IDEAALSE KOOLI MUDELI LOOMINE

VILLEVERE HARIDUSEKSPERIMENT

Eva Tarn

Olles käinud koolis, kus olin vastu tahtmist, kaotasin ma palju. Kaotasin motivatsiooni, elurõõmu, sõbrad ja kõik need teadmised, mis oleksid võinud mind huvitada. Tundes ennast koolipingis vangis olevat, suutsin mõelda vaid üht- kuidas saada vabaks? Nüüd ma tean. Nüüd kui minul endal kool on läbi, tahan ma aidata kooliealisi, kes ennast samasuguses olukorras leivad. Õnneks pole ma selles üksi, on terve punt noori ja meie juhendajad, kes me koostöös viime ellu ideaalse kooli mudeli, et vältida neid probleeme, mis siiani seoses haridussüsteemiga üles on kerkinud.

 

IDEAALNE KOOL

Inimesel on õigus olla vaba, kasvada vabaks inimeseks ja sellena elada, selle pärast olen ka tänulik, et sain võimaluse õppida enamiku aja oma kasvueast Waldorfkooli keskkonnas. Rääkides Waldorfkoolist, nõustun ma selle põhimõtetega- luua inimesest vaba inimene. Lapsel on ju õigus olla õnnelik ja otsustada ise oma saatuse üle, meie ülesanne on pakkuda talle palju erinevad võimalusi proovimiseks, et aidata tal leida ise oma tee. Nagu Montessoori ütleb, peaksid kodu ja kool kandma ühesugust väärtust, nõnda ei saa keskkonda luues midagi valesti minna.

 

Minu nägemus Ideaalsest koolist, kus tahaksin areneda ja kasvada:
Olles õpilane, vajan ma turvatunnet, turvalist keskkonda enda ümber, selle alla kuuluvad ka naturaalsed toonid, pinnad ja materjalid, mis kõik arendavad kompimismeelt ja see on üks kõige olulisem osa lapse arengust. Kool on nagu kodu, see on loomulik käik mu elus, nagu vee joomine või magamine. Mu õpetjad on mu sõbrad või kolleegid. Minuga arvestatakse nagu indiviidiga. Ma vajan oma tegudele, soovidele, eesmärkidele ja kasvuprotsessile tuge, toetust ja õiglust. Ma tahan, et harva esinev juhus oleks näha enda kõrval õnnetuid ja rahulolematuid inimesi, kui õnnelikke ja rahulolevaid. Oleks võimatu paluda ainult õnnelikke inimesi enda ümber, kuid nähes suuremas osas ainult sügavasse masendusse ja depressiooni langeinuid, tunnen, et õnnelik olla on haruldane tunne. See pole ju õige. Ma tahan õppida ja mulle meeldib tunne, kui olen saanud hakkama või olen pingutanud aga selle jaoks on vaja tahet, inspiratsiooni ja kirge.

 

Eesmärgid milleta minu ideaalne kool ei toimiks:

  • Loov lähenemine, loovuse arendamine- kunst, muusika, filossoofia, erinevad psühholoogilised ja teraapilised lähenemised. Loovuse säilitamine kogu eluks. Loodusega kooskõlas olemist, selle tähtsuse teadvustamist.
  • Kaunistada ja kujundada kooli, maalid ja värvilised seinad (mitte ülemäära, mahedad ja tasakaalus toonid). Naruraalsed pinnad, tonid ja matrjalid.
  • Hommikused kogunemised (kord nädalas terve kooliga), põhikoolis iga hommik algab klassijuhataja tunniga kodu klassis. Kohtumistunnid, arutlused kõik koos, ühenduseses olemine, ühised eesmärgid ja lahendused ( nt kasutades ja õpetades väitlemist, mitte vaidlemist). Väiksemad klassid ja koolid. 1. klassi lastele testid, mis määravad ära lapse hetkelise seisu, arenemise protsessi. Moodustada selle põhjal klassid.
  • Terviku vaatamine, selle kõige võimalusi. Innovaatilisus- on kaks teed, võta kolmas.
  • Õpilase ja õpetaja suhe on võrdne, ei ole tasapinnalisi sildistamisi. Kõikide osalevate inimeste väärtustamine ja aksepteerimine inimesena. Me ei ole vennad ja õed, kui me ei võta üksteist vastu ehk üksteise austamine. Tunnustada rohkem teineteist. Kõige hoolsam õpilane on õpetaja. Usalduse õpetamise treening. Anda üksteisele konstruktiivsemat kriitikat.
  • Takistused vajavad terekätt, hirmudel pole pistmist. Lapsel poleks hirme kooli minna. Haridus peaks tagama, et ühes klassiruumis olev seltskond ei kardaks ennast avada, end ümbritsevate inimeste hukkamõistu tõttu. Samuti rohkem fookust klassisisese usaldusliku õhkkonna loomiseks, kuna hirm pidurdab loovust.
  • Elulise tarkuse õpetamine. Siduda haridust päris eluga. Eluks vajaminevate oskuste õppimine. Maailma parandamine läbi teadlikkuse. Õpetada inimest ennast ja teisi tundma. Inpireerida inimest ennast harima.
  • Kool pole kodu, kui me pole nõus seal elama. Kooli väärtustamine ja austamine õpilaste ja õpetajate poolt. Hubane, turvaline, kodune ja soe keskkond. Õpilased ja õpetajad saavad kujundada oma klassi.
  • Haridus peaks õpetama seest välja poole. Peaks toetama isklikku vaimset arengut, toetada saamist iseendaks. Sisemise Mina avastamist.

 

VAIMNE JA FÜÜSILINE KESKKOND

 

Ideaalse kooli vaime kasvatus

Et mõista teisi ja iseennast, oleks vajalik enda tunnete mõistmise õpetus, algklassides mänguline psühholoogia, hääle ja värvipsühholoogia. Vaimse kasvatuse üks kõige olulisem osa on inspireerida ja sellega ka õpetada last inspireerima. Tunnetada erinevaid kultuure, uskumusi ja vaateid elule, luua hariv ja silmaringi arendav keskkond, koos sooja, mugava, vastuvõtliku ja positiivse suhtumisega.

Ideaalse kooli Füüsiline kasvatus

Vabadus ja võimalused luua oma õpikeskkond, mida vastavalt vajadusele muuta- alustades klassi ja kooli keskkonna kaunistamisest nt erinevate taimede, värvilist seinte või seinamaalingutega. Õpilaste vabal valikul koolipäev läbida kas istudes, seistes või muul mängulisel moel laudade ümber paigutamise läbi mugavust luues ja lõpetades puhkeruumide ning sooja koolimajaga. Luues lastele head keskkonda, võiksid aset leida õuealad ühistegevuste ja mängude jaoks või lihtsalt piiramatu aeg ja võimalus lastel olla õues, viies läbi ka tunde mängu ja looduse keskel. Looduslähedase tunni läbi viimine seob lapsi loomade, putukate ja kõige muu eluga, mis väljaspool inimkonda toimub ja mille kaudu saab laps teadvustada päriselu. Kindlasti kuulub selle kõige juurde ka individuaalne nõustamine, füüsiline võimlemine, jooga, toitumisõpetus ja selle nõustamine.

 

IDEAALNE ÕPETAJA

Õpetaja rõhutab isemõtlmist ja jätab õpilastele võimaluse teadmiste tõeslisuse üle ise juurelda. Arvestab õpilase muredega ja austab nende vaba tahet. Õpetaja suhe õpilasega on suhe kahe täisväärtusliku inimese vahel. Õpetaja peaks oskama oma õpilastele motivatsiooni sisendada ja peaks kasutama õpetamiseks elulisi ja isiklikke näiteid.

Õpetaja on mitekülgne: tunnetuslik, empaatiline, usaldusväärne, võrdvääne, hooliv, korda hoidev, julge, kirglik, nõudlik, intelligentne, autoriteetne, eeskuju, mentor, motiveeriv, innustav, pühendunud, olemas olev, spontaanne, iseloomukas, humoorikas, positiivne, armastav, inimene.

 

TAKISTUSTE JA LAHENDUSTE ANALÜÜS

 

TAKISTUSED LAHENDUSED
  • Tööjõu puudus.
Koolilt stipendium, õpetajate palga tõus, ameti väärtustamine tööalaselt, kui ka väjastpoolt.
  • Võimu puudulik tunnetamine.
Vastutuse õpetamine ja andmine juba koduses keskkonnas. (Demo- ja Sotsiokraatlik kool).
  • Huvijuhid ja psühholoogid ei tee koostööd õpetajatega.
Kõikide rollide kaasamine, tähtsustamine.
  • Pole innovaatilisi koole, kardetakse muutusi.
Tõesdada meie ideede püsivust läbi näidiskooli. Sallivusprojektide edu platvormi ära kasutamine ideede näitlikustamiseks.
  • Pole midagi, mis õpetajaid motiveeriks.
Puhkuseaasta, huvidega tegelemiseks . Ühiskondlik hüve, läbi huvide/hoide ja erinevate kulutuste kompenseerimiseks.
  • Koolides on liiga vähe õpetajaid.
Teha õpetajate töö atraktiivsemaks. Anda rohkem vaba aega oma huvidega tegelemiseks, rõõmsalt koos olemiseks. Tõsta palka. Saata varem pensionile. Kuus lisa vaba päevi.
  • Võimupositsioonid ja ebavõrdsus.
Otsused langetatakse kõik koos (Sudbury demokraatliku kooli põhimõte).
  • Inimeste mugavustsoon, ükskõiksus ja suletud mõtlemisviis.
Teadvustamine ja empaatia äratamine läbi laste ja noorte (läbi meedia).
  • Ressursid.
Meie Ideaalse kooli grupi vaimu hoidmine ja rahastuse leidmine (sponsorid ja projektid). Tutvused tulevad kasuks.
  • Õpetaja  väljaõppe puudulikkus.
Õpetajate koolituste loomine. (Loov haridus grupp).
  • Teaduspõhise tõesnduse puudumine.
Pilootprojekti kooli leidmine (katsekool).
  • Kinnistunud harjumused.
Näidata sarnaseid eeskujusid. Uute ideede utvustamine (Filmid, sots. meedia, arvamusfest. raamatud)
  • Seadused, mitte paindikkus.
Muuta seaduseid. Saada eksperimenteerimiseks võimalusi. Uurida seadustest ,,libedaid’’ kohti.
  • Skeptilisus.
Kasutada skeptilisust enda ideede tugevdamiseks. Luua keskkond sügavateks aruteludeks ja hoida seda aktiivsena.

 

LÄBIMÄNG NELJA OSALISEGA:

 

Õpilane

  • Olen vaba oma kavatamise protsessis aga ma pole üksi.
  • Vajan turvatunnet.
  • Soovin, et mind kaasataks.
  • Vajan häid suhteid, nii oma õpetajatega kui õpilastega.
  • Kool algaks kõige varem 9:00.
  • Mul on võimalus valida, kuidas ma õpin: seistes, istudes, ennast loominguliselt väljendades.
  • Soovin, et oleksid arutelud: väideldes, arvamust väljendades, kõiki kaasates.
  • Paaris tunnid- 2x 45min. ehk 1 tund 30 minutit on ühe tunni kestvus.
  • Minu ümber on naturaalne keskkond.
  • Kindlasti alg-klassides puuduks hinnete süsteem, ideaalis üldse mitte hindeid koolisüsteemis.
  • Individuaalne lähenemine (ka hinnete koha pealt).
  • Mitmekesine keskkond (õues, looduses, ringi käies- matkates, ekskursioonidel käies, maailma avastades).
  • Simulatsioonid.
  • Erinevad väljakutsed.
  • Puhkeruumid õplastele, väljaspool kisa.
  • Väiksemad klassid ja koolid, et saaks võimaldada individuaalse ja sõbralikuma lähenemise ning õppimise võimaluse.
  • Kool võrdub kodu.
  • Mul on õigused.

 

Õpetaja

Mida õpetaja pakub:

  • Vaimselt terve ja tasakaalukas inimene.
  • Väga suur süda, isetus.
  • Põnevad lood, elukogemus.
  • Elulised seosed.
  • Loob ise materjali ja võib kaasata õpilasi.
  • Suurim mõistmine. (avatus)
  • Osalemine kollegiaalses juhtimises.
  • Iga hommikune klassijuhataja tund.
  • Väljasõidud, matkad loodusesse.
  • Piknik, kus osalevad nii vanemad kui õptjad ja õpilased.
  • Suunab töövarjuks.
  • Huvitavad külalised tundides, õpilased viivad ise tunde läbi.

 

Mida õpetaja ootab:

  • Avatus, ühised arutelud.
  • Julgus, usaldus enda suhtes.
  • Võimalus kujundada oma klassiruum.
  • Kõrgem palk.
  • Tasuta omal valkul huvitegevus.
  • Võimalust kasutada endale sobivamat õpetamismeetodit.
  • Aktiivset osavõttu.
  • Abiõpetaja.
  • Klassid väiksemad.
  • Lapsevanemad koolitatud, teadlikud koolielust.
  • Tunnid algavad hiljem.
  • Koolipäevad lühemad.
  • Võimalused ideede teostamiseks (raha ja aeg).
  • Ühine ja selge arusaam väärtustest ja eesmärkidest.
  • Iga esmapäev ühine nädalavaade.

 

Direktor

Kogukond valib direktorija direktor kannab, kaitseb kogukonna huve.

  • Aktiivne õpiprotsessis osaleja (omab õpetaja kutset).
  • Kaasaaegse ja eakohase õpikeskkonna tagaja.
  • Vaimse arengu toetuse korraldaja.
  • Kogukonna tasakaalus hoidja (kooli algus õpetajad uhkavad vahetunnil, vähem kodutöid).
  • Edukate asjatundjate kooliellu kaasamine (teadmised, oskused ja raha)
  • On õpilastele kättesaadav
  • On korra looja ja hoidja.

 

Lapsevanem

Nägemus lapsest:

  • Laps on õnnelik- ei kiusata, oskus teha valikuid ja võtta vastu otsuseid. Suutlikkus mõelda kriitiliselt, turvaline koolikeskkond, lapsel on huvitav ja usaldav suhe õpetajatega.
  • Laps on rahulolev.
  • Laps on julge ennast avama.

Nägemus koolikeskkonnast:

  • Õpetaja on kirega oma tunni juures- naudivad andmisrõõmu.
  • Tagab lapsele mugava õpikeskkonna. Seistes, istudes jne.
  • Looduslähedus, võimalikult palju tunde õues ja võimalikult palju värskes õhus viibimist. Klassis taimed jne.
  • Rohkem liikumist, mängulisust, matkad
  • Rohkelt võimalusi, erinevaid võimalusi.
  • Koolimaja keskkond sarnane kodule, mitte mõnele riigiasutusele.
  • Õpetaja ja õpilasesuhe on isiklik, vastastikuselt austav.
  • Kool algab tund või kaks hiljem, tagada lapse tähelepanu võimet ja kohalolu.
  • Kool tutvustab oma süsteeme ja väärtuseid 100% enne, kui lapsevanem oma lapse kooli usaldab.

Lapsevanema panus:

  • Aktiivne osavõtt koolielu loomisel.
  • Avada lapse silmad asjade olemusele.
  • Hea kuulamisoskusja mõistev suhtumine.
  • Huvi enda lapse arengusse.