ja vähendada fosfaadi taset veres, tuleb piirata toitude söömist, mis sisaldavad suures koguses fosforit nt piimatooted, oad, herned, pähklid ja seemned, täisteratooted, koolajoogid.
Arst võib Teile määrata ka ravimeid, mida nimetatakse fosfaadisidujateks.
Ravimit võetakse vastavalt arsti määratud sagedusele söögikordade ajal. Ravim seob toidus olevat fosforit nii, et see ei saa verre imenduda. Mitmetele pakendatud toitudele on lisatud fosforit.
- Ola liigese pohjus
- Küsimused & vastused « Tromboosialane info arstile ja patsiendile
- Tahendab valu liigeste valu parast venitamist
- Tiina Sarv Kirurg Jüri Lai on veresooni opereerinud juba üle neljakümne aasta.
Selleks, et liigset fosfori tarbimist vältida, lugege pakendite etikette. Vedeliku tarbimine Kerge ja mõõduka kroonilise neeruhaiguse raskusastmete korral ei ole vedeliku tarbimise piiramine tavaliselt vajalik. Arutage arsti haiget jala peal õega, kui palju peaksite päevas vedelikku tarbima. Kui tunnete, et kehas tekib vedeliku peetus ja jalad tursuvad, andke sellest kindlasti arstile teada.
Kui neeruhaigus on kaugele arenenud, võib olla vaja piirata ööpäevast vedelikukogust. Kui arst on piiranud Tonsilliidi haiged polved tarbimist, siis: Täpsustage, kui palju vedelikku võite päevas tarbida. Täitke iga päev kann selle koguse veega. Kui joote päeva jooksul näiteks kohvi või teed, valage kannust vastav kogus vedelikku välja.
Kui kann on tühi, siis on Teie päevane vedelikogus tarbitud. Pidage meeles, et paljud tahked toidud sisaldavad samuti vedelikku, samuti arvestage päevase vedeliku hulka supileem. Valige tervislikud mida teha nt vesi, värske mahl.
Kontrollige jookide mida teha, fosfori- ja kaltsiumisisaldust.
Kui tarvitate mõnikord toiduks konserve, arvestage konservivedelik samuti päevase vedeliku hulka või kurnake konserveeritud toiduained enne kasutamist. Kui olete taimetoitlane Kui olete taimetoitlane, informeerige sellest kindlasti oma arsti. Taimetoitlaste dieet võib olla liiga kaaliumi- ja fosforirikas ning samas sisaldada vähem valke. Igapäevase toiduga peaks saama tasakaalustatult ja õigesti kombineeritult taimseid valke ning vajaliku koguse kaloreid, samas pidades kontrolli all kaaliumi ja fosfori taset veres.
Kroonilise neeruhaiguse patsiendijuhend (PJ-N/20.1-2017)
Kui toit ei ole piisavalt kaloririkas, hakkab organism kasutama valke energia tootmiseks. Kui peate mõnda toiduainet menüüs piirama, arutage arsti või õega, kuidas toituda, et saaksite igapäevase toiduga kätte vajalikud toitained ja kalorid.
Hüppeliiges — Väänasid ära? Mida teha? Väänasid hüppeliigest? Mis edasi? Hüppeliigese väänamise nikastamine, venitamine jt.
Õppige lugema toiduainete pakendite etikette, et teada, kui palju erinevad toiduained sisaldavad naatriumi, valke, kaaliumi, fosforit ja kaltsiumi. Kui olete ülekaaluline, püüdke kehakaalu alandada. Kehakaalu alandamine aitab neerudel kauem normaalselt töötada. Jooge piisavalt vedelikku. Vähendage toidu soolasisaldust. Mida saate ise teha enda ravile kaasa aitamiseks?
Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine Suitsetamisel võib olla tõsiseid pikaajalisi mõjusid neerude funktsioonile. Suitse- tamine kahjustab veresooni. Kroonilise neeruhaigusega inimesed on südame ja veresoonkonna haigustele vastuvõtlikumad kui terved inimesed. Suitsetamine on siinjuures täiendav riskitegur. Kui Teil on krooniline neeruhaigus, leidke koos- mida teha arstiga parim viis suitsetamise lõpetamiseks.
Kroonilise neeruhaiguse korral ei ole alkoholi tarvitamine täielikult vastu- näidustatud, kuid seda võib teha vaid mõõdukalt.
Liigne alkoholi tarvitamine võib kahjustada maksa, südant ja aju ning põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Naistel ei soovitata päevas tarvitada alkoholi üle ja meestel üle ühiku, nädalasse peab jääma vähemalt kolm järjestikust alkoholivaba päeva. Kehaline aktiivsus Kehaline aktiivsus ja sportimine ei ole kroonilise neeruhaiguse korral vastunäidustatud.
Vastupidi, piisav kehaline aktiivsus aitab kehal paremini haigusega toime tulla. Mõõdukas kehaline aktiivsus on oluline, sest: paraneb mida teha jõudlus ja vastupidavus aitab Teil lõdvestuda hoiab vererõhu edukamalt kontrolli all langeb kolesterooli ja triglütseriidide tase veres uni on parem ja sügavam püsib tervislik kehakaal aitab ennetada südamehaiguste ja suhkurtõve teket mida teha enesekindlus ja üldine enesetunne Te võite iga päev treenida ka vaid lühiajaliselt, kuid treeningu mõju kestab päev läbi.
Enne regulaarse treenimise alustamist rääkige kindlasti oma arstiga. Arst saab aidata valida sõltuvalt Teie tervislikust seisundist ja varasemast treeningu- kogemusest sobivamad spordialad.
Vajadusel suunab raviarst Teid taastusarsti konsultatsioonile. Hästi sobivad aeroobsed treeningud nagu kõndimine, kepikõnd, matkamine, ujumine, vesivõimlemine, rattasõit nii sise- kui haiget jala peal välistingimustessuusatamine, aeroobika või muu tegevus, kus on vajalik suurte lihasgruppide töö. Kui eelistate rahulikumat ala, siis sobib hästi jooga.
Kui Te ei ole enne regulaarselt spordiga tegelenud, alustage kergemate treeningutega, mis kestavad 10—15 minutit päevas. Järk-järgult koormust suurendades jõuate korraga treenida 30—60 minutit ja võite seda teha enamikul nädalapäevadel. Alustage iga treeningut soojendusega ja lõpetage venitustega, need harjutused aitavad mida teha vigastusi.
Püüdke sobitada sportimine oma päevarütmi, tehes trenni näiteks hommikul või õhtul.
Oodake treenimisega umbes tund peale suuremat söögikorda ja soovitatav ei ole treenida vahetult umbes üks tund enne magamaminekut. Kõige lihtsam võimalus kontrollida, kas treening on jõukohane: sportimise ajal peaksite saama hingeldamata kaaslasega haiget jala peal umbes tunni aja jooksul peale treeningut peaks pulss taastuma, peaksite tundma end tavapäraselt, kuid kui see nii ei ole, siis treenige järgmisel korral rahulikumalt lihased ei tohiks olla valulikud nii, et see takistab järgmist treeningut treeningu intensiivsus peaks olema mugava pingutuse tasemel Siiski on mõned märgid, kui peaksite treenimisest loobuma või treeningu katkestama: tunnete end väga väsinuna tunnete rinnas valu, südame löögisagedus kiireneb äkki või muutub eba- regulaarseks tunnete kõhus valu jalalihastes tekivad krambid tekib peapööritus või -uimasus Pidage meeles, mida teha regulaarne kehaline aktiivsus ei tähenda, et võiksite Salv dislokatsiooni liigestest süüa toite, mida Teil on soovitatud piirata.