Kasutades haakeseadmeid pos. Möödakäija tuleb tagasi, küsib jälle samalt mehelt, mis kell on.
Õpitakse kuulama, jälgima, vaatlema ja võrdlema, rühmitama; korraldusi mõistma ja täitma; dialoogis osalema; raamatus ja vihikus orienteeruma.
Keelealastest oskustest on peamised lugemine ja kirjutamine, laiendatud lihtlausete mõistmine, koostamine ja kasutamine. Peamised õppeviisid on praktiline harjutamine ja didaktiline mäng.
Õppimise psühholoogilis-pedagoogiline tulemus on oskused, teadmised ja hinnangud.
Kujundatakse oskused tegutseda koos, matkides ning eeskuju järgi. Omandatud toiminguid ajendatakse ja kinnistatakse verbaalsete repliikidega. Tegevuse verbaalne kommenteerimine ning kokkuvõtete tegemine on valdavalt õpetaja pädevuses.
Vaimsete ülesannete täitmisel toetutakse näitvahenditele, toimingud materialiseeritakse, kasutatakse lihtsaid skeeme, sümboleid, graafilisi orientiire. Ainekava 1. Õppesisu Suhtlemine ja suuline väljendusoskus Kuulamine ja jälgimine. Tähelepanu keskendamine, lühikeste ja lihtsate korralduste mõistmine ja täitmine, lihtsa jutu kuulamine jutustus, ettelugeminesalmide õppimine kuulamise järgi, õpetaja ja kaaslaste tegevuse jälgimine.
Varustus trammiauto. Õhu kontaktliigi tüübid Tramm
Käitumine õpilasena tunnis ja vahetunnis, tegutsemine kõrvuti ja koos, adekvaatne reageerimine märkusele. Õppevahendite paigutamine ja hooldamine. Emotsionaalse kontakti loomine ja säilitamine; vastamine dialoogi repliigile, dialoogi jätkamine ja alustamine tuttavas situatsioonis; viisakusväljendite kasutamine, soovide ja vajaduste väljendamine; suhtlemine koostegevuses, sh mitteverbaalsete vahendite žestid, osutamine kasutamine.
Eneseväljendus liikumis- ja laulumängudes. Tajude ja kujutluste arendamine, süstematiseerimine Nägemis- ja ruumitaju. Esemete ja esemepiltide äratundmine; põhivärvuste eristamine ja pinna katmine; orienteerumine ruumis all-üleval, keskel, vasakul-paremalsh paberilehel, raamatus ja vihikus; esemete paigutus ruumis, kujundite paigutus tahvlil ja paberilehel; kujundite eristamine detailide ja nende paigutuse järgi, võrdlemine, rühmitamine, konstrueerimine.
Lause- ja sõnaskeemid, noobid, graafilised orientiirid. Esemete ja piltide võrdlemine. Rühmitamine erinevate tunnuste alusel: suurus, värvus, kuju, detailide paigutus. Alaliik ja liik: rühmitamine, nimetamine. Ülesanded täidetakse matkimise teel, näidise ja suulise korralduse järgi.
Esietendused
Kuulmistähelepanu kujundamine; helide ja mürade eristamine, nende suuna määramine, jäljendamine; sõnade ja häälikute eristamine, järjekorra taastamine; kõlalt lähedaste sõnade eristamine; sõnalise lause kordamine; korduvate keeleühikute äratundmine, hääldusvigade märkamine. Temperatuurierinevuste, materjali, esemete eristamine kompimise teel.
Lause ja sõnavara Lause äratundmine, lause järelkordamine. Sõnajärje määramine lauses, lauseskeemi koostamine kuni 5 sõna. Väit- küsi- ja käsklause praktiline kasutamine õpitud mallide ulatuses.
Meeleorganitega tajutavate esemete ja olendite, tegevuste ja omaduste väljendamine sõnadega. Omandatud sõnade kasutamine levinud muutevormides ja koos tagasõnadega. Alaliigi- ja liiginimetuste tundmine õpitud teemade ulatuses. Lugemine ja kirjutamine Häälikanalüüs. Hääldamise täpsustamine, häälimine skeemide abil ja peast, häälikute järjekorra määramine; sõnade ladumine noopidega, koostise võrdlemine, rühmitamine koostise järgi.
Harjutatakse ülesannete raskusastet muutes: silbilised ja pikemad sõnad, lahtised ja kinnised silbid; lihthäälikud, diftongid, kaashäälikuühendid; analüüsi materialiseerimine, häälimine häälega Uhiste sormede trammid, ülesande täitmine peast; analüüs koostegevuses ja matkides, eeskuju järgi, suulise instruktsiooni järgi. Ülipika hääliku leidmine sõnas, lühikese ja ülipika hääliku eristamine õpetaja võrdleva hääldamise alusel; lühikese, pika ja ülipika hääliku eristamine silbilistes sõnades abiga; häälikupikkuse märkimine sümbolitega noopidega ; häälikurühmade praktiline eristamine tabeli abil ; analüüsi tulemuste ülesmärkimine - sõnaskeemide koostamine sõnade ladumine noopidegasõnade koostise võrdlemine materialiseeritult.
Suurte, hiljem väikeste trükitähtede õppimine; kõnetaktide ja sõnade lugemine silpi ; lühikeste lausete ja lühitekstide lugemine tahvlilt ja raamatust. Lugemisviisid: häälega ja vaikne veerimine, tuttavate lühikeste sõnade äratundmine tervikuna.
Orientiiride ja abistavate võtete kasutamine lugemisel. Loetu tähenduse mõistmine. Õpetaja ja kaaslaste lugemise jälgimine, lugemisjärje hoidmine.
EESTI KEERDKÜSIMUSED
Laotud või kirjutatud sõnade lugemine. Erineva šriftiga sõnade lugemine, sõnade tähtkoostise võrdlemine. Käte peenmotoorika harjutamine; isteasend, pliiatsihoid; joonte tõmbamine, pinna viirutamine, kujundite ja täheelementide joonistamine orientiiride ja eeskuju järgi; väikeste kirjatähtede õppimine, tähtede seostamine, sõnade kirjutamine, tähemoonutuste äratundmine ja õigesti kirjutamine.
Raskusastmed: ülekirjutamine, kirjutamine orientiiride abil, näidise järgi; erineva suurusega tähtede kirjutamine; kirjutamine erinevalt paigutatud näidise järgi. Sama ja erineva šriftiga sõnade äratundmine, sõnade tähtkoostise võrdlemine; ladumine näidise järgi; kirjatehnikas õpitud sõnade ärakiri originaal esitatud kirjatähtedega, trükitähtedega ; kirjutatu võrdlemine Uhiste sormede trammid.
Sõnaskeemi koostamine, ladumine tähtedega pärast analüüsi skeemi järgi, sõnade ja lühikeste lausete sõna kirjutamine pärast analüüsi. Keeleteadmised praktiline äratundmine Häälikute, tähtede sh topelttähtedesõnade, lausete äratundmine; häälikurühmad ja häälikute kolm pikkust; suur algustäht lause alguses ja nimedes; lause lõpumärgid.
Õpitulemused - mõistab, koostab ja kasutab lihtlauset sõna ; - kasutab viisakusväljendeid; - vastab dialoogi repliigile, alustab dialoogi oma tarvete rahuldamiseks; - häälib sõnu, laob analüüsitud sõnade noop skeemid, määrab häälikujärje sõnas; - määrab õpetaja võrdleva hääldamise abil häälikute pikkuse; - tunneb suuri ja väikseid trükitähti, kirjutab väikseid kirjatähti; - loeb veerides silbilisi sõnu ja lihtlauseid, saab aru loetu tähendusest; - laob analüüsitud sõnu, teeb analüüsitud sõnade ärakirja.
Ainekava 2.
Tähelepanu keskendamine ja säilitamine töövõtte ajal, osaliste lihtsate korralduste täitmine, lugemise või jutustamise kuulamine, kaaslaste vastuste ja lugemise jälgimine õpetaja suunamisel. Üldistatud korralduste täitmine tuttavas situatsioonis, adekvaatne reageerimine hinnangule, ülesande täitmine koostegevuses, tuttavate õpiülesannete täitmine suulise instruktsiooni järgi.
Väit- küsi- ja käsklause kasutamine vastavalt situatsioonile. Hääletugevuse muutmine tugevusastetloogiline rõhk ja lauselõpuintonatsiooni kasutamine. Kõnelemine oma tegevusest ja muljetest lausetviisakas ja tegevusele vastav suhtlemine koostegevuses, dialoogi alustamine ja jätkamine vähemalt ühe initsiatiivse repliigiga.
Esemete ja nähtuste analüüsimine, võrdlemine 2 esetrühmitamine ja kirjeldamine tajutavad tunnused küsimuste-korralduste järgi. Mina-vormis jutuke lauset oma tegevusest.
Objektide ja esemepiltide äratundmine, analüüsimine, võrdlemine, rühmitamine ja kirjeldamine küsimuste-korralduste abil; ruumisuhete suhtelisuse mõistmine; situatsiooni modelleerimine aplikatsioonidega; grafeemi variantide tundmine. Aastaajad, nädal ja nädalapäevad, ööpäev ja selle osad, tund; nimetuste tundmine, orienteerumine ajaühikute järjestuses enne-pärast.
Toonide kuri, sõbralik, ükskõikne mõistmine; sõnalise lause järelkordamine, vigade märkamine teiste kõnes hääldusvead, agrammatismid, sobimatud sõnad. Esemete ja materjalide kompimine, tulemuste verbaliseerimine. Lause ja sõnavara Lause äratundmine: eristamine sõnadest, sõnaühendist, poolikust lausest, agrammatilisest lausest.
Sõnajärje määramine ja muutmine, lause taastamine. Lausetähenduse mõistmine, lausete koostamine sõna tegevuse, piltide, skeemide abil; lausete ühendamine, laiendamine, muutmine; lauselõpu intonatsioon. Sõnavormide mõistmine, eristamine ja rakendamine: sihitise ja määruse vormid, tagasõnad ees, Uhiste sormede trammid, all, peal, kõrval, kohal, vahel, sees ; omadussõna öeldistäitena ja täiendina, tegusõna pöörded olevikus ja lihtminevikus, isikuliste asesõnade mõistmine ja rakendamine.
Omadust ja tegevust väljendavate sõnade leidmine lausest ja rakendamine lauses. Erineva üldistusastmega sõnade mõistmine ja õige kasutamine. Sõnade hääldamise täpsustamine, häälimine häälega ja sosinal, häälimiskiiruse muutmine, häälikute järjekorra ja asukoha määramine.
Harjutatakse raskusastet muutes: erineva pikkusega sõnad, lihthäälikud ja häälikuühendid; materialiseeritult, koostegevuses, iseseisvalt; koos häälikurühma määramisega. Häälikute rühma praktiline eristamine; iga hääliku kolme pikkuse käsitlemine eraldi, paari kaupa, koos; häälikupikkuse muutmine, määramine ja tähe valik silbilistes sõnades; kaksiktäishäälikute ja suluta kaashäälikute ühendi praktiline äratundmine.
Raskusastmed: analüüs õpetaja võrdleva häälduse järgi, materialiseeritult, koostegevuses. Veaohtlike häälikute-tähtede leidmine sõnades. Uue pala lugemine: veerides, kõnetaktide ja lühikeste sõnade silpi kaupa. Lugemise harjutamine: korduv lugemine kooris ja üksi tahvlilt ning lugemikust, kaasõpilase lugemise jälgimine ja lugemisvigade parandamine, aimamisoskuse arendamine, hääle tugevusastet ja lauselõpu intonatsiooni harjutamine.
Orienteerumine tekstis. Sõnade ja lausete leidmine õpetaja juhendamisel, illustratsioonide valik ja pildiseeria järjestamine, küsimustele ja korraldustele vastamine, tegevusaktide hindamine, puuduva informatsiooni ja taustteadmiste tuletamine aktiviseerimineteksti peamõtte ühine leidmine.
Tekstilähedane jutustamine. Eelharjutused näitvahendite abil: küsimustele vastamine, lausete lõpetamine, muutmine, järjestamine, õpetaja ja õpilaste koosjutustamine. Väiketähtede harjutamine, suurtähtede õppimine; tähtede seostamine sõnas; tähemoonutuste äratundmine üksiktäht, täht sõnas ; kirja kiirendamine; orienteerumine vihikusse kirjutamisel õpetaja juhendamisel. Sõnade ja lühikeste lausete ärakiri pärast nende lugema õppimist tahvlilt ja raamatust, lühikeste sõnade tähte kirjutamine originaali jälgimata pärast analüüsi, kirjutatu kontrollimine originaali järgi.
Raskusastmed: analüüs koostegevuses, materialiseeritult individuaalselt. Kirjutatu õigsuse kontrollimine: järgnev analüüs materialiseeritult, korrektuuriharjutused.
Keeleteadmised Suur algustäht nimedes inimesed, loomad, linnud ja lause alguses, lause lõpumärgid. Elusolendite ja esemete ning nende nimetuste praktiline eristamine, tegevuste ja omaduste ning neid väljendavate sõnade praktiline eristamine. Küsimuste kes? Lihthäälikute ja häälikuühendite ning veaohtlike häälikute praktiline äratundmine sõnas.
Ainekava I kooliastme teisele etapile 3.
Läänepoolsel pidevalt näkkab, idapoolsel ei. Milles asi? Selles, et ida pool ei tohi kalad suud lahti teha. Arst vaatab: hemorroid.
Õpitakse ja kinnistatakse viisakat suhtlemist koolis ja avalikes kohtades, õpitakse hindama käitumisakte, reguleerima konflikte. Lapsed õpivad lugema üleminek ladusale lugemisele ja suhteliselt õigesti kirjutama, tekstist teavet otsima, kirjeldatud objekte ja situatsioone ette kujutama, tekstilähedaselt jutustama, küsimusi esitama ja neile hargnenult vastama, täitma mitmeosalisi töökorraldusi ning oma tegevust kirjeldama.
Õpitakse praktiliselt tundma sõna muutevorme mitmes tähenduses ja neid laiendatud lihtlauses kasutama, harjutatakse lihtsamate liitlausete ja koondlause koostamist.
Õpilasi suunatakse ühistegevuses omandatud õpioskusi iseseisvalt rakendama, oma tegevust kontrollima ja kavandama tegevusega kaasnev ja sellele järgnev kommenteerimine, tuttava tegevuse planeerimine, korrektuurülesannete täitmine.
Nimetatud oskused toetuvad sisekõnele ja ühtlasi arendavad seda. Töömahukamad ainekava lõigud on lugemise ja õigekirja õppimine ning töö sõna muutevormidega lauses ja sõnaühendis. Seejuures õigekirja õppimise osakaal õppeaastate kaupa väheneb, praktilise grammatika osakaal aga tõuseb.
Peamine tööviis on praktiline harjutamine väheneb õppemängude osakaalteoreetilised kokkuvõtted ning keeleterminite kasutamine jääb peamiselt õpetaja pädevusse. Jätkub toetumine näitvahenditele, uued õpitoimingud sooritatakse materialiseeritult. Harjutatakse praktiliste oskuste automatiseerimist, seetõttu varem, sh eelmistel aastatel õpitut korratakse pidevalt. Ainekava 3. Tähelepanu keskendamine ühekordsele selgitusele - korralduste täitmine täiendava selgituseta, lugemise jälgimine, kaasõpilaste vastuste jälgimine ja parandamine ning hinnangute õige-vale andmine.
Esemete ja loodusobjektide ning -nähtuste vaatlemine, terviku ja selle osade eristamine, võrdlemine, rühmitamine ja kirjeldamine esitatud kava järgi. Suhtlemine koostegevuses kaasõpilas t ega õpetaja suunamisel: dialoogi vormid küsimus-vastus, teade-küsimus; kutse koostegevusele, nõustumine-loobumine, koostegevuse vastastikune reguleerimine; jutustamine oma tegevusest lauset.
Näitab ette, kuidas see käib, helistab Uhiste sormede trammid küsib Vance'ilt telefonitsi küsimuse: Kes on su isa poeg, aga ei ole su vend? Jaa muidugi, see oled sa ise. Brežnev läheb tagasi Venemaale ja küsib sama Kossõginilt. Kossõgin palub kaks nädalat mõtlemisaega ja siis vastab, et niisugust ei ole. Brežnev on rahul: Jah, seda meil ei ole, see on Vance.
Brežnev kuuleb seda ja mõtleb: viskan talle õige 50 rubla, saab tast lahti. Järgmisel päeval jälle eit kohal: Issand, anna rubla! Brežnev vihastab ja jääb kuulatama. Eit palub edasi: Issand, anna rubla, aga ära sa selle pätiga saada, see võtab poole endale. Naine palub: Too defitsiiti. Mees ei tea, mis see on, ja naine õpetab, et kus on suur saba, seal seisa.
Moskvas mees vaatab, et poes suur saba, müüakse aga ainult kingi, defitsiiti ei kuskil. Läheb Punasele väljakule, seal kolesuur saba.
Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamine
Seisab, tuleb pika näoga välja. Kodus räägib naisele: Seisin pika saba ära, kui sisse sain, oli kõik otsas, müüjagi surnud. Ainult silti nägin, oli olnud hiire õli Maus Oleum. Brežnev vastab, et see on ülemineku-ajajärk: ilma rahata veel ei saa, aga raha eest ka enam ei saa. On koosolek, arutatakse, mida võib kaasa tuua neutronpommi kasutamine.
Maailmade kokkuvarisemise ja ülesehitamise keskel ellu jääda, kohaneda, muutuda. Kuidas mõjutavad aeg ja ruum, milles elatakse, inimese lugu ja arengut? Kuidas leida üles see ilus, mis sinus olemas on, ning saada üle kartusest seda kellelegi avada?
Eideke tahab teada, et mis see nüüd on, et on inimesed, aga midagi muud ei ole. Vastu tuleb üks mees, ütleb midagi ja möödub. Pärast seda hakkab üks miilits hoolega koera kõhu alla vahtima. Teine küsib: "Mis sa vahid? Naine: Iraani šahh võeti Kabulis kinni, saadeti Gorkisse, võeti jalg alt maha ja nüüd ei saa tulla olümpiamängudele. Tuli koju, küsib Marusjalt, mis ilmas uudist. Marusja: Iraani šahh võeti Kabulis kinni, saadeti Gorkisse, seal võeti jalg maha, ei saa enam olümpiamängudele tulla.
Nende juurde ilmub vanajumal ja lubab täita nende ühe soovi. Fašistide soov: et kommuniste ei oleks. Kommunistide soov: et fašiste ei oleks. Juudid küsivad jumalalt, kas ta eelmiste soovid täitis. Saanud jaatava vastuse, paluvad juudid tuua tassi kohvi. Ütleb naisele: "Kui sa näed, et ma tulen, ole juba valmis.
Naine heidab kohe voodisse valmis.
Mees koju: "Mis sa, lits, vedeled maas, kas sa ei näe, et maja põleb! Naine voodis, ütleb, et on haige. Laps hüüab teisest toast: "Isa, tule siia, siin on koll! Isa: "Mul isegi naine haige, sina ka tuled veel last hirmutama!
Estonia , Tallinn tram 2018
Lamaja lööb elevandile munade pihta ja ütleb, et kell on Möödakäija tuleb tagasi, küsib jälle samalt mehelt, mis kell on. Lamaja lööb jälle elevandi munade pihta ja ütleb, et kell on kaks. Mees imestab, mis see küll on. Heidab ise ka pikali, mitte midagi ei näe. Lööb elevandi munad liikuma ja näebki kella tornis. On must-must maa, seal on must-must meri, seal must-must saar, must-must maja, Inglane läheb sinna ja tuleb tagasi ja ikka niheleb. Naaber küsib, kas ei saanud hakkama, milles asi. Inglane: "Ei saanud jah.
Kuidas ma ajan seal püksid maha, kus džentelmenid viina võtavad! Talle öeldakse, et niisugust ei ole. Aeg on tühi ümbrik, mille sisse kirjutatakse kiri. Korter ristab hiiglakäed, sõrmede puutekohtades tekib pingeid, ümbrik rebeneb. Keegi lendab etteantud raamidest välja. Ja kellegi elud koonduvad nendesse Uhiste sormede trammid just nagu palveks. Isegi mõrtsukaga rääkides võib leida ühise keele, kui võtta omaks see vaatepunkt, mis kuriteole viis. Sest inimene olla tähendab midagi sootuks enamat kui teadvusetute emotsioonide summat.
Nüüd, pea 40 aastat hiljem jälgib Marje Metsur kõrvalt järgmise Zotova Maarja Mitt ekslemist iseenese loodud miiniväljal, olles keegi, kes poolte päevade kaupa kapis istub, palju rääkides kordab vaid ühte ja sama lauset; olles kord üks ja siis teine, ja siis keegi, keda igaüks nimetab ise nimega.