fetishroom

 Triin Tarn, ringi juhendaja
Triin TarnTegelen Werbeck-lauluga alates 2006. aastast. Minu õpetajateks on Sinikka Mikkola ja Pär Ahlbom Rootsist. Olen osalenud kuus aastat ”Intuitive Pedagogy” kursusel (laulmine, rütm, liikumine, mängud, maalimine, kommunikatsioon ja pedagoogika). Pär Ahlbomi rahvusvaheline mentorgrupp on andnud kogemuse, kuidas uurida sügavamalt muusika, liikumise ja mängude olemust. Minu töötoad toimuvad erinevates Eesti linnades ja kohtades. Lõppemas on aastane kursus “Kuidas kõlada endana?”. Olulisi kogemusi töös lastega annavad eratunnid. Inimhääl ei vaja treenimist, see on kohal, valmis, täiuslik ja ootab võimalust avaldumiseks. Werbeck-laulu meetod õpetab last kuulama, keskenduma käimasolevale tegevusele, märkama helisid enda ümber ja enda sees. Suureneb teadlikkus enda võimetest ja loovusest, paraneb eneseväljendusoskus ja enesekindlus ning, mis kõige olulisem – laulmine teeb rõõmsaks ja rahulolevaks. Loovuseringis otsime lauldes oma loomulikku ainulaadset häält ja õpime kokku kõlamist. Kohtume helidega läbi mängu ja lugude. Harjutame loovat ja vaba liikumist muusikamaailmas. Info: http://kohtumisteruum.wordpress.com/

Eda Heinla, PhD, ringi juhendaja
Eda HeinlaOlen lõpetanud TPI keemia insenerina ja TRÜ psühholoogina. Töötan TLÜ Kunstide Instituudis, kunstiteraapiate osakonnas loovusõpetuse dotsendina. Olen tegelenud eesti kooliõpilaste loova mõtlemise uurimisega üle 20 aasta, kaitsnud loovuse teemal magistri- ja doktoritöö. Õpetan ülikoolis üldainetena kahte loovuse kursust: Loovusõpetuse alused ja Loovus hariduse
komponendina. Minu CV: https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=36991&lang=et

Loovusringis viin lastega läbi loovat mõtlemist arendavaid ja loovustreeningu tehnikatel põhinevaid harjutusi. Harjutuste sooritamise ja arutelude eesmärgiks on loova mõtlemise oskuste arendamine:

Mõtlemise originaalsus – oskus ja julgus välja mõelda uudseid, ebatavalisi lahendusi etteantud ülesannetele ja probleemidele.
Ideede voolavus – oskus ja julgus välja pakkuda võimalikult palju erinevaid vastuseid seoses etteantud ülesandega ehk olemasolevate teadmiste ja erinevate kogemuste kiiresti kasutamine teisel, uudselt viisil.
Mõtlemise paindlikkus – oskus liikuda ideede, lahenduste väljapakkumisel kiiresti ühest valdkonnast teise ja neid omavahel ühendada.
Koonduv mõtlemine (ehk konvergentne mõtlemine) – oskus väljapakutud lahendusi kriitiliselt analüüsida ja edasi arendada.

Teiseks eesmärgiks on lastele kinnituse andmine, et nad on loovad, et nad suudavad pakkuda originaalseid, ebatavalisi ja teistele arusaadavaid lahendusi.

Kerttu Soans, ringi juhendaja
Kerttu SoansOlen lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetajana ja Tartu Ülikooli ajakirjanikuna. Viimane 15 aastat olen olnud vabakutseline kirjanik, tegutsedes samal ajal ka maaliõpetajana, mõtte- ja ajutreenerina.
Loovusringis õpime kasutama kõiki oma meeli nii välis-, kui ka sisekeskkonnast tuleneva informatsiooni selgemal ja sügavamal tunnetamisel. Kui laps tunnetab sõnade lausumisega ja oma käitumisega vallanduvat maagilist jõudu, ei olegi vaja talle „eraldi“ vastutustunnet ja sallivust õpetada. Kõike õpime ja harjutame mängude kaudu:
• Tunnetame kirjalikku teksti kõiki meeli abiks võttes: nuusutades ja katsudes sõnu ja kogedes nende mõju oma tunnetele.
• Teeme harjutusi, mida võiks nimetada „meeleolu telefoniks“, kus selle asemel, et sosistada lihtsalt sõnu oma kõrvalistuja kõrva võtame ühelt naabrilt vastu ja anname teisele naabrile edasi meeleolu kandvaid sõnu ja žeste.
• Õpime visualiseerimist, mängides kujutluspildiga ja tunnetades selle mõju nii tunnetele kui mõtetele.
• Loome tunnetusliku silla sõnade lausuja ja vastuvõtja vahele. Igas tunniks teeksime ühe või paar nn. metafoorikaarti, kuhu iga laps joonistab talle olulist ja jagame need kaardid tunni lõppedes üksteise vahel ära. (Metafoorikaartide tegemine ei nõua kunstitunni vahendeid – need oleksid väikesed, mängukaartide suurused, mida saab panna päeviku või rahakoti vahele.)
Harjutame tähelepanu hoidmist. Iga ringitunni alguses teeme paar kerget mõtlusharjutust ehk meditatsiooni, et laps tuleks endasse ja rahuneks.
Olen meditatsiooniga tegelenud 27 aastat ja õpetanud seda viimasel kümnel aastal ka lastele – need on kerged ja rõõmuküllased harjutused, mis õpetavad last juba väiksest peale ennast paremini valitsema.
Minu tegevuse kohta näeb üht-teist veel ka kodulehelt: www.kerttusoans.eu

Helen Kaasik, loovuse ringi korraldaja Tallinna Ühisgümnaasiumis. Loovharidusühenduse üks eestvedajatest.
Helen KaasikLoovharidus ühendus sai loodud 2013 aasta sügisel. Inimesi, kes me oleme koondunud, ühendab üks eesmärk – me soovime toetada loovat toimimist hariduses ja me võtame ette reaalseid tegevusi selleks, et loovus saaks toimima.
Mind pani tegutsema fakt, et laste vastumeelsust õppimise suhtes näevad kodus paljud lapsevanemad.
Alustasime sellest, et lõime Tallinna Ühisgümnaasiumi juurde 2014 aasta algusest Loovuseringi I-IV klassidele. 2014 a. sügisest jätkame juba I-VI klassidega.
Suhtumine oma igapäevatoimetustesse ja kohustustesse; oskus käituda teiste inimestega; usk iseendasse, oma ideedesse ja nende realiseerimisse; teadmine sellest, mis teeb mind õnnelikuks igas päevas – need on teemad, mis vajavad koolis lisaks tavapärasele kooliharidusele, toetust, läbimängimist ja lahtiseletamist.
Loovuse arendamise ring ja selle juhendajad on just see keskkond, kus lapsed on võimelised leidma vastuseid neile tähtsatele küsimustele. See on oluline, et tead oma teed ja omada julgust seda käia ja väljendada end nii lapsena kui tulevikus ka täiskasvanuna takistusteta, rõõmsalt ja vastutustundlikult.
Me ei näe, et eraldi igapäevasest koolitööst toimivad Loovuseringid oleks parim lahendus, meie soov on, et loovus oleks igas õppetunnis ja et toimiks õppeainete omavaheline lõimimine, mis välistab dubleerimist ning vähendab ka seeläbi õpikoormust. Loovuseringi loomine kooli juurde oli aga lähim esimene võimalus midagi ära teha loova toimimise heaks koolis.

Mis on loov toimimine? Kuidas selleni jõuda?
Minu jaoks on loova toimimise mõiste väga lai, mis hõlmab enda alla järgmist:
Õpirõõmu tekitavaid õppemeetodeid, mis innustavad õppima, loovad- ja säilitavad õpirõõmu.
Õppimiseks soodne õhkkond – nii õpetaja, kui laste lõdvestunud seisundi olemasolu (pinges olles ei saa õpetada, ega õppida).
Hindamissüsteem, mis toetab lapse arengut (isiku arengu põhist, kujundav hindamine).
Kodune toetus, st. koostöö – lapsevanem/laps/õpetaja – toimimine.
Väärtuste, mis viivad meid elus edasi rõõmsate/õnnelike/tervetena, toetamist (nagu nt.teadlikkus iseendast enda võimetest, oma loovast potentsiaalist; sellest, mis teeb mind rõõmsaks/õnnelikuks, millega mulle meeldib tegeleda; koostööoskus, e. suutlikkus teistega arvestada, enda – ja teiste väärtustamine, positiivne ellusuhtumine tähelepanu ja keskendumisoskus, tänulikkus, sallivus, armastus, empaatiavõime, oskus lõdvestunud seisund saavutada).
Loov toimimine saab teostuda kõikide osapoolte – haridusametnike/-poliitikute, kaasamõtlejate, haridusasutuste juhtide (kool, lasteaed) /õpetajate/lastevanemate ja laste omavahelisel koostööl ja toetusel.
Meie suurim lõppeesmärk on, et see kõikide osapoolte koostöö saaks toimima, siis saab olema hea koolis/lasteaias nii lastel, kui õpetajatel ja oleks olemas ka kodune toetus.

Marit Kuusk, loovuse ringi kaaskorraldaja Tallinna Ühisgümnaasiumis
Marit KuuskOlen kahe tütre ema ja võtnud endale eesmärgiks olla nii hea ema, kui ma oskan. See on raskem, kui ma arvasin, kuid on
mind õpetanud rohkem, kui kogu minu eelnev elu. Minu lapsed on minu kõige suuremad õpetajad. Juba mõnda aega olen soovinud, et kõigile lastele jääks nende loovus, nende siirus ja ausus, mis sageli suuremaks ja täiskasvanumaks saades ära kipub kaduma. Soovin, et täiskasvanud oskaksid vahet teha tõelisel ja ebatõelisel ning usun, et kõige kergem on see endaga lapsepõlvest kaasa võtta, mitte kunagi hiljem seda lapselikku siirust enda seest otsima hakata. Tundes ennast ja teades seda, mis on just meie jaoks oluline, osates targalt näha, mis meie jaoks töötab, mis mitte, oleme me ka täiskasvanuna õnnelikud ja rõõmsad ning elame elu, milles on meie jaoks tähendust.
Hetkel õpin Tallinna Ülikoolis Kasvatusteaduste Instituudis Andragoogika erialal. Andragoogika on laias laastus teadus täiskasvanute õppest. Kuna täiskasvanu ei õpi nii nagu lapsed täna, kellel on kohustus õppida, siis mina õpin just seda, kuidas motiveerida inimesi õppima ning kuidas on inimesel hea ja huvitav õppida. Leian, et õppima saab motiveerida ka lapsi. Mis saaks olla veel toredam, kui õppimine inspireerib õppima.