Ideaalne kool

Ideaalne kool tähedab seda, et see on meie jaoks täiuslik koht, mis meeldib meile nii väga, et meie süda sinna igal võimalusel tagasi ihkab.

     Üks väga suur ja tähtis osa koolist on füüsiline ja vaimne keskkond. Tähtis on see milline näeb välja meid ümbritsev keskkond ja millised on sealsed võimalused. Koolimaja hoovis võiks olla palju puid, põõsaid, lilli, ronimisvõimalused ja kiigud. Koolimaja suurte ja avarate akendega, iga klass kujundab oma klassiruumi ise. Ideaalses koolis on alati soe ja hubane, koridorides diivanid ja kotttoolid. Valiku vabadus on kindlasti üks ideaalse kooli märksõnu. Võimalus valida kas istud tunni ajal koolipingis, seisad püsti või hoopis lamad kotttoolil, vahetundidel otsustad ise kas viibid toas  või õues. Ideaalse kooli vaimne keskkond on kindlasti sõbralik, mõistev, toetav, laseb sul olla sina ise, ilma, et keegi seda hukka mõistaks. Sa pead tundma ennast seal mugavalt ja hirmude vabalt. Et see kõik saaks nii olla usun mina, et võiksid olla väiksemad klassid. Väiksemates klassides tekib palju lihtsamalt usaldus üksteise vastu. Praegustes koolides on klassides nii palju õpilasi, et poole klassiga sa isegi ei jõua suhelda.  Nii ei saagi tekkida klassis ühtsus tunnet ja siis ongi nii, et klassi ette vastama mines on hirm nahavahel.

Muidugi oleneb palju ka õpetajast aga ka õpetajal on palju lihtsam lastega toime tulla kui on vähem õpilasi klassis, nii saab tekkida ka õpilase ja õpetaja vahel usaldus ja head suhted ning õpetajal on aega tegeleda iga õpilasega individuaalsemalt. Näha kui õpilasel on problem või rõõmustad koos temaga

mõne toreda uudise üle. Ideaalne õpetaja ongi see, kes on kui toetav sõber, mitte aukartust tekitav isik, samas oleks ta eeskujuks ja motivatsiooniks õpilasele, tunneks huvi kuidas läheb õpilasel väljaspool kooli, oskaks näha ja aidata kui on probleem. Ideaalne õpetaja on mõistev, suure empaatiavõimega, mitmekülgne, soe ja sõbralik inimene.

Aga mis siis takistab selle ideaalse kooli teket?

Esiteks on kindlasti õpetajaid vähe ja veel vähem on õpetajaid, kes oma tööd armastavad. Mina usun, et põhjus, miks õpetajaid on vähevõitu, on just see, et paljudel on hirm, et nad ei tule õpilastega toime, ei tule toime nii suure hulga lastega. Mida väiksemad klassid, seda lihtsam on õpetajal. Muidugi võiks kool õpetajaid rohkem toetada näiteks sellega, et pakuvad neile võimalusi käia erinevatel koolitustel, et ennast täiendada.

Teiseks suureks probleemiks on ressursi puudus. Tuleks kindlasti ise oma projectile reklaami teha ja otsida sponsoreid.

Üks suur asi, mis takistab meil ideaalset kooli loomast on inimeste skeptilisus, ükskõiksus, suletud mõtteviis, kinnistunud harjumused. Usun, et selle kõige põhjuseks on teadmatus. Inimestele peaks tutvustama oma ideed erinevatel viisidel. Korraldama seminare, näitama selleteemalisi filme, soovitama raamatuid, tooma sarnaste eeskujude näiteid.

Muidugi on palju kinni ka seaduste paindumatuses. Ma arvan, et esimene samm, mida selles suunas teha, on ise uurida seadustes nö “libedaid” kohti, mida saaksime enda kasuks ära kasutada ja muidugi natuke suurem samm, mida teha, oleks seaduste muutmine.

Kui vaadata nüüd asja õpilase seisukohast, siis õpilasena on ideaalne kool minu jaoks see, kus tunnen end nagu kodus. Tunnen, et mul on seal turvaline ja et õpetajad hoolivad minust. Kool on minu jaoks koht, kus on kõik mu sõbrad ja ei ole sadu võõraid nägusid. Minu jaoks loob koduse ja turvalise tuned just väike kool, kus ma saan olla minaise. Minu jaoks on väga tähtis ka, et koolipäevad ei oleks liiga pikad. Ma arvan, et kuuest tunnist päevas täiesti piisab, kui neid oleks rohkem ei jaksaks ma enam tundides kaasa mõelda.

Õpetajana aga ootan idealselt koolilt kõige rohkem avatud ja julgeid noori kellele tunnde anda oleks lausa lust. Enamus ootusi kattub õpilaste omadega – nagu lühemad koolipäevad, väiksemad klassid ja muidugi tahab ka õpetaja tunda ennast koolis turvaliselt.

Lapsevanemana tahan ma kindlasti kõige rohkem, et mu lapsele meeldiks koolis. Koosolekuid õpetaja ja lapsevanematega võiks olla iga kuu. Nii teaksin alati kuidas mu lapsel koolis läheb ja kui on mõni mure või probleem, saab see kiirelt lahendatud. Lapsevanemaid võiks ka rohkem kooliellu kaasata.

Direktorina on minu jaoks ideaalne kool üks suur terviklik koolipere, kus on õnnelikud nii õpilased kui ka õpetajad. Direktorina ei oleks ma kindlasti see aukartust tekitav isik, kes ainult kõnesid peab. Liiguksin mööda kooli ringi ja hoiaksin otsest kontakti nii õpetajate kui ka õpilastega, saades nii kõige paremini ülevaate koolis toimuvast.

          Arutasin hariduse eesmärgi üle oma tuttavatega ja me kõik leidsime, et hariduse eesmärk on õpetada loogiliselt mõtlema, õpetada sind elus hakkama saama, tutvustama ja andma aimu ümbritsevast maailmast. Haridus on midagi mis peaks jõudma sinuni loomulikul ja mängulisel teel, mitte tuupides.

Elisabeth Teener