Seminar

„Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda“

1. dets. 2018

Mõttetreeningu käigus välja toodud

kooli ja kogukonna koostöö takistused ja lahendused.

 

LAHENDUSED LAPSEVANEMA VAATENURGAST

 

Lapsevanema poolsed lahendused koostöö süvendamiseks kooli ja kogukonnaga

Isiklik areng sh koostööle suunatud, aktiivse, positiivse maailma- ja enesevaate kujundamine.

Koostöö esmane eeldus on tahtmine koostööd teha, mis saab toetuda siirale huvile toimuva vastu ja sügavale veendumisele, et maailmas tegutsemine on mõttekas ja ma saan sellega hakkama. Mõni maailmavaade toetab siin rohkem, mõni toimib vastu.

Aktiivsuse eelduseks on valmidus teha vajadusel ka mõneti ebamugavaid, harjumuspäratuid otsuseid.

Üksikisik saab piisava huvi olemas olles tegelikult väga palju muuta! Kui on olemas inspireeriv eesmärk, siht, siis võib ka üks inimene või väike grupp inimesi selleni jõuda. Selleks:

  • tuleb olla järjepidev;
  • tasakaalukas aja, raha ja tegutsemisjõu kasutamine;

Inimene, kes on pidevas ajapuuduses, kes ei suuda oma (pere)eelarvet viia tasakaalu, kulutab kogu oma energia aina lühiajalisemate eesmärkide nimel rapsimisele ja põleb tõenäoliselt varsti läbi.

  • teistele eeskujuks;

„Vanemad, ärge muretsege, et noored ei kuula teid. Muretsege hoopis selle pärast, et nad jälgivad teid kogu aeg väga tähelepanelikult“.

  • arendada koostööoskusi ja konkreetse olukorra vajadustest tulenevaid oskusi;

Koostööoskused on konkreetsed oskused. Enamus meie lapsevanematest on õppinud koolis, kus väärtustati üksiksooritust ja koostööoskusi ei õpetatud. Kui ei tea ega saa aru, mis ümber toimub, pole võimalik ka koostööd teha. Tuleb piisavalt mõista näiteks iseenda ja oma laste kooli ühiskonnaseoseid.

  • tuleb luua ja hoida suhteid, suhted peavad olema mõlemapoolselt usalduslikud, piisavalt vahetud, lugupidavad;

„Missa teed, kussa lähed, kassa õppisid ära, söö kõht täis, ära klaveritundi hiline“ stiilis kiirustav jutt lapse suunas pole märk headest suhetest. Õpetaja poolt E-kooli kirjutatud hinnete ja märkuste läbilugemisega piirdumine on sellest samuti kaugel. Hea suhe on raskelt kirjeldatav, aga igal juhul on see elav, õrn, kahepoolne. Hea suhe ei meenu ainult siis kui on mingi häda, vaid ta on olemas pidevalt ja selle osaks on ka rõõm ja õnnestumiste tähistamine.

  • tuleb arvesta reaalsusega;

Teiste inimeste isikuomadusi pole võimalik muuta. Samuti pole võimalik paljusid väliseid asjaolusid muuta. Aga neid saab tundma õppida ja nendega arvestada.

Meelerahu palve: „Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust nende kahe vahel vahet teha.“ Mõnikord tuleb ka kooli või suisa elukohta vahetada kui mitte kuidagi muudmoodi ei saa.

  • peab koos olema oma lapsega, lisaks tema klassikaaslastega ja sõpradega;

Kiirustavas maailmas pole elementaarne, et vanematel on regulaarselt aega olla oma lastega ja pühendada nende elule jäägitult tähelepanu. Selle nimel tuleb pingutada. Jäägitu tähelepanu tähendab, et inimest tuleb tõesti hinnangutevabalt võtta, mitte rääkida ainult neist asjadest, mis on endal südamel.

On ka väga hea, kui lapse koolikaaslased või naabrilapsed, kellega omad lapsed nii või teisiti koos aega veedavad, saavad „ära kodustatud“. Kodu peab olema paik, kuhu laps tuleb koos oma sõpradega rõõmu ja mõnuga. Nii on võimalik võimendada teadlikult loodud kultuuriruumi mõjuvälja ja mõneti ennetada seda, mis kõik kontrollimatus võõras keskkonnas toimuma võib hakata.

  • peab koostööd tegema oma lapse õpetajaga, lisaks teiste tema õpetajatega;

Oluline eriti lasteaias ja algklassides – lapsel on vajadus oma õpetajat siiralt armastada ja usaldada. Selle toetuseks on väga oluline, et lapsevanem ei vastanduks oma sõnades, isegi mitte mõtetes või tunnetes, sellele, mida koolis tehakse. Ja vastupidi.

Üks õpetaja määratles koostöö nii: koostöö kooli ja kodu vahel on hea, kui tean, et võin igal hetkel, ka südaööl, lapsevanemale helistada ning tean, et ka lapsevanem helistab vajadusel minule.

  • peab koostööd tegema teiste lastevanematega;

Iga lapsevanem on kuulnud vastuväidet „aga teised teevad nii“ või „kõigil on see lubatud, miks on minul teisiti“. Koostöö teiste lastevanematega, näiteks kasvõi lastevanemate koosolekul konkreetsete selliste küsimuste arutamine võimaldab luua ühtsemat lapsi toetavat keskkonda.

  • peab koostööd tegema koolijuhi jm seotud isikutega (näit. hoolekogu liikmed, erakooli puhul kooli pidaja jne)

Kõik ei sõltu üksikutest õpetajatest. Konkreetsetesse teemadesse süvenedes ilmneb, et asjadel on laiemad põhjused ja vastavalt vajab koostööring laiendamist

  • tuleb minimaalselt alati osaleda kui kuhugi kutsutakse

See on lähtepunkt nii suhete loomisele ja hoidmisele kui ka konkreetsete koostöökohtade leidmisele. Alustuseks lähevad arvesse samaväärselt kõik lastevanemate koosolekud, infotunnid, ühisüritused, arenguvestlused jne. Asjade arenedes on võimalik hakata teadlikumalt selekteerima.

  • peab olema informeeritud

Piisav ja pidev informeeritus on adekvaatse koostöö eeldus.

Tuleb läbi töötada kirjalikult kättesaadavad materjalid (kooli tegutsemist kirjeldavad dokumendid, õppekavad, lastevanematele suunatud juhised), registreerida ennast e-kirjade loenditesse jne.

Pole mõistlik eeldada, et kooli töötajad suudavad individuaalselt hallata igale lapsevanemale suunatud teabevoogu. Lapsevanem peab siin võtma isikliku vastutuse ja paraku leppima ka sellega, et läbi tuleb töötada mõnikord teabevoogu, millest osa meenutab „rämpsposti“.

  • tuleb kasutada võimalusi  

Kui näed, mida saad teha, siis tee!

Kui muud võimalust parajasti pole, ei takista miski rääkida väljaspool kooli sellega seotud õnnestumistest vaimustusega ja tunnustada avalikult õpetajate saavutusi. Kui vaimustust pole, pakub see võimalust olukorra analüüsiks. Kui on, siis saab tõsta kooli mainet ja aidata kaas õpetaja staatuse parandamisele.

Näide konkreetsest probleemist: lasteaia töötajatel vaja minna koolitusele, kuid keegi peab hoidma ka lapsi. Vabatahtlikud lapsevanemad saavad omavael lasteaia töötajate rollid üheks päevaks ära jagada ning ongi tehtud.

Iga lapsevanem võiks olla valmis tutvustama koolis oma ametit ja tööd.

Osalemine sündmuste (koolilaat vms) korraldamisel, kooli hoolekogu töös.

 

Veel ettepanekuid:

  • Koolis võiksid toimuda koostöö projektid, kus saame õppida üksteist usaldama, kus osalevad kõik vanuseastmed.
  • Koolis võiksid klassid olla väiksemad, et õpilased saaksid kiiremini lähedasemaks, kuid usalduse äratamise ja -soodustamisega tuleb ikkagi tööd teha teadlikult;
  • ENESE VÄÄRTUSTAMISE harjutamisel võiksid koolides käia rääkimas inimesed, kes tegelevad sisemise „minaga“, psühholoogid, treenerid. Võiksid toimuda tunnid, kus keskendutakse sellele, et õpetatakse lastele kuidas ennast väärtustada ja mis see tegelikult on. See aitäks ära hoida tulemusi: masendust, depressiooni jms.
  • LÄBIKUKKUMINE ON TÄIESTI OK! – läbikukkumine on osas protsessist – seda tuleks juba pisikestele teadvustada!

 

Vaata ka takistusi ja erinevatest vaatenurkadest pakutud lahendusi

Kooli ja kogukonna koostöö takistused

Lahendused koolijuhi vaatenurgast

Lahendused õpetaja vaatenurgast

Lahendused õpilase vaatenurgast

Lahendused kogukonnaliikme vaatenurgast