Ideaalne koolimudel

Hariduse eesmärk, mida ideaalne koolimudel pakub on see, et inimene õpib ennast tundma, austama ja kuulama. See tähendab, et kool õpetab eelkõige enesearendust, kuna ennast tuleb kõige paremini tunda (mitte mingit ainet) ja alles siis edasi minna.

Ideaalses koolis on turvaline, positiivne ja kodune keskkond. Õpilased hoolivad, aktsepteerivad ja austavad üksteist, toimub kriitikavaba suhtlus. Nad motiveerivad üksteist tegema uusi ja erinevaid tegevusi ning keegi ei tauni kedagi, et nad on teistsugused, vaid seda hoopis tõstetakse esile. Kool on avatud keskkond, kus kõik on tulelikud uutele sündmustele, vaadetele, mõtetele.

 

Ideaalses koolis on väikesed klassid, et usaldus tekiks kiiremini ja suhtlus läheks libedamalt. Klassides on U-kujulised lauad, et kõik näeks üksteist ning oleks mugav tunne arutluseks ja arvamuse välja ütlemiseks. Vahetundides saab olla kas õues, koridoris, klassis või puhkeruumis, et oleks valikut, kuna igal inimesel on oma eelistus. Taimed on igal pool, et loodus ümbritseks meid. Koolimajas on kunsti täis (postrid, skulptuurid, maalid, pildid loodusest või sündmustest), mille kõrval on mingisugune informatsioon. Klassides on seisu-, tavalauad. Koridorides on diivanid, pingid, kirjutamislauad, mängulauad (lauatenniselaud).

 

Ideaalne õpetaja on sõbralik, motiveeriv ja kaasahaarav. Ta annab õpilastele teadmisi, aga samal ajal jätab ruumi isemõtlemisele ja õpilase enda vaate kujundamisele. Ta arvestab õpilastega ja nende vaba tahet ning vastupidi. Samas on õpetaja ka nõudik, ta säilitab oma autoriteeti ning motiveerib õpilasi õppima. Paindlikkus, kirglikkus ja spontaansus kiirgab õpetajast läbi. Õpetaja kasutab elulisi ning isiklikke näiteid.

 

Ideaalse kooli takistused:

  • Ressurssi puudused – rahastuse leidmine (toetajad, projektid, riigi suurem panus)
  • Kinnistunud harjumused ja skeptilisus – teadustamine, uute ideede tutvustamine (filmid, sotsiaalmeedia, raamatud, arvamusfestival)
  • Seadused – muuta, leida “libedaid” kohti
  • Vähe õpetajaid – koolitused, suurem palk, rohkem vaba aega

 

Õpilane läheb kooli kella 9ks ja lahkub sealt 15. Algkooli õpilastel on see loomulikult vähem (4h kestab koolipäev). Tunnid kestavad kauem (paaristunnid), et oleks efektiivsem ja saaks süvitsi õppida. Klassis saan ise valida, kuidas tahan õppida: istun toolil, seisan, joonistan, kuulan muusikat (individuaalsetest harjutustes). Klassi sisenedes ma märkan õpetajat: ta astub sisse oma positiivsusega, küsib, kuidas meil läheb ja tund võib alata. Klassis on metsikult arutelusid, et me näeks erinevaid vaateid ja mõtteid ning samal ajal ka kinnistaksime ja laiendaksime oma teadmisi. Õpetaja kaasab õpilasi oma teemades, laseb õpilastel oma näiteid tuua ja kaasa rääkida. Tunnid ei ole ainult klassides, vaid käime õues, muuseumides, parkides, kellelgi külas, kes oskab oma kodukohast/töökohast rääkida. Klassiruumis on alati head suhted, kuna igaüks annab oma panuse – kõik usaldavad ja tunnevad üksteist. Hinnatakse sõnadega, mitte numbritega. Jagatakse tagasisidet protsessi ja tulemuse kohta.

 

Õpetaja nägemus ideaalsest koolist on: lühemad koolipäevad, väiksemad klassid ja tunnid algavad kell 9. Õpetaja armastab oma tööd ja lapsi ning seda on näha, kui ta õpetab. Ta räägib oma isiklikest lugudest ja toob elulisi seoseid. Tunde viiakse erinavalt läbi: väljasõidud, matkad looduses, piknik, huvitavad külalised, õpilased korraldavad, kui on soovi. Tunnis on tunda avatust, julgust ja usaldust – kõik see on loodud tänu õpetajale. Palju arutelusid, aktiivne osavõtt õpilaste poolt ja abiõpetaja on abistamas. Tal on võimalus kasutada endale sobivamat õpetamismeetodit ja iga esmaspäeval on ühine nädalavaade. Õpetajal on kõrgem palk ja kooliajast puhkepaus, kus saab tegeleda oma huviga.

 

Lapsevanema nägemus ideaalsest koolist on, et laps on õnnelik. Teda on õpetatud mõelda kriitiliselt. Lapsel on huvitav, usaldav suhe õpetajaga ja turvaline keskkond. Laps on rahulolev, julgeb ennast avaldada ja olla tema ise. Lapsevanema nägemus on, et õpetajad on kirega oma tunni juures. Koolimaja toob lapsele turvatunde, kus ta saab ennast tundma õppida. Koolimaja tekitab loodusläheduse ja meenutab kodu mitte riigiasutust. Lapsevanem toetab lapse otsuseid ja suunab teda, avab lapse silmad asjade olemusele. Kui laps tuleb koju, siis vanem kuulab teda ja proovib lapsest aru saada ning olla mõistev. Vanemal on huvi enda lapse arengule.

 

Direktor on aktiivne õpiprotsessis osaleja ja õpilastele kättesaadav. Ta läheb tänapäevaga kaasa ja pakub innovaatilisi mõtteid ning vaateid koolielu parandamiseks. Tal on hea suhtlus kõigiga ja on kursis kõigega, mis toimub.

 

Sigrid Sepp