Pärast operatsiooni lamate voodis harkis jalgadega ja Teie jalgade vahele on asetatud padi, et takistada jalgade ristamist või sissepoole pöördumist, mis võib põhjustada puusaliigese nihestumist. Puusapiirkonna probleemide mõju ümbritsevatele liigestele.
Anatoomilised muutused siinkohal liigne luumass tekivad tavaliselt reieluu pea CAM ning atsetabulumi ülemises osas PINCERsageli on probleem ka liigese ebaühtlases liigestumises. On leitud ka seos lapsena põetud Perthese tõvega. Valu on sellise probleemi puhul kõige sagedasem kaebus, seda võib esineda mõjutatud küljel alates alaseljast kuni reie keskosani välja, sageli siiski ühes kindlas kohas.
Enamasti kannatavad selle käes noored ning keskealised mehed ning probleem võib olla omandatud või kaasasündinud.
Omandatud pitsumine on sageli korduvate koormavate liigutuste tagajärg, näiteks pikaaegne kükitamine, autosse istumine ja sealt väljumine, puusa koormamine maksimaalsete rotatsioonasenditega, järsud pööramised, suunamuutused ja hüpped. Ravi, nagu enamus ortopeediliste probleemide puhul võib olla konservatiivne või operatiivne.
Konservatiivsel ravi pööratakse rõhku liigesliikuvuse arendamisele, puusaliigest ümbritsevate lihaste tugevdamisele, aktiivse eluviisi julgustamisele ning valuravile.
Operatiivne ravi on soovitatud nendele, kellel konservatiivne ravi tulemust ei andnud. Sekkumisega on võimalik ennetada probleemi uuesti esinemist ning hilisemate teiseste probleemide tekkimist.
Limapaunapõletik puusaliigese piirkonnas ehk Trochanteri bursiit
Suure pöörla valusündroom Veel mõnda aega tagasi esines veendumus, et valusündroomi põhjustab peamiselt puusa küljel trohhanteril asuva limapauna põletik, siis nüüdseks on teada, et valu selles piirkonnas tekib peamiselt puusa abduktorlihaste keskmine ja suur tuharalihas ning laisidekirme pingutaja kõõluste patoloogia tõttu.
Kõõlustes võib tekkida põletikuline reaktsioon, mis omakorda võib sarnase reaktsiooni esile kutsuda sealses limapaunas.
Samuti võivad sarnased sümptomid tekkida ka iliotibiaaltraktis ITB suure pöörla lähestikus, mis võib omakorda ärritada veel teisigi limapaunasid. Lihtsamalt öeldes, suure pöörla valusündroomi põhjustab eelkõige abduktorite kõõluste ning iliotibiaaltrakti rebend või põletik.
- Fibroosi ravi
- Arbuusvalu valu
Mõnikord tekib see lisandina põlve osteoartoosile või ITB valule. Suure pöörla valusündroom esineb sagedamini pikamaajooksjatel, hüppespordialadel või naisterahvastel vanuses Sündroomist vabaneda aitavad liigutus- ja asendipiirangud, harjutused ning koormuse reguleerimine, kui eelnimetatud ei toimi, siis lühiajalist leevendust pakuvad ka kortikosteroidsüstid.
Puusaliigese osteoartroos e. Saate hakata käima kõrgendatud WC-potiga tualetis.
Käesolev infovoldik annab Teile teavet puusaliigese asendamise kohta tehisliigese ehk endoproteesiga. Endoproteesimise eesmärk on taastada jäseme normaalne asend ja saavutada valuvaba liiges, mille liikuvus võimaldab Teil igapäevaseid toiminguid teha. Puusa täisprotees koosneb kahest osast: metalne või keraamiline kera ja vars, mis kinnitatakse reieluusse; polüetüleenist liigesõõs metalsel põhjalmis kinnitatakse vaagnaluu külge puusanappa. Operatsiooni toimumise ajaks on vaja välja ravida kõik kroonilised ja ägedad põletikud, et vältida tehisliigese nakatumise riski. Külastage hambaarsti.
Teid abistatakse ja juhendatakse nendes tegevustes. Esimesel operatsioonijärgsel päeval alustatakse aktiivse liikumisraviga. Füsioterapeut valib välja Teie jaoks sobivad harjutused, mida tuleb teha haiglas ja pärast haiglaravi ning juhendab nende harjutuste tegemisel harjutused on järgnevas peatükis.
Järgnevatel päevadel harjutatakse ka kõndimist küünar karkude toel ja liikumist treppidel.
Füsioteraapia: puusa painutajate venitus
Haava sidumine toimub vajadusel. Kui side püsib kuiv, võib juhtuda, et haava haiglaperioodil ei seotagi. Haiglast lahkumise päeval antakse Teile juhised koduseks haavaraviks.
Haav paraneb tavaliselt 2 nädalat. Pärast operatsiooni viibitakse ortopeedia osakonnas ravil tavaliselt 2—3 päeva.
Haigused ja seisundid
Edasi jätkub ravi kodus, kuid toimetulekuprobleemide korral on võimalik järelravi elukohajärgses raviasutuses. Operatsioonijärgne järelkontroll toimub tavaliselt 6 kuu möödumisel operatsioonist. Selle leevendamiseks tarvitage Teile määratud ravimeid ning asetage puusale 15 minutiks 4—5 korda päevas külmakott.
Ärge asetage külmakotti paljale nahale, pange selle ümber nt. Kehaasendid voodis Tervel küljel magades opereeritud puus ülalpool kasutage jalgadevahelist patja esimese kahe operatsioonijärgse kuu vältel.
Puusavalu ? Mis seda tekitada võib ?
Sellega kindlustate opereeritud jala õige asendi ja väldite puusaproteesi nihestumist. Kõhuli keerata võib esimese kahe operatsioonijärgse kuu vältel üle terve külje, padi jalgade vahel. Haigele küljele võib keerata alates 3 nädalast.
Kõhuli võib ka magada.
Voodist tõuske alati terve jala poolt ja jälgige, et jala pöid ei pöörduks sissepoole. Karkudega käimine ja istumine Opereeritud jalale tohib toetuda osalise koormusega.
Mis seda tekitada võib? Puusaliiges on suurim liiges inimkehas, mis on disainitud inimkeha raskuse kandmiseks nii staatilistel asenditel kui ka liikumistel.
Karkudega käimine on vajalik kuue nädala vältel vahel ka kauem. Karkudega käimisel pange kargud ja seejärel opereeritud jalg või kõik koos ette samale joonele maha, siis viige raskus kätele ja astuge mõõdukal sammul terve jalaga opereeritud jalast mööda.
Kasutades ühte keppi või küünarkarku, hoidke abivahendit terve jala poolses käes.
Trepist ülesminekul astuge üks aste korraga: algul terve jalg, siis asetage üles kargud ja lõpuks opereeritud jalg; Trepist allatulekul asetage järgmisele astmele algul kargud, siis astuge opereeritud jalaga ja lõpuks terve jalaga. Trepist liikumisel võib tasakaalu säilitamiseks hoida ühe käega kinni ka käsipuust, teine käsi hoiab mõlemat karku.
Coxalgia, coxodynia, ischias lad.
Istumiseks kasutage kõrgendust, et puusaliigese painutus ei ületaks 90° puusad kõrgemal kui põlved. Haavahooldus Veekindlat haavaplaastrit pole vaja kodus vahetada.
Nahaõmblused või haavaklambrid eemaldab perearst või -õde kahe nädala möödumisel operatsioonist ja juhendab edasise haavahoolduse osas. Osteoporoosi olulisemateks riskiteguriteks vanemas eas on madal suguhormoonide tase organismis ning kortikosteroidravimite prednisoon, kortisoon kasutamine astma ja reumatoidartriidi raviks.
Infektsioosset artriiti ehk liigesepõletikku põhjustavad liigeses viirused, seened, bakterid, tekib mäda. Organismis pikemalt püsiva seen- või viirushaiguse korral esineb oht, et haigustekitajaid satub vereringesse ning kandub verega organismis laiali, sh liigestesse.
Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis näiteks kuse-suguteedes või soolestikus.
Reumatoidartriit algab enamasti keskeas, kulgeb pidevalt edasi arenedes, hiljem moondab liigeseid, enamasti sõrme- ja randme, pöia-varbaliigestes. Võib tekkida ka puusaliigeses.