Liigu sisu juurde

Laias laastus mõjutab seda nii rahvastikupüramiid, tervishoiusüsteemide võimekus ja kohaliku haiguspuhangu kulg. Kas haigusnähtudeta inimesed on nakkusohtlikud?

Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2—14 päeva, keskmiselt 5 päeva. Mida teha, kui kahtlustad endal koroonaviirust? Sümptomite avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinilekust antakse käitumisjuhised. Haigussümptomite palavik, köha, nohu leevendamiseks soovitab terviseamet sümptomaatilist ravi käsimüügiravimitega.

Telefonitriaaži juhend (25.03)

Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistage hädaabinumbrile Kindlasti ei tohi pöörduda otse EMOsse ega haiglasse. Keda testitakse? Testitakse ennekõike raskelt haigeid ja riskirühmadesse kuuluvad inimesi, sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi.

Juhuvalimi testimist on kavas rakendada vaid nii-öelda eesliini töötajate testimiseks, kes võivad nakkust edasi kanda riskirühmade patsientidele, st tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajad ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavad töötajad. Laiendatud testimisele saab vaid perearsti saatekirja ja testimiskeskuse suunamise teel. Selleks peab haigussümptomitega inimene helistama oma perearstile. Kui perearst peab testimist vajalikuks, vormistab ta digitaalse saatekirja. Saatekirja saanud patsiendiga võtab ühendust testimiskeskus, leppides inimesega kokku täpse testimise aja ja koha.

Ninaneelu proov võetakse autost saatekirja omavalt inimeselt isikut tõendava dokumendi alusel, testi tulemuse saab inimene telefoni teel, lisaks kuvatakse proovi vastus ka patsiendiportaalis www. Kuidas viirus levib?

10 kõige olulisemat asja, mida teada koroonaviirusest ja selle ennetamisest

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, valu nakkuse ajal lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.

Samuti on võimalik levik otsese kontakti teel — haigestunud inimest katsudes või ka pindade vahendusel. Näiteks, kui haige inimene on köhinud viirust sisaldavad piisad pindadele ja terve inimene korjab käega haigustekitaja laua või ukselingi pealt üles ning katsub omakorda enda nägu.

MAREK STRANDBERG: MIKS KAITSTA SUUD JA NÄGU KORONAVIIRUSE LEVIKU AJAL?

Üks haige võib nakatada isikut. Võrdluseks: gripi korral on see arv umbes 1,3 ja leetritel 12— Kui kaua viirus keskkonnas püsib? Viirus suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi. Viiruse hulk selle aja jooksul siiski oluliselt langes. Samuti tasub meeles pidada, et viiruse levitajaks on ikka inimene, sest viirus saab paljuneda vaid inimrakkude olemasolul. Kas haigusnähtudeta inimesed on nakkusohtlikud? Uuringuid selle kohta on väga vähe ja neid on ka raske teha.

Siiski valu nakkuse ajal kirjeldatud, et viiruse hulk on kõrge juba üks päev enne haigussümptomite teket ja et isik on nakatanud teisi vahetult enne, kui temal endal haigussümptoomid ilmnesid.

Olulisemad haiguse levitajad on ikkagi haigussümptomitega ka kergete nähtudega isikud. Keda haigus enim ohustab? Koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle aastastel, või kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus. Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt valu nakkuse ajal kontaktil haige inimesega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis. Kas on olemas ravi või vaktsiini? Spetsiifilist viirusvastast ravi pole, kuid kliinilised uuringud käivad.

Viirusega nakatunud peaksid saama asjakohast kust liigesed voivad 17.

KKK: mida peaks teadma koroonaviirustest?

aasta jooksul haiget teha sümptomite leevendamiseks ning tõsiselt haigestunud ka vajalikku toetavat ravi. Vaktsiini pole, kuid on teateid potentsiaalsete vaktsiinikandidaatide olemasolust. Kuidas end viiruse eest kaitsta? Oluline on järgida hoolikalt hügieenireegleid: Pese käsi regulaarselt ja hoolikalt sooja vee ning seebiga.

See on parim ennetus. Kui neid pole võtta, aitab ka desinfitseerimisvahend.