Ideaalne kool

Kriitikavaba, loov, õnnelikkust soodustav- just selline on minu ideaalne kool. Õpetajate ja õpilaste vahelised barjäärid puuduksid, ent õpetaja oleks siiski klassi ees autoriteet, kelle kuulamisest õpilased on huvitatud. Usun, et ideaalne õpetaja on kirglik oma aine suhtes, mis omakorda motiveerib õpilasi süvenema ja pingutama, et aru saada. Empaatiavõime on õpetaja puhul ülioluline, sest just niimoodi saab õpilastega parimat kontakti saavutada.

Selleks, et hoida nii õpetajaid kui ka õpilasi motiveerituna, peab looma kooli mugava õpetamis-ja õppimiskeskkonna. Klassiruumides ja koridorides oleksid diivanid, padjad ning vaibad, kus saab end mõnusalt tunda ja laadida. Aknalaudadel kasvaksid taimed.

Koolis tulevad mängu neli osapoolt: õpilane, õpetaja, direktor ja lapsevanem. Kõikidel peab olema kooli tegevuses sõnaõigus. Kuidas seda saavutada?

Minul kui õpilasel oleks hea meel, kui mind kaasataks aruteludesse, mis puudutavad minu kooliskäimist, seega arvan, et hea variant oleks korraldada koosolekuid ja kokkusaamisi nii klassi-kui ka koolisiseselt, mis tagab ühise arusaama otsustest, mis ollakse kõik koos langetanud.

Lapsevanemal peaks olema viimane sõna oma lapse/laste koolist puudumiste ja ärakäimiste kohta senikaua kuni käitumine ning hinded on korras.

Õpetaja kui isik, kes tegeleb õpilastega kõige rohkem ning veedab kooliaasta jooksul enim aega, peab saama hinnata ja jälgida iga õpilast individuaalselt vastavalt  isiklikule arenugule. Samuti on õpetajal lubatud kasutusele võtta omaenda meetodid, mida rakendada õpetamiseks.

Direktor ehk koolijuht jagab vastutust erinevate osapoolte vahel, et koolis säiliks harmoonia ning kõigil oleks hea olla. Küsimus, millega direktor päeva alustab, on: ,,Kuidas täna saaks olla veel parem päev kui eile?”

 

Tiina Theresa Gross