Seminar

„Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda“

1. dets. 2018

Mõttetreeningu käigus välja toodud

kooli ja kogukonna koostöö takistused ja lahendused.

 

LAHENDUSED KOOLIJUHI VAATENURGAST

 

  • Juhtkonna ja õppenõukogu tasandil tuleks teha otsus, et  koduseid töid õpilastele ei jää, selle võrra on õpilastele õpe koolis mõneti intensiivsem – selgelt eraldatud õppetöö aeg ja vaba aeg. Pikaajalised projektid ja uurimistööd koos kohustusliku kirjandusega jääksid siiski õpilasele kodus teha.

 

  • Vastavates kooliastmetes omandatavad pädevused ja oskused nii RÕKis kui  oleksid ainekavades eraldi jälgitud ning nende omandamine lihtne ja sihipärane. Viimastest lähtudes rohkem tundide ettevalmistuse osas tähelepanu pöörata tunnitöö struktuurile ja sisule.

 

  • Õpilane saab olla koolis õpetaja ning vastupidi. Tänapäeval pole enam õpetaja kui (ainuke) aken teadmistele maailma kohta, mis oli omane nõukogude ajale, sest elame tänaseks infoühiskonnas ning õpetajad peavad olema võimelised vastu võtma sarnaselt õpilastele konstruktiivset kriitikat ja olema avatud uutele teadmistele.

 

  • Ebaõnnestumine on OK!” mõtteviis koolis. Vigade analüüsimine ja neist läbi konstruktiivse kriitika õppimine. Ego selge eristamine endas ja teistes (mõtetes ja tegudes). Kollektiivne töö. “Mida parem kontakt iseendaga seda parem kontakt teistega”.

 

  • Vaikusenurk /-klass koolis võimaldada soovijatele. Pikem kolmveerandtund keset koolipäeva (näiteks vahemik 12:00-12:45), mil õpilane saab süüa ära oma lõunasöögi, käia õues värsket õhku hingamas, õppida kontrolltöödeks, lugeda raamatut, teha ära oma (minimaalsed) kodused tööd. Õpetajad saavad õhutada klassiruume ja pead ning valmistada järgmisi tunde ette sellel õppepäeval.

 

  • Leida kogukonna missioon läbi visioonide koondamise. Visioonide kaardistamine lapsevanemate, õpilaste, õpetajate, juhtkonna, koolitöötajate ja kogukonna terviku seas. Selgitada välja väärtused.

 

  • Koos sündmuseid korraldada ja nendel esineda. Kooli vabalavadel ja Playboxidel oleks lisaks õpilaste esitustele ka juhtkonna, õpetajate ja lapsevanemate kavad (Tallinna 32. Keskkooli näide).

 

  • Koolijuhil oleks rangelt soovituslik ülesanne olla lisaks kooli juhtimisele ka ühe õppeaine õpetaja eesmärgiga suhestuda paremini oma õpetajate ja õpilastega nende rollides ning muredes ja rõõmudes. Näiteks: Kalamaja Põhikoolis oli direktor nimega Marko Rööpson, kes oli ka viimases kooliastmes geograafiaõpetaja ning see andis talle tema töös suure eelise nägemaks paljusid teisi perspektiive ja rolle, mida koolis struktuuriliselt leidub. Nii ei ole direktor kinni oma kabinetis sekretäri seljataga.
  • Koolijuht võiks vabas õhkkonnas ja kooliruumidest väljaspool kohtuda kogukonna elu edendajatega, eriti just lapsevanematega, käies kohvikutes, et suurendada ühtsustunnet läbi kogukonnas käimise ja selle kaasamise mitmes aspektis.

 

  • Õpetaja kohustuslikud koolitustunnid, mis on hetkel tööajavälised, oleksid tasustatud koolijuhi poolt soodustustega tegelemaks oma hobide ja spordiga. Nii on õpetajad rohkem huvitatud saamaks osa uutest metoodikatest õpilaste õpetamisel ning neid ka teise asjana reaalselt oma töös edaspidi kasutama.

 

  • Õpilasesindusega koostöö oleks tihe. Iga õppeaasta alguses peaks õpilasesindus esitama kooli juhtkonnale oma tegevuskava ja põhimääruse mille läbirääkimiste tulemusel saaks koolijuht kinnitada. Kord kuus juhtkonna koosolekul oleks arutellu kaasatud ka õpilasesinduse esindaja, kellel oleks seeläbi suurem kohustus ja vastutus oma töös tuua kuu jooksul juhtkonna koosolekul õpilaskonna märgatud murekohad ja rõõmud koolielus ning siis saaks nendega juba tegelema hakata kui kõik osapooled on juhtkonna koosoleku kaasatud. Probleemidega tegelemine saab sisse märkimisväärselt  kiirema hoo.

 

  • Koolijuht tunneb huvi oma alluvate käekäigu üle (leides tema jaoks aega!): kuidas tal läheb ja millised on tema ettepanekud võimalike kitsaskohtade lahendamiseks,  isikliku huvi õpetajate vastu ja nende ettepanekutega arvestamine;

 

  • Koolijuht tunnistab probleeme ja lahendab neid, kaasates vajadusel teisi kooli kogukonna liikmeid ja spetsialiste; jagatud vastutus; kollegiaalne juhtimine;

 

  • Koolijuht annab regulaarselt infot mis ja millal ja miks (!) toimub;

 

  • Koolijuht räägib avameelselt ka muredest (majanduslikest, suhetes kohaliku omavalitsusega, lapsevanematega);

 

  • Üldkoosolekuid, kus üks räägib ja teised kuulavad – selliseid pole vaja, see pole koostöö;

 

  • Koolijuht tunnustab õpetajaid, sest nemad teevad ära suurema töö koolis ja nemad loovad ka koolist kuvandi lapsevanematele;

 

Vaata ka takistusi ja erinevatest vaatenurkadest pakutud lahendusi

Kooli ja kogukonna koostöö takistused

Lahendused kogukonnaliikme vaatenurgast

Lahendused õpetaja vaatenurgast

Lahendused õpilase vaatenurgast

Lahendused lapsevanema vaatenurgast