Seminar

„Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda“

1. dets. 2018

Mõttetreeningu käigus välja toodud

kooli ja kogukonna koostöö takistused ja lahendused.

 

LAHENDUSED KOGUKONNALIIKME VAATENURGAST

 

  • süvenen, et mõista kooli ja hariduse toimimise põhialuseid;
  • süvenen, et mõista lapse kasvamise ja kasvatamise põhialuseid;
  • julgen sõnastada probleemi ja sellega välja tulla, ka isikukriitilisel pinnal;
  • olen aktiivne ja pöördun ise kooli poole erinevates küsimustes ja jälgin süsteemselt, et tõstatatud küsimused saaksid käsitletud;
  • pakun välja lahendusi  ja jälgin, kas ja kuidas neid rakendatakse;
  • saan moodustada lastevanematest huvigruppe kooli arengusse panustamiseks;
  • teen koostööd ka kohaliku  omavalitsusega
  • osalen vanematekogus/hoolekogus;
  • ühised ja süsteemsed avatud rahuliku arutelu õppimine ja selle pidev praktiseerimine, mille tulemusel luua koolituskava, kuidas jõuda usalduse ja partnerluseni – see on ju eesmärk!; hea koostöö ja partnerlus on kõigi osaliste pidev areng;
  • vigade tähistamine – siis julgetakse neid teha ja siis ka õpitakse; kõik ei pea olema korrektne;
  • iga inimene on väärtuslik ainulaadne ja vajab armastust. Selle omaksvõtmisel, ei ole eelarvamusi; inimest võetakse kui inimest, kes on omamoodi, ainulaadne, eriline;
  • ühised sündmused ja tuttavaks saamine – siis osatakse ka panustada. Lastevanemate osalemine võiks olla isegi kohustuslik ühistöödel, piknikel, et õpetajad ja lapsevanemad koos lähevad koolikeskkonnast välja; unistustering!;
  • olukorra kaardistamine ja selle pidev täiendamine – mida on üldse vaja teha. Kui ka mõni tahab kohe tegutseda, tuleks siiski vaadata kõik läbi ja liikuda edasi koos;
  • anda võimalus vanematel, kes soovivad panustada kooli toimimisse oma oskuste ja teadmistega;
  • kogukonna asjaajamistes liikuda nii, et seal oleks vähe formaalsust!;
  • vajalik kriitikavaba õhkkond, kus kuulatakse kõiki, arutakse ja analüüsitakse;
  • üksteise avalik toetamine;
  • teiste kuulamise oskuse harjutamine;
  • oma arvamuse mitte peale surumise oskuse arendamine;
  • oma ego märkama ja ohjama õppimine – ennast ei tohiks pidada tähtsamaks kui teisi;
  • mõistan ja lähtun sellest, et koostöö on eesmärgi saavutamise nimel väga tähtis, et üksi ei saavutaks ma seda eesmärki nagunii;
  • olen aus ja otsekohene, julgen välja öelda, kui miski ei ole minu arvates sobiv ja pakun välja uusi lahendusi või kutsun neid otsima – nii väldime tagajärgi, kus võib tekkida korralagedus, virisemine, vingumine, tagarääkimine.
  • tunnen huvi koolist toimuva vastu;
  • püüan käia igal koosolekul ja üritusel;
  • panustan vabatahtlikku tegevusse, pakun oma abi;
  • esimeste takistuse juures ei jäta asja kohe pooleli, vaid olen järjekindel, sest tean, et nii on meie kogukonna lastele parim;
  • püüan mitte võtta kõike väga isiklikult;
  • ei siuna kooli külavahel, vaid räägin „meie“;
  • olen lugupidav kooli ja sealsete inimeste vastu
  • koduseid ülesandeid ei tohi õpilastele anda, v.a. loovtöö projektid;
  • vahetundidel on olemas liikumisvõimalused õpilastele: saali kasutamine (koristaja ei saa määrata, millal keegi tohib saali minna! Võiks olla üks pikem vahetund. Islandil, näiteks, iga päev  üks tunniajane vahetund sportimiseks); õues mängimise võimalused;
  • vaikne ruum õpilasetele, kes soovivad rahu;
  • religiooniõpetus peaks koolides olema üldine – ei tohi kasvatada peale erinevate religiooni, kultuuride suhtes kirjaoskamatut põlvkonda;
  • laste õpirõõm/koolirõõm peab olema meie kooli kõige olulisem hindamiskriteerium/rahulolukriteerium!.

 

Vaata ka takistusi ja erinevatest vaatenurkadest pakutud lahendusi

Kooli ja kogukonna koostöö takistused

Lahendused koolijuhi vaatenurgast

Lahendused õpetaja vaatenurgast

Lahendused õpilase vaatenurgast

Lahendused lapsevanema vaatenurgast