Seminar

„Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda“

1. dets. 2018

Mõttetreeningu käigus välja toodud

kooli ja kogukonna koostöö takistused ja lahendused.

 

LAHENDUSED ÕPETAJA VAATENURGAST

 

Õpetajana teen järgmisi koostöö parandamise ettepanekuid:

  • Kooli juures peaks toimima 4 regulaarselt kooskäivat üksust: 1. õpetajate kolleegium (kohtub 1 kord nädalas); 2. õpilasesindus (kohtub vähemasti 1 korda kuus); 3. vanematekogu (kohtub vähemasti 1 korda kuus. Kooliga seotud mis iganes küsimuste lahendamine,  koolitab lapsevanemaid, sh., viib kooli väärtustega kurssi uusi kooli juurde tulevaid lapsevanemaid); 4. hoolekogu, kuhu kuuluvad õpetajate kolleegiumi-, õpilasesinduse- ja vanematekogu  esindajad ja kooli juhtkonna esindaja, kohtuvad vähemasti kord kvartalis. Otsused võetakse vastu kõikides nendes üksustes kollegiaalselt (lähtudes inimlikkusest, hoolivusest). Lahendustele suunatud tööstiil, konstruktiivsus. 
  • Korraldan regulaarsed kohtumised lastevanematega (1xkuus lastevanemate õhtud ja ka perevisiidid).
  • Teen ettepaneku, et hakkaksid toimuma kogu koolipere kogunemised (suure kooli puhul kooli astmeti) esmaspäeva hommikuti kooli saalis, kus vaadatakse tagasi möödunud nädalale, tehakse ettevaade käesolevale nädalale ning õnnitletakse kõiki sünnipäevalapsi (kel iganes kooli juures töötaval isikul sünnipäev on).
  • Võtan kasutusele salmid koolipäeva alustamiseks ja –lõpetamiseks;  võtan kasutusele tunnistussalmid. Tunnistussalm – igale lapsele kirjutab õpetaja ise või siis valib sobiva luuletuse, mis toetab selle konkreetse lapse isikuomaduste paranemist või mõne avaldumist; toetab heaks inimeseks kasvamist. Laps loeb salmi ette iga nädal oma sündimise päeval kogu klassile. See mõjub lapsele ja teistele kuulajatele positiivse kinnistusena.
  • Kooli lõunat sööme üheskoos kogu klassiga. Kui kõik on valmis, loeme enne sööma asumist üheskoos tänu salmi.
  • Väärtustades enda teadmisi ja kogemusi, julgen võtta vastutuse ja välja öelda täpselt seda, mida õpetajana näen ja kogen kooli (haridus)süsteemi, õpetamise ja õppimise kohta. Märksõna: iseenda usaldamine ja väärtustamine; julgen eristuda (erineda); julgen rääkida nendega, kellest suured muutused sõltuvad (otse „jumala“ juurde).
  • Kuulan ja kuulen avatult kõiki osapooli: õpilased, lapsevanemad jt.
  • Loon koostööpõhise õppe. Näiteks iga veerandi alguses (eelmise lõpus) kogunevad õpilased ja lapsevanemad koos õpetajaga, et ühiselt arutada õppekava ning luuakse võimalus/variant selliselt õppimiseks, mis arvestab kõigi vajadustega (vähemalt püütakse selles suunas tööd teha). Selleks selgitada välja poolte vajadused ja eesmärgid.
  • Õpetajana julgustan õpilasi ja vanemaid end väljendama – suund sellele, et usaldan ennast ja teisi, on turvaline end väljendada. Koostöö on võimalik, kui eesmärgid ja vajadused on selgelt kaardistatud; enda selge väljendamine e. minust saadakse aru, oskan väljendada nii, et mõte, mida soovin edasi anda jõuab ka tegelikult kohale.
  • Supervisioon õpetajatele.
  • Autoritaarse suhtlemise asendan sõbralike suhetega õpilastega. 
  • Kogun ideid õpilastelt ja algatan koostöö õpetajatega, ühendan lapsevanemaid koolieluga.
  • Olen loominguline, innovatiivne. 
  • Korraldan ümber õppekava oma äranägemise järgi. 
  • Õpetan õpilastele sotsiaalseid oskusi, annan õpilastele otsustusõigust koos vastutusega. 
  • Räägin võitja-kaotaja mõtteviisi teadvustamisest ja selle muutmist võitja-võitja mõtteviisiks, kus puuduvad kompromissid ja kaotajad. (Enesevaatluse arendamine). Ka võitja-kaotaja mängu teadvustamisest meie ühiskonnas, selle muutmise vajadusest, et elu planeet Maal saaks püsida jätkusuutlikuna. Selleks korraldan jutusaua ringe eraldi täiskasvanutele ja lastele. Põhiküsimus “Miks me siin oleme”. Unistamise ringis unistame ideaalsest koolist, sellest, millised oskused, teadmised ja omadused peaks noor inimene iseseisvasse ellu kaasa saama (kool kui ettevalmistav platvorm selleks).
  • Tähistan koos laste, kolleegide ja lastevanematega väiksemaid ja suuremaid tegusid, sh ka ebaõnnestumisi, millest saame õppida. Tähistamisel kasutan muinasjutte-lugusid, pärimustantse, -pillimängu ja -laule, ringmänge, Eesti vanade traditsioonide järgmist (nii üheskoos läbi kogemist, kui ka nendest rääkimist) ja ühiste Eesti maapühade tähistamist. Läbi nende tegevuste lisandub kooliellu rohkem mängulisust, rõõmu, südamlikkust, hoolimist, ehedust. Kõik see on vajalik vundamendi ehitamiseks, et saaks üldse toimida koostöö. Teen kõik selleks, et laste meeled oleksid rahus, see sisaldab nii vaikuseminutite harjutusi päeva jooksul kui ka telefonivaba tsooni kehtestamist kooli territooriumil (telefonid kogutakse koolipäeva alguses kokku).
  • Korraldan teadustustöö nutiseadmete ja interneti ohtudest ja kaasmõjust, kutsuksin sel teemal rääkima väljastpoolt inimesi nii noortele ja lapsevanematele.
  • Igal lapsevanemate õhtul käsitlen ühte konkreetset teemat, mis kasvatab teadlikkust lapsevanemlikkusest.
  • Õpe on kooskõlas laste arengufaasidega, st pole mõtet teha analüütilist mõtlemist nõudvaid harjutusi, kui lastel pole vastavat võimekust veel välja kujunenud.
  • Õppimine on huvipõhine – kõik lapsed ei pea õppima samu asju ühel ajal ja ühte moodi.
  • Õppimine meistrite ja mentorite toel väikestes erineva tasemega rühmades – õpetajaks võib olla ka teine õpilane, kellel on selles valdkonnas paremad teadmised.
  • Õpitakse igal pool – muuseumis, metsas, töökodades ja kasvõi ümbermaailmareisil.
  • Õppimine seestpoolt väljapoole – esmalt tuleb tegeleda iseenda ja oma siseilma tundma õppimisega ning seejärel välisilmaga suhestuda.
  • Õpetaja õpib ja arendab end terve elu ning tunneb huvi kõige oleva vastu.
  • Ainult see õpetaja, kes on ise terviklik isiksus saab luua kasvukeskkonna, kus saavad end luua uued terviklikud isiksused.
  • Õpetaja on oma ülesannete kõrgusel siis, kui ta on teinud kõik endast oleneva, et aidata õpilastel luua võimalikult head versiooni iseendast.
  • Õpetaja on kui tundlik instrument, kes häälestub sagedustele, mis tõstavad nii teda ennast kui ka õpilasi ning koos loovad nad uut ja head maailma, kus meil kõikidel on hea elada.

 

Vaata ka takistusi ja erinevatest vaatenurkadest pakutud lahendusi

Kooli ja kogukonna koostöö takistused

Lahendused koolijuhi vaatenurgast

Lahendused kogukonnaliikme vaatenurgast

Lahendused õpilase vaatenurgast

Lahendused lapsevanema vaatenurgast