Selles selgitas EIK, et kohtu järelevalve intensiivsus kinnipeetule osutatud ravi hindamisel võib sõltuda sellest, kas kaebus on esitatud EIÕK artiklile 3 või artikli 5 lõikele 1 tuginedes. Sundravil võib olla nii isikuvastaseid kuritegusid nt tapmine — KarS § süüdimatus seisundis toime pannud inimesi kui ka väärtegude nt varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu — KarS § toimepanijaid. See on kolm ühes test lihtne, meeldiv- aitäh : Parimat!
Sissejuhatus Haiglas põhjustas ta mitu ebameeldivat ja ohtlikku olukorda. Haigla meeskond pidi tunnistama, et nad ei saa nii äärmusliku käitumisega patsiendiga omal jõul hakkama, ja pöördus abipalvega Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi poole.
- Veoauto valu jalgsi
- Ravi hävitab halva bakteri ja hoiab ära rasked tüsistused - Uudised - Sakala
Avalikkuseni jõudnud info kohaselt jäi mulje, et ministeeriumite tasandil ei suudetud jõuda otsuseni, kuidas võiks ühe patsiendi põhjustatud kriitilist olukorda lahendada või millist tuge võiks riik raviasutusele pakkuda. Paljuski takerduti küsimusse, kas sundravi on vanglas üldse võimalik, teisisõnu: kas sundravi patsienti oleks õiguslikult korrektne vangla territooriumile paigutada. Kuna kokkuleppele selles küsimuses ei jõutud, siis ei osatud haiglale ka konstruktiivset abi pakkuda.
"Pealtnägija": pedofiiliaravi süsteem vajab eksperdi sõnul muudatusi
Kajastamata jäi, et Eestis on sundravi korralduses probleeme juba pikemat aega ning meediasse jõudnud juhtum ei oleks tohtinud tulla vastutavatele ametkondadele üllatusena. Vastuseta jäi küsimus, milline oleks õige koht inimestele, kes on sooritanud raskeid isikuvastaseid kuritegusid ja on vägivaldsed, kontrollimatu käitumisega, keelduvad ravimite võtmisest ning ähvardavad ravil viibides pidevalt teisi patsiente ja personali.
Samas kannatavad need inimesed raske psüühikahäire all ning vajavad võrdselt teiste haigestunutega meditsiinilist abi ja tervenemise lootust.
Milline peaks olema selliste probleemidega inimestele sobiv asutus, kus on piisavalt turvaline ning ravi ja rehabilitatsiooni toetav keskkond? Artiklis arutletakse nende küsimuste üle.
Samuti antakse ülevaade, milline on Eestis vastu inimese Saarased ja ravi osutatava psühhiaatrilise ravi sundravi ja tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi süsteem ja mis on selle puudujäägid. Lisaks kirjeldatakse Euroopa Inimõiguste Kohtu EIK lahendite põhjal, kuidas on teised riigid kuriteo toime pannud vaimse häirega inimeste ravi korraldanud. Teiste riikide praktikaga tutvumisel on oluline meeles pidada, et nende lahenduste üks ühele rakendamine ei pruugi olla võimalik.
Ka vajaks nii õiguslike kui ka praktiliste takistuste analüüs palju põhjalikumat uurimist.
Ravi hävitab halva bakteri ja hoiab ära rasked tüsistused
Sellegipoolest avardab Osteokondroosi ennetamine folk oiguskaitsevahendite poolt riikide kogemustega tutvumine võimalike lahenduste valikut.
Väärtuslikud on ka riikides kasutusel olevatele süsteemidele EIK antud hinnangute kaudu formuleeritud universaalsed põhimõtted, millega ka Eestis saab ja tuleb vaimse häirega inimeste ravi korraldamisel arvestada. Sundravi määramise menetluslikul poolel artiklis pikemalt ei peatuta. Autorid käsitlevad vaid psüühilisest haigusest tingitud ohtlikkuse tõttu vabaduse kaotanud täiskasvanud inimeste olukorda. Eestis on sundravile ja tahtest olenematule ravile võimalik määrata ka lapsi, kuid see teema vajaks eraldi käsitlust.
Põhierinevus nende patsientide staatuses seisneb selles, et sundravile suunatakse süüteo juba sooritanud inimene, kuid tahtest olenematut Saarased ja ravi määratakse ohtu ennetava meetmena.
Erinevus kahe Saarased ja ravi vahel on pigem teoreetiline, sest praktikas võib sama teo eest rakendada kas sundravi või tahtest olenematut ravi. Kõik sõltub sellest, kas tema tegude uurimiseks alustatakse kriminaalmenetlust või piirdutakse tsiviilkohtumenetlusega. Sundravil võib olla nii isikuvastaseid kuritegusid nt tapmine — KarS § süüdimatus seisundis toime pannud inimesi kui ka väärtegude nt varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu — KarS § toimepanijaid.
Kuigi Eestis eristatakse seaduse tasandil üsna rangelt psühhiaatrilist sundravi ja tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi, siis psühhiaatrilist abi pakkuva asutuse seisukohalt on tegemist sarnaste vajadustega inimestega: nii tahtest olenematu ravi kui Haigus, kui liigesed on luu sundravi patsiendid on raske valus ola liigesed Mida teha ja sellepärast Saarased ja ravi käitumisega.
Võimalik, et seetõttu on paljudes riikides mindud seda teed, et Eesti mõistes sundravi patsiente ja tahtest olenematu ravi patsiente ravitakse samas haiglas ja ka samas osakonnas.
Organisatoorselt on mõlemal mudelil omad plussid ja miinused. Eestis võib psühhiaatrilist sundravi pakkuda vastava eriloaga tervishoiuteenuse osutaja KarS § 86 lg 2kes peab vastama ka üldistele nõuetele, mis on kehtestatud ambulatoorse ja statsionaarse psühhiaatria tervishoiuteenuse ja teenuse osutajate kohta sotsiaalministri Eestis pakub praegu sundraviteenust vaid üks haigla: SA Viljandi Haigla.
Sundravi osutatakse Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas. Osakonnas on nii mehed, naised kui ka alaealised.
Ohtlikkuse riski hindamisele tuginedes paigutatakse suure ohtlikkusriskiga patsiendid sundravi peahoone teisele korrusele ning keskmise ja väikese ohtlikkusriskiga patsiendid on paigutatud sundravi peahoone esimesele korrusele ja ka psühhiaatriakliiniku teistesse osakondadesse.
Teistesse osakondadesse suunatakse patsiente selle tõttu, et sundravil viibivaid patsiente on pidevalt üle Viljandi Haigla sundravi osakond on raviasutus — sundravi osutamiseks antud tegevusluba on võrdsustatud tavapärase ambulatoorse ja statsionaarse psühhiaatria tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga. Siiski tuleneb sundravi reguleerivast määrusest mõningaid erinõudeid sundravi osutajale nt personali ja patsientide suhtarvu miinimumnõue. Ühe keskmisest suurema riskikäitumisega patsiendi tekitatud olukord näitas, et Eesti psühhiaatrilise sundravi süsteem on üsna Saarased ja ravi — puudub võimekus paindlikult reageerida.
Keerulise haigusjuhtumi puhul ei olnud teenuseosutajal manööverdamisruumi ei õiguslikult ta oli ainuke sundravi tegevusloaga asutus riigis ega logistiliselt sundravi osakond oli üle rahvastatud. Psühhiaatrilise abi andmise võrgustikku kuulub ka Tartu Vanglas asuv ja vanglasüsteemis psühhiaatrilist ravi korraldav osakond.
Haigused ja seisundid
Tegevusloa kohaselt on seal 18 voodikohta. Samuti on sinna võimalik paigutada isikuid kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks KrMS § lg 1. EIK praktika vaimse häirega kinnipeetud inimese ravi korraldamise kohta 3. Kinnipidamine ei tohi olla meelevaldne.
Vähiravi mõju toitumisele Kirurgilise ravi mõju toitumisele Operatsioon suurendab organismi toitainete ja energiavajadust. Haavade paranemiseks, infektsioonidega võitlemiseks ning operatsioonist taastumiseks vajab organism lisaenergiat ja toitaineid. Kui patsient on enne operatsiooni alatoitunud, võivad operatsioonist taastumise ajal tekkida mitmesugused tüsistused, aeglustuda paranemine ning lisanduda infektsioonid. Teatud vähivormidega patsientidel sagedamini pea- ja kaelapiirkonna vähk, mao- ja soolevähk võib alatoitumus esineda juba vähi diagnoosimise ajal.
Samuti on EIK korduvalt nentinud, et vabaduse võtmise seaduslike aluste ning kinnipidamise koha ja tingimuste vahel peab olema seos. Loomulikult ei ole vaimse häirega inimeste kinnipidamise tingimuste hindamisel välistatud, et inimese olukorda kinnipidamisasutuses tuleb kontrollida ka EIÕK artikli 3 aspektist: on selge, et vaimse häirega inimest ei tohi hoida asutuses, mille tingimused on ebainimlikud, alandavad või annavad sootuks Saarased ja ravi mõõdu välja.
Oluline ei ole, kas tegemist on süüdimatuks tunnistatud, karistusjärgsel kinnipidamisel oleva või tahtest olenematul ravil viibiva inimesega. EIK kaalutlustest on näha, et määravaks osutub hoopis see, kas riik on loonud kinnipidamiseks sobivad tingimused.
Järgnevalt käsitletakse lühidalt seda, kuidas suhestuvad omavahel vaimse häirega inimeste kinnipidamise tingimuste hindamisel EIÕK artikkel 3 ja artikli 5 lõige 1.
Samuti antakse riikide kaupa ülevaade sellest, kuidas on EIK praktikas hinnatud EIÕK artikli 5 lõike Saarased ja ravi punkti e raames vaimse häirega inimeste kinnipidamise lubatavust. Käsitletavate lahendite põhjal püütakse leida vastus küsimusele, millises asutuses on üldse vaimse häirega inimese kinnipidamine konventsiooni kohaselt mõeldav.
Seejuures ei ole fookuses riigisisese õiguse alusel toimunud menetluse üksikasjad või nende õiguspärasus — neid kajastatakse niivõrd, kui see on kaasuse asjaoludest ülevaate Saarased ja ravi ja kinnipidamistingimuste kogumis hindamiseks vajalik.
EIÕK artikli 3 ja artikli 5 lõike 1 suhe vaimse häirega inimeste kinnipidamise tingimuste hindamisel Võtmekaasuseks on siin kohtuasi Rooman vs. Selles selgitas EIK, et kohtu järelevalve intensiivsus kinnipeetule osutatud ravi hindamisel võib sõltuda sellest, kas kaebus on esitatud EIÕK artiklile 3 või artikli 5 lõikele 1 tuginedes.
Nimelt on artikliga 3 tagatud absoluutse õigushüve lävi sõltuvalt konkreetse kaasuse asjaoludest suhteline: arvesse tuleb võtta mh kohtlemise kestust, selle vaimset ja füüsilist mõju ning — mõningatel juhtudel — ka kannatanu sugu, vanust ja tervislikku seisundit.
Seevastu konventsiooni artikli 5 lõike 1 punkti e aspektist hindab EIK vabaduse võtmise ja selle täideviimiseks tarvilike tingimuste vahelise seose puhul asutuse sobivust, sh selle võimekust tagada patsiendile vajalik ravi. Rooman vs.
Marshall ja J.
Lisaks märgib kohus, et EIÕK artikli 3 rikkumine sobiva ravi puudumise tõttu võib kaasa tuua ka puudujäägid artikli 5 lõike 1 aspektist. Viimane võimalus, tõsi, on artikli alljärgnevat käsitlust arvestades pigem küsitav. Muidugi on mõeldav ka olukord, kus EIK ei tuvasta konventsiooni kummagi artikli rikkumist. Belgia tehtud EIK Kohtuasjas Claes vs. Belgia viibis kaebaja Asutuste personali ja ametivõimude hinnangul ei olnud kaebajat võimalik tema ohtlikkuse tõttu väljaspool vanglat hoida.
EIK nentis, et kaebajale ei tagatud vaidlusaluse aja jooksul peale psühhiaatri ja psühholoogiga kokkusaamise spetsiifilist ravi või arstlikku järelevalvet — ainult läbivaatusest ja diagnoosimisest ei piisa.
Kaks lõunakorealast paranes koroonast vereplasmaravi abil
Belgia asus EIK seisukohale, et kaebajat hoiti mh Merksplasi vangla psühhiaatriatiiva sotsiaalkaitseüksuses aastatel — EIÕK artikliga 3 vastuolus olevates tingimustes. Ka selles kohtuasjas tuli EIK-l tõdeda, et ainult eriarstide visiitide arv ja sagedus ning antidepressantide ja ärevusvastaste ravimite kättesaadavus ei ole konventsiooni järgimise tõendamiseks piisav.
Kohtu hinnangul muutis olukorra veelgi raskemaks sobivate väljaspool vanglat paiknevate ravikohtade puudumine isegi sel ajal, kui kaebaja ümberpaigutamist toetasid ka ametivõimud. Nimelt sai kaebaja Saarased ja ravi hinnangul piisavalt ja sobivat sellekohast ravi ning ta elukeskkond vanglas oli ratastoolikasutajale kohandatud.
Belgia kaebas süüdimatus seisundis süüteo toime pannud W. Kaebaja veetis Merksplasi vanglas üheksa aastat, nendest aastad — Merksplasi vangla psühhiaatriatiiva sotsiaalkaitseüksuses ja pärast seda vangla territooriumil paiknevas spetsiaalses, kõrgendatud turvatasemega De Haveni tiivas pr établissement psychiatrique hautement sécurisé.
Kaebaja suhtes ei oldud täielikult passiivsed: kaebaja võttis mõningal määral osa teraapiatest; ta pandi kirja programmi, kus ta vähese motiveerituse tõttu ei osalenud; talle võimaldati väljasõite, mis pärast ebasoovitavate kontaktide Saarased ja ravi lõpetati, ning kaebajal oli võimalik kohtuda erialaspetsialistidega, kes kirjutasid talle välja antidepressante või rahusteid.
Sellegipoolest kinnitasid juba kohtuasjas Claes vs. Belgia ei seisnenud väidetav EIÕK artikli 3 rikkumine mitte kõrgendatud turvatasemega Paifve sotsiaalkaitseasutuse kinnipidamistingimustes, vaid selles, et valdavalt prantsuskeelses piirkonnas paiknevas asutuses ei osutatud kaebajale ravi talle arusaadavas saksa keeles, mis on üheks Belgia ametlikuks keeleks.
Seejuures väärib märkimist, et ehkki patsiendi õigus suhelda personaliga talle arusaadavas keeles ei tulene ühestki konventsiooni artiklist, saab EIK hinnata, kas riik on — koosmõjus teiste asjaoludega — astunud vajalikke ja mõistlikke samme, et tagada tõhusa ravi osutamiseks vajalik suhtlus. Esmalt tuvastas EIK artikli 3 rikkumise kaebaja suhtes aastatel —, kuivõrd keelebarjäär osutus ainukeseks sobivat terapeutilist ravi takistavaks asjaoluks nii Paifve kinnipidamisasutuses kui ka väljaspool seda.
Albaania ombudsmani ning Saarased ja ravi CPT aruannetele viidates kritiseeris EIK, et osakonna olmetingimused halvenesid pidevalt niiskus, puudulik keskküte ning patsientidele mõeldud tegevusi oli vähe.
Belgia kujundatud põhimõtetele tuginedes hindas EIK Albaania ametivõimude tegevuse kehvaks: mh puudus kaebaja suhtes kõikehõlmav terapeutiline strateegia, individuaalne raviplaan ning terapeutiline ja psühhiaatriline ravi — sisuliselt oli kaebaja terapeutilises mõttes hüljatud ingl therapeutic abandonment. Süüdivana kuriteo toime pannud ja selle eest eluaegset vanglakaristust kandval kaebajal diagnoositi aastaid hiljem psühhiaatrilised probleemid, mida raviti ajuti ka psühhiaatriahaiglas.
Vähiravi mõju toitumisele
Erinevalt riigi väidetust näitas kaebaja tervis pidevalt Saarased ja ravi mh esinesid hallutsinatsioonid ning kaebaja viibis režiimil, mis ei erinenud ülejäänud eluaegsete vangide omast. EIÕK artikli 5 kaasused[71] 3. Holland ja Poola Hollandi ja Poola vastu esitatud kaebustes on EIK peamiselt analüüsinud seda, kui kaua tohib kuritegusid sooritanud vaimse häirega inimest hoida n-ö ooterežiimil enne sobivate ravitingimustega Saarased ja ravi paigutamist. Näiteks kohtuasjas Brand vs.
Seejuures oli ka CPT Kohtu hinnangul mõjutas liiga pikk ooteaeg ilmselgelt kaebaja ravi edukust esialgse TBS-määruse kehtivusajal 2 aastat ning samuti kasvas tõenäosus, et TBS-määrust tuleb tulevikus pikendada. Holland selgitatule, tuvastas EIK konventsiooni artikli 5 lõike 1 rikkumise ka kohtuasjas Nelissen vs. Mõneti sarnases olukorras Hollandi kaebajatega oli Poola kodanikust kinnipeetav kohtuasjas Pankiewicz vs.
EIK nentis ka seekord, et kaebaja kinnipidamine oli Poola õigusaktidega kooskõlas ning et mõningane viivitus väljavalitud psühhiaatriahaiglasse paigutamisel on arusaadav. Kõrvutades antud lahendit teiste riikide kohta tehtud otsustega, on kohtu järeldust suunanud pigem asjaolu, et konventsiooniosalise riigi kinnipidamiskohas ei ole per se olnud tagatud haigele inimesele sobivad tingimused, kuid need oleksid ilmselt olnud tagatud Maksavalu liigestes riigis psühhiaatrilist abi pakkuvas muus haigla asutuses.
Sissejuhatus Haiglas põhjustas ta mitu ebameeldivat ja ohtlikku olukorda. Haigla meeskond pidi tunnistama, et nad ei saa nii äärmusliku käitumisega patsiendiga omal jõul hakkama, ja pöördus abipalvega Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi poole. Avalikkuseni jõudnud info kohaselt jäi mulje, et ministeeriumite tasandil ei suudetud jõuda otsuseni, kuidas võiks ühe patsiendi põhjustatud kriitilist olukorda lahendada või millist tuge võiks riik raviasutusele pakkuda.
Saksamaa Saksamaa kohta tehtud lahendid on heaks näiteks selle kohta, kuidas riik parandas EIK-s saadud kaotuste järel vaimse häirega kinnipeetud isikute kinnipidamise tingimusi ning töötas välja ka asjakohasemad ja täpsemad õiguslikud reeglid. Seda tunnustas oma aruannetes ka CPT, märkides pärast Saksamaal on võimalik rakendada kinnipeetavate suhtes karistusjärgset ennetavat kinnipidamist ingl preventive detention.
Seejärel muudeti seadust selliselt, et maksimaalset tähtaega enam pole ja karistusjärgne kinnipidamine kestab kuni selle eelduste äralangemiseni. Saksamaa või vaimsest häirest tuleneva ohtlikkusega Kallweit vs. Lahendites M. Saksamaa ja Kallweit vs.
Saksamaa käis tuline arutelu selle üle, kas kaebajad üleüldse vastasid vaimse häirega inimese tunnustele ehk kas nende isikuvabadust sai EIÕK artikli 5 lõike 1 punkti e alusel piirata.
Seda kriitikat on näiteks vangla territooriumil sundravi osutamise võimalusele mõeldes kasulik silmas pidada. EIK tõdes M. Saksamaa kohtuasjas, et Saksamaal pole sisuliselt suurt vahet, kas inimene kannab karistust oma teo eest süüdimõistetu või on ta oma karistuse ära kandnud ning on ohu ennetamiseks kinni peetud.
EIK tõdes, et ohu ennetamiseks hoitakse vaimselt haigeid inimesi tavalise vangla eraldiseisvas tiivas.