Käed tursuvad nii, et kujunevad viinersõrmed. Võid kaitsta end päiksevalguse eest, kasutades päiksekaitsekreeme. Võib ilmneda ka muutusi siseelundites, nagu kopsudes ja neerudes. Tuhara ja reie piirkonda läbib ka inimkeha suurim ning pikim närv — istmikunärv. Püüan aidata teil välja mõelda, kas teie hüpikaken või lihvimisõlm on tegelikult enamasti "normaalne" või on sellel midagi vaadata järgmisena. Samuti võivad sarnased sümptomid tekkida ka iliotibiaaltraktis ITB suure pöörla lähestikus, mis võib omakorda ärritada veel teisigi limapaunasid.
Neist populaarseim on Movalis. Seda kasutatakse peamiselt siis, kui on vaja eriti pikaajalist toimet valule ja põletikule. Movalis on saadaval tablettide, ravimküünalde ja süstelahuse kujul. Võib-olla on see mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite rühmas kõige tõhusam artroosi ravim.
Kondroprotektorid Sellesse rühma kuuluvad need ravimid, mille koostis sisaldab glükoosamiini ja kondroitiini. Kondroprotektorid täidavad kõhre kahjustatud struktuuri taastamise ülesannet, kõrvaldades seeläbi mitte ainult sümptomid, vaid mõjutavad ka haiguse alust.
Nendes preparaatides sisalduvad toimeained vastutavad erinevate funktsioonide eest. Glükoosamiin stimuleerib kõhre põhikomponentide proteoglükaanide sünteesi ja kaitseb neid edasise hävitamise eest.
Käivitub looduslik taastumismehhanism. Kondroitiin parandab proteoglükaanide võimet vett haarata ja kinni hoida, stimuleerib kollageeni tootmist ja töötab teatud ensüümide vastu, mis mõjutavad kõhrekoe negatiivselt.
Nende kahe toimeaine koosmõju taastab liigese kõhrepinna, avaldab soodsat mõju liigesevedeliku tootmisele, parandades selle "määrimisomadusi". Samuti aitab nende kasutamine vähendada valu ja leevendada põletikku. Kondroprotektiivsetest ainetest on märkimisväärne kasu ja need on enamikul juhtudel vajalikud artroosi ravis.
Kuid neil on ka oma puudused: Need ravimid vajavad pikaajalist manustamist, vaja on ravikuuri. Keskmiselt kestab ravikuur kuus kuud kuni poolteist aastat, kuid vajadusel võib selliste artroosivastaste ravimite võtmise perioodi pikendada kahe kuni kolme aastani. Ravi enneaegne katkestamine võib kõik jõupingutused eitada.
Samal ajal peate olema valmis selleks, et märkate esimesi tulemusi alles kolme kuu pärast, sest kõhrekoe taastatakse väga aeglaselt. Kondroprotektorid on artroosi viimases staadiumis ebaefektiivsed, kui kõhr on peaaegu hävitatud.
Kuid endiselt on vastunäidustusi, teave nende kohta on alati konkreetse ravimi kasutamise juhendis. Turult leiate palju selliseid artroosi ravimeid, mis sisaldavad glükoosamiini ja kondroitiini või ainult ühte neist ainetest.
Kõige tavalisemad on: Enamik kondroprotektoreid on tablettide või pulbri ja süstelampullide kujul, kuigi soovi korral võib leida ka geele ja salve. Vormi valik sõltub artroosi ilmingute tõsidusest: esiteks kasutatakse salve, seejärel tablette ja pulbreid ning kõige raskematel juhtudel ka süste.
Sellesse rühma kuuluvad lisaks kliiniliselt testitud ja tõhusaks osutunud ravimid ka toidulisandid. Pange tähele, et need toidulisandid ei kuulu kohustuslike uuringute alla. Need ei pruugi üldse sisaldada toimeaineid. Seetõttu peate kondroprotektorite valimisel tuginema arsti nõuannetele ja valima ainult tõestatud ravimid.
Kortikosteroidravimid Selliseid artroosi ravimeid kasutatakse kõige raskematel juhtudel hädaabi pakkumiseks, kui patsiendi seisundit on vaja leevendada. Kortikosteroidhormooni preparaate toodetakse vedeliku ampullide kujul intraartikulaarsete süstide jaoks.
See manustamisviis tagab võimalikult kiire tulemuse ja tänu toimekiirusele on kortikosteroidid saanud arstide ja patsientide seas suure populaarsuse. Valuliku hallitusriba kõige levinumad põhjused hõlmavad manseti pöörlevat lima, bursiiti, labraalseid pisaraid, biitsepsi kõõluse probleeme ja artriiti.
Näen nädalas 5—10 patsienti, kes lihtsalt tahavad teada. Miks mu õlg kisub ja krigiseb? Enamik teist on mures oma liigeste helide pärast.
See on loomulik probleem. Te pole kindel, kas see on normaalne või mitte. Mõnel teist on valu ja tahad teada saada, mis seda valu põhjustab ja uut sensatsiooni tekitada. Jätkake lugemist Püüan aidata teil välja mõelda, kas teie hüpikaken või lihvimisõlm on tegelikult enamasti "normaalne" või on sellel midagi vaadata järgmisena. Ühes teises postituses kirjeldan asju, mida tuleks teada saada, kui teil on tõsine õlavigastus. Õla anatoomia Õlg on väga keeruline ristmik, mis koosneb luust, kõhrest, sidemetest, kõõlustest ja kahest erinevast kudest, mis joondavad meie õlaliigese sisekülge.
Neid kangaid, mis ehivad ruumide sees, nimetame Sinoviumiks ja Bursaks. Kui mõni neist konstruktsioonidest on kahjustatud või lihtsalt põletikuline ja seetõttu paksemvõib sujuvalt funktsioneeriv õlg napsata või krigiseda. Need "vigastused" võivad olla lihtsalt igapäevasest kasutamisest, spordivigastustest, spordist põhjustatud kroonilisest korduvast stressist või kukkumisest või õnnetusest põhjustatud olulistest vigastusest.
Enamik sellest põletikust kaob iseseisvalt. Pean muretsema õla pärast? Enamasti on õlas klõpsuv või hüppav heli tingitud igapäevasest kasutamisest ja aja jooksul meie liigestes toimuvatest muutustest. Vananedes viib see asjaolu, et mõned pinnad muutuvad karedaks - kui nad üksteise vastu hõõruvad, siis nad klõpsavad, pragunevad või annavad õlas heli. Enamiku teie jaoks pole valutu õlavöötme mure. Paljude teie jaoks võib krõps või klõps aja jooksul lõpuks kuluda või võite sellega lihtsalt harjuda.
Valutu klõpsamine ja hüppamine ei vaja tavaliselt üldse ravi.
Kui teie õlg ilmneb valutades või kui vigastus algas pärast pritsimist ja klõpsatust, peaksite kaaluma ortopeedilise kirurgi kohtumist. Enamasti kannatavad selle käes noored ning keskealised mehed ning probleem võib olla omandatud või kaasasündinud. Omandatud pitsumine on sageli korduvate koormavate liigutuste tagajärg, näiteks pikaaegne kükitamine, autosse istumine ja sealt väljumine, puusa koormamine maksimaalsete rotatsioonasenditega, järsud pööramised, suunamuutused ja hüpped.
Ravi, nagu enamus ortopeediliste probleemide puhul võib olla konservatiivne või operatiivne.
Puusavalu ? Mis seda tekitada võib ?
Konservatiivsel ravi pööratakse rõhku liigesliikuvuse arendamisele, puusaliigest ümbritsevate lihaste tugevdamisele, aktiivse eluviisi julgustamisele ning valuravile. Operatiivne ravi on soovitatud nendele, kellel konservatiivne ravi tulemust ei andnud.
Sekkumisega on võimalik ennetada probleemi uuesti esinemist ning hilisemate teiseste probleemide tekkimist. Suure pöörla valusündroom Veel mõnda aega tagasi esines veendumus, et valusündroomi põhjustab peamiselt puusa küljel trohhanteril asuva limapauna põletik, siis nüüdseks on teada, et valu selles piirkonnas tekib peamiselt puusa abduktorlihaste keskmine ja suur tuharalihas ning laisidekirme pingutaja kõõluste patoloogia tõttu.
Kõõlustes võib tekkida põletikuline reaktsioon, mis omakorda võib sarnase reaktsiooni esile kutsuda sealses limapaunas. Samuti võivad sarnased sümptomid tekkida ka iliotibiaaltraktis ITB suure pöörla lähestikus, mis võib omakorda ärritada veel teisigi limapaunasid. Lihtsamalt öeldes, suure pöörla valusündroomi põhjustab eelkõige abduktorite kõõluste ning iliotibiaaltrakti rebend või põletik.
Isetervenemise ajastu
Mõnikord tekib see lisandina põlve osteoartoosile või ITB valule. Suure pöörla valusündroom esineb sagedamini pikamaajooksjatel, hüppespordialadel või naisterahvastel vanuses Sündroomist vabaneda aitavad liigutus- ja asendipiirangud, harjutused ning koormuse reguleerimine, kui eelnimetatud ei toimi, siis lühiajalist leevendust pakuvad ka kortikosteroidsüstid. Kümnest haigest üheksa on naised. Tavaline vanus haigestumisel on 50—70 eluaastat, kuid haigus võib alata ka noorematel.
See on suhteliselt sage haigus. Sjögreni tõbi kuulub autoimmuunsete haiguste hulka. Need on haigused, kus immuunrakud ründavad vääriti oma keha kudesid, käesoleval juhul välisnõrenäärmeid. Sjögreni sündroom võib olla omaette haigus või liituda teiste autoimmuunhaigustega, nagu reumatoidartriit või süsteemne erütematoosluupus SEL. Haiguse põhjust ei teata. Enamik haigeid märkab kõigepealt silmades kipitust ja prügitunnet.
Suu kuivamisega kaasnevad neelamisraskused, vajadus kuiva toitu süües peale juua ning kähisev hääl. Hiljem lisanduvad hambaaugud ja igemepõletik, kuna ei eritu kaitsvat sülge. Süljenäärmete turse võib põhjustada põskede laienemist.
Nina ja kopsutorude näärmete haigestumine toob kaasa nina kuivamise ja kuiva köha. Suguteede limaskesta kuivamine võib naistel olla väga ebamugavaks vaevuseks.
Ka mao ja soolestiku näärmed võivad viga saada, tagajärjeks võib olla Bvitamiini ja raua imendumise häire. Pisaraeritust mõõdetakse Schirmeri testiga, mis näitab alalau taha pistetud kuivatuspabeririba niiskumise kiirust.
Süljeeritust mõõdetakse nii, et patsient üritab koguda nõusse võimalikult palju sülge. Suu niiskust võib hinnata ka vaatluse teel, sõrmega katsudes või pakkudes süüa kuivi küpsiseid. Eriarsti juures võib teha muidki teste.
Põletikumärgiks kiireneb sete. Peaaegu kõigil haigetel on veres teatud autoantikehi endavastuaineidnagu reumatoidfaktor, tuuma-vastuained ja SS-A ning SS-B vastuained SS tähistab lühendina Sjögreni sündroomi. Vananedes muutuvad kõigil limaskestad kuivemaks. Selline vanadusega kaasnev limaskestakuivus ei ole Sjögreni sündroom.
Sjögreni haigustunnustikku ei ole võimalik välja ravida, ravi seisneb paiksete kuivusnähtude leevendamises. Tehispisarad ning niiskuse auramise eest kaitsvad prillid aitavad silmi niisutada. Toaõhk ei tohiks olla liiga kuiv. Pisaraid silmast välja juhtivaid pisarakanalikesi võib sulgeda ajutiselt väikeste korkidega või püsivalt lõikusega, nii et juba vähesest pisaraeritusest piisab silmade niisutamiseks.
Ksülitooli sisaldav närimiskummi võib suurendada süljeeritust, nii nagu ka mõned ravimid pilokarpiin, broomheksidiin.
Hammaste seisundit on vaja korrapäraselt üle vaadata. Kuivale suu ja suguteede limaskestale lisandub kergesti seentõbi, mille raviks kasutatakse seenevastaseid aineid. Kui tupekuivus segab suguelu, võib kasutada libestavaid õlisid või määrdeid Nivea Milk, Johnson Baby Oil, pähkliõli või apteekides pakutavad eriotstarbelised libestid. Tuleb õppida koos sellega elama.
Limaskestakuivust mõjustab reumatoidartriidi või muu põhihaiguse kulg. Lümfirakkude kasvaja lümfoomi oht on keskmisest suurem. See on tingitud sidekoe liigkasvust, omamoodi armkoestumisest. Selline sidekoestumine võib toimuda ka siseelundites; haigust nimetatakse siis süsteemseks skleroosiks. Eestis on umbes sklerodermiahaiget, kellest kolmveerand on naised.
Haiguse põhjust ei teata, kuid on rohkesti viiteid, et mõned kemikaalid võivad seda haigust vallandada. Hispaanias oli Loodustoodete kauplustes müüdud ebapuhas trüptofaan kutsus esile teise epideemia Söe- ja kvartsitolm, vinüülkloriid, triklooretüleen ja veel mõned ained võivad vallandada sklerodermia.
On kahtlustatud ka silikooni, kuid puuduvad veenvad tõendid. Suuremal osal haigetest ei ole mingit viidet haiguse põhjusele. See häire on valgesõrmsus ehk Raynaud´ sündroom. See tähendab veresoonte ahenemist, nii et sõrmed muutuvad külmas keskkonnas valgeks. Ka nahamuutused algavad tavaliselt sõrmedest.
Alguses sõrmede nahk tursub, siis hakkab aeglaselt kõvenema.
Nii hävivad naha kortsud ja kurrud ning nahka ei saa enam sõrmede vahele volti võtta. Aastatega nahk õheneb ja pinguldub; vahel koguneb nahasse lubjasooli. Kergemate haigusvormide korral piirduvad nahamuutused sõrmedega, kuid raskematel juhtudel võivad olla laialdased.
Näonahal võib sklerodermia põhjustada ilmetust ning suu kokkutõmbumist.
Mis seda tekitada võib? Puusaliiges on suurim liiges inimkehas, mis on disainitud inimkeha raskuse kandmiseks nii staatilistel asenditel kui ka liikumistel.
Nahal võib olla näha laienenud veresooni. Tavaliselt piirdub sklerodermia vaid nahaga, kuid ka teised koed võivad sidekoestuda. Siseelundites võib sklerodermia põhjustada söögitoru kitsenemist, nii et selle liikuvus väheneb ja tekivad neelamisraskused. Harvaesinevad, kuid rasked haigusavaldused on kopsude sidekoestumine, raske neeruhaigus vererõhu kõrgenemisega ning sooleseinte sidekoestumine.
Harva esinevad haigused
Sklerodermia haigusrühma kuulub erinevaid haigusvorme. Eosinofiilne fastsiit on harvaesinev haigus, mis haarab lihaseid ümbritsevaid sidekirmeid ehk fastsiaid. Neist leitakse rohkelt teatud põletikurakke — eosinofiile. Kui põletik paraneb, veab armkude naha lohku, tekib nn apelsiinikoorenahk.
Haige verest leitakse mõnikord reumatoidfaktor ja sageli tuumavastased antikehad, mille valgusmikroskoobis vaadeldaval mustril on mõningane tähendus haiguse ennustuse jaoks. Oluliseks abivahendiks Raynaud´ ilmingu äratundmisel ja seostamisel haigustega on kapillaroskoopia.
See on küünevalli juussoonte vaatlemine tugeva suurendusega mikroskoobiga. RAVI Sklerodermia ravi on küllaltki vaevaline, kuna häid ravimeid ei ole.
Kõige tähtsam on kaitsta käsi ja ka mujal haigestunud nahka külma eest.
Suitsetamine ahendab veresooni ja on seetõttu ülimalt kahjulik. Võib kasutada veresooni laiendavaid ravimeid nitrosalve, nifedipiini. Nahakuivuse vastu on soovitatav kasutada nahakreeme.
Valu ja krigistamine õlas - põhjused ja ravi
Sõrmede liikuvust tuleb püüda säilitada võimlemisega. Penitsilliin ja tsüklosporiin ning tsütostaatikumid ravivad seda haigust, kuid nende toime jääb kahjuks sageli nõrgaks. Kopse ja neerusid kahjustav süsteemne skleroos võib olla väga raske haigus. Tagajärjeks on haigusavaldused peaaegu kogu kehas.