Liigesehaigusi aitavad ära hoida külmetamisest hoidumine, normis kehakaal ja sportimine. Epikondüliidi põhjused on tavaliselt professionaalsed: küünarnuki ülekoormus, sagedased traumad, korduvad liigutused. Liigese funktsioonid on häiritud, iseloomulikud on sisemine turse ja punetus. Tunni-kahe jooksul lähevad liigesed lahti, aga jäävad jälle kangeks õhtul, kui pikemalt istuma jääda.
Artriit pöidlapõhimikul
Artriit pöidlapõhimikul Mis see on? Normaalses liigeses katab kõhr luude otsad ning toimib amortisaatorina, võimaldades sujuvat ja valutut liikumist.
Osteoartriidi OA või degeneratiivne artriit korral kulub kõhr ära ning selle tulemusena puutuvad luud omavahel kokku, tekitades valu ja deformatsioone. Käeliigestest esineb osteoartriiti kõige sagedamini pöidlapõhimikul. Pöidlapõhimiku liiges, mida nimetatakse randme-kämblaliigeseks, on spetsialiseerunud sadulliiges, mille moodustavad väike randmeluu trapetsluu ja pöidla esimene luu kämblaluu.
Sadulliiges võimaldab pöidlal teha mitmesuguseid liigutusi, sealhulgas üles ja alla liigutamine, pöidla liigutamine üle peopesa ning haaramine vt joonis 1. Kes sellesse haigestuvad?
Osteoartriiti pöidlapõhimikul esineb kõige sagedamini üle aastastel naistel. Haiguse täpne põhjus on teadmata, kuid sellise artriidi tekke eelsoodumusteks võivad olla geneetika, eelnevad vigastused, nagu murrud ja nihestused, ning liigeste üldine lõtvus.
Luu valuvalu ravi on sümptomid? Kõige sagedasem sümptom on valu pöidlapõhimikul. Valu võivad süvendada tegevused, mis nõuavad haaramist, näiteks purkide avamine, uksenuppude keeramine ja kirjutamine.
Kui haigus progresseerub, võib valu esineda ka puhkamisel ja öösel. Raskematel juhtudel võib tekkida liigese progressiivne kahjustumine ja paigast nihkumine; kui kämblaluu liigub sadulliigesest välja, võib pöidlapõhimikule tekkida kühm.
Liigese nihkumine võib põhjustada piiratud liikuvust ja nõrkust, muutes haaramise keeruliseks vt joonis 2.
Randme-kämblaliigesest järgmine liiges võib seda kompenseerida ning seetõttu painduda veel rohkem taha hüperekstensioon.
Kuidas diagnoositakse? Diagnoos pannakse haigusloo ja füüsilise läbivaatuse käigus. Surve ja liigutused, nagu pööramine, Luu valuvalu ravi liigeses valu. Liigeses võib esineda ka hõõrdumistunnet vt joonis 3.
Liigesevalu muudab elu põrguks
Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse röntgenit, kuigi sümptomite raskus ei ole sageli röntgenuuringu tulemustega kooskõlas. Millised on ravivõimalused? Kergem pöidla artriit allub enamasti mittekirurgilisele ravile.
Lahasesse panemine ja kortisoonisüstid võivad aidata valu leevendada. Käeterapeut võib soovitada jäiku ja mittejäiku lahaseid, mida saab kasutada magamise või päevaste tegevuste ajal.
Küünarliigese valu
Raskema haigusega patsiendid või need, kellel mittekirurgiline ravi ei ole mõjunud, saavad abi kirurgilisest rekonstruktsioonist. Valu edukaks kaotamiseks või vähendamiseks on olemas hulk kirurgilisi tehnoloogiaid, sealhulgas artriitilise luu eemaldamine ja liigese rekonstruktsioon artroplastikaliigese ühendamine, luude ümberpaigutamine ning valitud juhtudel ka artroskoopia. Konsultatsioonil kirurgiga leiate endale sobivaima võimaluse vt joonis 4.
- Levinumad luu- ja liigesehaigused - Tarbija - Majandus
- Miks päkad valutavad ja kust abi saab? - Fertilitas