Kui polve tarud

Ronivad teod välja tee peale, tuleb äiksevihma. Mees olev E-vitamiin aitab ära hoida taiplikkuse langust, unisust, rõhutud olekut, külmatundlikkust ja tõstab oluliselt immuunsust. Teisalt on tänapäevaks kindlaks tehtud, et isamesilaste geneetilised omadused mõjutavad järglasi kordades rohkem, kui emamesilase omad. Just need viimased on nö. Paarumistaru raamid olid tühjaks veetud lahtisest meest ja mesiased ärritunud. Tavaliselt harjuvad mesilased uue lõhnaga juba ööpäeva möödudes, misjärel võib puuri avada ja lasta ema kärjele.

Viimaste aastakümnete jooksul on teadlased avastanud õietolmus umbes ühendit. Tähtsamad neist on valgud, suhkrud, vitamiinid, lipiidid, fenoolsed ühendid, ensüümid ja mineraalained. Valkude molekulid koosnevad paljudest aminohapetest, neist kaheksa asendamatut aminohapet, mida inimese organism peab toiduga kätte saama. Need on leutsiin, histidiin, arginiin, treoniin, valiin, metioniin, lüsiin ja fenüülalaniin.

Õietolmus olevad asendamatud rasvhapped võtavad osa prostaglandiinide moodustamisest, viimased aga ergutavad suguhormoonide tootmist ja seetõttu tõusevad õietolmu tarvitades potents ja elulust ning eostumisvõime. Taruvaik oli esivanematel tuntud nii valuvaigistaja kui ka haavandite ravimina. Samuti oli taruvaik Kui polve tarud mädapaisete raviks. Asetades taruvaiku paisele, sai see peagi terveks. Nagu teati vanal ajal ja teame ka praegu, on kõik mesindussaadused inimesele vajalikud ja kasulikud — kui tervislikud toiduained ja vajaduse korral ka ravivahendid.

Mees olev E-vitamiin aitab ära hoida taiplikkuse langust, unisust, rõhutud olekut, külmatundlikkust ja tõstab oluliselt immuunsust. K-vitamiin on vajalik vere hüübimiseks. B1-vitamiin tugevdab insuliini toimet, suurendab uriini eritust, vähendab kilpnäärme hormooni, mõjub soodsalt närvipõletiku ja närvivalude korral. Samuti tarvitatakse mett maksahaiguste ja sapiteede ummistuste puhul. Mesi võib normaliseerida maomahla happesust: külma vesilahuse joomine suurendab happesust, soe vesilahus aga vähendab seda.

Maohaavade ja kõrge happesisalduse puhul tuleb juua sooja meelahust kaks tundi enne sööki. Peale vitamiinide on mees mineraalsooli, happeid, fermente, aromaatseid aineid jne.

Mida veel oma vanavanemate ajast mesilastega seoses mäletate? Keegi pidi siis kindlasti kodus olema ja jäi sel päeval põllu- või heinatööst vabaks. Õhtuti kontrollis vanaema kõik tarud üle ja kuulas hoolega, kas on juba emade laulu kuulda. Kui noor ema on oma aja kupus ära olnud, annab ta isevärki signaaliga teada, et hakkab väljuma ja vana ema peab lahkuma.

1. Kairi OjaMaa Elu Jakob Tammela sõnul on mesiniku iga tööpäev väga töörohke ja seda seitse päeva nädalas.
2. Kuna mõned pered jäävad tänu varroa lesta kahjustusele nõrgemaks siis tuleb kaaluda 5 raamiste perede talvitamist kuskil stabiilse niiskuse ja temperatuuriga ruumis.
3. Jakob Tammela: mesilaste juurde minnes panen käe taru katusele ja ütlen neile tere - Maa Elu
4. Martna mesinik tõestas, et Austraalia imetaru meeldib ka Eesti mesilastele - Maaleht

Lahkub ta muidugi, kuid seda suure hulga mesilastega, kes koos on võimelised alustama uut elu kusagil mujal. Sellel ajal ei olnud meil kodus olemas sülemikaste sülemite paigutamiseks õunapuuoksalt või marjapõõsalt — sülemikobara alla pandi valge laudlina ja sülem raputati linale. Linaga oli võimalik viia sülem tühja pakktaruni ja valada ilusasti tarusse.

Tarust möödavalatud mesilased ronisid aga ise tarusse. Mäletan, et talveks viidi tarud aita talvituma. Soojustuseks visati mõni riie üle taru ja oligi kõik. Kevadel pidi aga õige aja valima, mil tarud õue, aeda viia ja oma kohale panna. Vahel oli tarvis sugulaste vahel tarusid ühest talust teise viia. Seda tehti siis talvel lumeteega, sest regi liigub vaikselt.

Suviseks mesilaste ümbervedamiseks puudus arvatavasti aga oskus, sest ma ei mäleta, et seda oleks kunagi tehtud. Esivanemate kodus tarvitati ainult kärjemett. Ei olnud mingisugust mee vurritamist — seda ei saanudki toimuda, kuna pakktarudest lõigati ainult kärjetükke välja.

Mee vurritamine tuli hiljem, kui võeti kasutusele raamtarud. See tõi muidugi kaasa meetoodangu kasvu. Kui suur on teie mesitarude arv praegu?

Mesilasperede arv on viidud minimaalseks ja needki jagatud laste ja lastelaste vahel. Vastasel korral ei jõuaks tööga toime tulla.

Kui varem oli mesila, siis nüüd on ainult mesilastarud. Meie mesitarud asuvad Põlvamaal Nooritsmetsa külas. Mooste naaberkülas, imeilusas paigas keset metsi või õigupoolest metsas olevas tupikus, siit edasi enam autoga ei pääse, üksnes jalgsi. Looduslik korjemaa on ideaalne, sest juba varakevadel annab paju esimese nektari- ja õietolmusaagi.

Edasi järgnevad mustikas, pohl, vaarikas, pajulill ja paljud raviomadustega metsalilled.

Tourist Trophy : Closer To The Edge - Full Documentary TT3D (Subtitles Available !!)

Sügisel kõige viimasena aga kanarbik. Kanarbikuga on see lugu, et mee võtmine hilineb — vaja on ära oodata õitsemise lõpp —, aga kuidagi tuleb ikka toime. Nii on olemas looduslik meetaimede konveier: üks taim lõpetab õitsemise, teine alustab. Kanarbikumesi ei sobi aga mesilastele talvetoiduks. Kuidas näeb välja mesiniku tööaasta — eri etapid aastaaegade lõikes jne? Tegelikult on mesiniku iga tööpäev väga töörohke ja seda seitse päeva nädalas. Kuna mesilaste arv tarus langeb võivad äärmised raamid jääda nende poolt katmata.

Haudme sooajna hoidmiseks tõmbutakse Kui polve tarud keskmistele raamidele, äärmised kärjed jäävad katmata, lennuava valve nõrgeneb ja soodsad tingimused varguseks on tekkinud. Augustis meekärgede asendamisel tühjaksvurritatutega on hea arvestada ka sellega, et ema uusi raame haudme alla enam võtta ei taha, samuti eelistab ta muneda pigem tumedamatesse kärgedesse.

Seega ei ole soovitav tarruasetatud kärgi panna haudmeraamide vahele. Kui ajaliselt vähegi võimalik, ei peaks püüdma koondamist teostada ühe võttega vaid paari — kolme korraga. Pesaruumi vähendamine ühe koondamiskorraga näiteks lt raamilt 8-le või kolmelt neljalt korpuselt ühele põhjustab mesilasperes totaalse kaose.

Nii on parem eemaldada kõigepealt magasinid, peale paaripäevast vaheaega teha pesaruumis põhjalik inventuur ja võtta välja raskemad meekärjed ja veel veidi hiljem viia raamide arv talvitumiseks vajaliku määrani. Koondamise kohta olen teinud sellise tähelepaneku, et talveks sobiv raamide arv võrdub enam-vähem augusti keskpaiku haudme all olevate raamide arvuga. Mõistagi ei tasu siinjuures arvestada kärgi, kus rohke mee tõttu vaid peopesa suurune haudmelaiguke. Varguse vältimine on korjevaesel soojal ajal enim tähelepanu nõudev tegevus.

Lennuavad peaksid olema kitsendatud 1cm-ni tarus oleva raami kohta, nõrgemate perede korral väiksemadki. Pesaruumis ei tohi olla liigseid raame, perede läbivaatused tuleb teha kiiresti. Tugevamaid peresid võib läbi vaadata hommikupoole, nõrgemad õhtupoole, mil mesilased väga intensiivselt ringi ei lenda, ilusa ilma korral pole keskpäeval tarude avamine üldse soovitav. Samuti peab olema veendunud, et taru konsruktsioonilised defektid ei võimaldaks röövmesilastel meevarude kallale pääseda ei katuseserva vahelt ega ka muudest pragudest.

Kõik ergutussöödad, olgu siis kärgede või lahuse näol, tuleb anda tarru õhtul soovitavalt alles hämaras. Hommikuks on mesilased kärjed puhtaks lakkunud ja siirupinõu tühjaks vedanud ning pole enam sööda saamisest erutunud ega kipu väljast lisa otsima. Mesilasi ajab ärevusse seegi, kui eemaldatud meekärgede asemele pessa mõned vurrist võetud kärjed panna, asendades aga meeraami tühja või mõne kasvõi vähesel määral mett sisaldava kärjega, mille mesilased on eelnevalt korda teinud, segadust ei teki.

Vargaid saab eristada omadest lennulauale maandumise järgi, nad ei lasku julgelt lennuava ette vaid otsivad tiireldes sobivat maandumispaika, võimalusel püüavad lennata otse lennuavast sisse.

Ka on varguseohvriks langenud taru lennulaual näha kaklust perekaitsjate ja võõraste vahel Kui polve tarud taru ees maas nõelamise tagajärjel surnud mesilasi. Kui vargust õigel ajal ei avastata, võib see suure tõenäosusega muutuda massiliseks röövimiseks. Rüüste lõppfaasis kistakse saagi hankimise ahnuses isegi tarus olevad kärjed ribadeks, millest annab tunnistust lennulauale kogunenud vahapuru.

Vargust vältida pole sugugi keerukas, on see juba tekkinud, läheb peatamine võrdlemisi vaevaliselt. Varastava pere kindlakstegemiseks võib väljalendavatele mesilastele puistada jahu ning seejärel jälgida teisi tarusid. Kuhu jahused mesilased sisenevad, see pere varastabki. Varguse algstaadiumis peatamiseks võib taru ümber tiirlevatele mesilastele pihustada vett või peletada neid suitsuga, omad leiavad ikka võimaluse mesipuusse pääseda, võõrad aga lendavad laiali.

Efektiivseimaks meetmeks varguse peatamisel on mõneks ajaks eemaldada varastava pere ema, paraku on sügisel vähem muneva ja liikuvama ema leidmine tihedalt kärgi katvate mesilaste seast raskendatud. Tihtipeale varastavad hoopis mitu peret, nii on kindlam hakata kaitsma ohvreid.

Esimese asjana tuleb vähendada lennuava mitte rohkem kui 1cm peale, äärmisel juhul täiesti sulgeda ning seejärel veenduda, et võõrad kusagilt mujalt tarru ei pääseks.

Katuseservad, tuulutus- ja mistahes muud avad, mille kaudu meelõhna tuleb või rüüstajad tarru võivad tungida on vaja äärmisel juhul isegi maalriteibiga sulgeda. Kui lamavtarus saavad mesilased minna katusealusesse ruumi, siis korpustaru korral oleks pere ülekuumenemise vältimiseks vaja panna peale tühi Kui polve tarud.

Mõne minutiga tekib lennuava juurde sissepääsu otsiv sumisev kamp. Kui nüüd suunata kerge suitsujuga lennulaual olevatele mesilastele, tõuseb osa kohe lendu, teine osa aga mitte hakates pigem tiibadega ventileerimisliigutusi tegema. Just need Kui polve tarud on nö. Samal ajal tormab tarust välja suur hulk sinna lõksujäänud vargaid, niimoodi mõned korrad lennuava kinni pannes ja lahti tehes saab mesilased suhteliselt sorteeritud omadeks ja võõrasteks.

Lennuava võrguga sulgeda ei tohi, nii seest välja kui ka väljast sissekippuvad mesilased ummistavad hetkega võrgu ja sulgevad ventilatsiooni.

Pikemaaegseks sulgemiseks on parem valmistada kergelt kiilukujulune pulk, mis on 4mm jämedusi auke täis puuritud. On tegu tõsisema röövimisega, võib selliselt suletud mesipuu mõneks päevaks varjulisse kohta, nagu näiteks kuuri viia. Sel puhul tuleb enne taru täielikku sulgemist pritsida äärmistesse kärgedesse vett, samuti võtta ära kõik kattematid.

Kuu lõpus on sobiv alustada talvesööda andmist, selle tööga võiks lõpule jõuda septembri keskpaigaks. Mõningaid mõtteid talvesööda valmistamisest on kirja pandud siin.

Tagasi ülesse Sülemlemine. Kõrvalolev graafik on koostatud oletuste alusel, et ema hakkab munema esimesel märtsil, puhastuslend toimub sama kuu keskel ja maikuu lõpuks jõuab munetud munade arv ni. Kollase joonega on tähistatud noorte käesoleval aastal koorunud mesilaste võime toita lahtist hauet, kuigi varakevadel toidavad hauet ka ületalve elanud mesilased, ei ole neid lihtsuse huvides graafiku koostamisel arvestatud.

Teadupärast suudavad kaks talvitunud mesilast toita ühte vakla, jooksval aastal koorunud üks noor mesilane saab juba hakkama kolme — nelja vaglaga. Nagu graafikust näha, jõuab ema esialgu tempokalt munedes tekitada haudme eest hoolitsejatele tubli tööpõllu, pigem võiks amm-mesilasi nagu rohkemgi olla. Umbes mai keskpaiku hakkab aga noorte haudmetoitjate söötmise võime ületama tegelikku vajadust.

Kuigi osa mesilasi suundub veidi nooremalt väliskorjele, koorub uusi mesilasi usinalt juurde ja toitepiima ülejääk muutub üha märgatavamaks. Kui nüüd hilineda ka pesaruumi laiendamisega, piirab see ema munemist Hinnad liigeste raviks toitepiima üleküllus kasvab eriti kiiresti ning sülemlemistung ongi käes.

Põhiline sülemite aeg on juunis, üsna kindlaks tunnuseks mesilaspere sellistest plaanidest on kärjeehituse täielik lakkamine, tunduvalt langeb ka korje intensiivsus. Kui polve tarud ilusatest korjeilmadest logelevad mesilased tegevusetult, kogunevad hulgakesi lennulauale ja selle alla ning vahelaua taha. Samas pole laisavõitu lend päris alati reegliks, mõni pere võib peaaegu tavalises tempos tööd jätkata, siis tuleb äkki sülem ja kui kõik on rahunenud, jätkub tegevus tavalises tempos.

Sülem väljub tarust ilusa sooja ilmaga tavaliselt kella 10 ja 14 vahel, õigeaegselt reageerides võib õnnestuda ema lennulaualt kinni püüda, siis lendavad mesilased küll puu otsa, kuid naasevad sealt 5 minuti pärast tarusse.

Pannes püütud ema puuriga sülemikasti põhja ja kasti enda taru lennuava juurde, suunduvad ema otsivad sülemimesilased otse kasti. Selleks et enamik puu otsast naasvaid mesilasi ikka kasti, mitte tarru tagasi ei läheks, on vaja sülemikast paigutada võrdlemisi lennuava ette ning selle laiust tublisti piirata.

Puu otsa kobardunud mesilastel tuleb lasta kõigepealt mõni minut rahuneda, hakkab pere lõplikult paika jääma, võib rahunemise kiirendamiseks mesilasi pihusti abil veidi veega piserdada. Saab sülemikasti paigutada kobara alla, võib mesilased sinna raputada, vastasel korral tuleb kast kinnitada sülemi kohale kuna alt ülespoole suunduvad mesilased meelsamini.

Veepihusti võiks mesilaste kastiajamise käigus siiski käeulatuses olla, pole mitte võimatu, et kastiminemise asemel tekib perel hoopis ootamatu plaan edasi lennata ja seda on võimalik takistada ainult lendutõusnud mesilastele rohke vee pihustamisega. Sülemi püüdmine on võrdlemisi töömahukas, eriti kui mesilased just paari meetri kõrgusel ei paikne, seetõttu on soovitav sülemlemist vältida.

Kui aga heas ja suures, vähemalt 20 raamises peres on tekkinud sülemlemistung, võib seal kasvatatud emasid kasutada viletsamate väljavahetamiseks. Kel aga väiksem pere kipub sülemlema, võiks kaaluda pere poolitamist kasutades sama taru taskuosa. Kui emakuppude avastamisega on hiljaks jäädud ja pereheitmine päeva paari pärast toimumas, on kõige kindlam ikkagi sülem ära oodata ja jällegi sama taru Kui polve tarud asustada.

Pealendlaga osas koorub mõne aja pärast noor ema, kes hiljemalt kümmekond päeva hiljem hakkab intensiivselt munema. Samal ajal teeb ka sülem tagalendlas tõhusat tööd, kui mõlemad emad on paar nädalat paralleelselt munenud, saab pered noore ema peale kokku ühendada. Varasevõitu sülemi korral kasutab selline pere tõhusalt ära suvise korje ja tänu paarinädalasele kahe ema haudmele areneb väga tugevaks.

Sülemlenud pere tuleb võimalusel veel samal päeval läbi vaadata, kontrolli käigus peab hävitama enamuse munaga ja vähemalt pooled lahtised emakuppudest, eemaldamiseks valida viletsamad, allesjäävad peab kirjega raami ülaliistul märkima vältimaks nende teistkordset otsimist.

Ei tohi jätta vaid ühte kaanetatud kuppu, sülemlemispalavikus mesilased ehitvad kindlasti mõned aseeamkupud. Üleliigsed eemaldatakse enne vanima kupu koorumist, neid saab kasutada emade vahetamiseks mõnes teises tarus. Emakuppudest saadud mesilasemad on alati kvaliteetsemad kui kunstlikult kasvatatud, juba kuppu munetud muna on veidi suurem, mesilased hakkavad ka selle eest kohe hoolitsema nagu ema kasvatuseks vajalik, samuti jäävad ära kunstliku kasvatamisega paratamatult seotud minimaalsedki temperatuurikõikumised ja põrutused.

Hoolikalt jälgides oma mesilasperede tööintensiivsust, haigus- ja talvekindlust ning rahulikkust saab väiksemas mesilas emakuppude oskusliku kasutamisega üsna häid tulemusi.

Enne kupust väljumist hakkab mesilasema laulma, kui sellele vastab teine ema, on hiljemalt järgmisel päeval uut sülemit oodata. Mingil juhul ei ole hea lasta ühel mesilasperel hooaja jooksul korduvalt peret heita. Esimene sülem kaalub enamasti üle kolme kilo, suudab areneda sügiseks korralikuks pereks ning suure hulga mettki varuda, järgmised on juba tunduvalt kergemad ja kui mesinik ei sekku, võib taru end üsna tühjaks sülemleda.

Nii pole lõpuks ei põhiperet ega ka ainsatki korraliku sülemiperet. Mitterahunemise põhjuseks on enamasti ematus, harvem ka väga suure sülemi korral õhupuudus, mõlemal juhul püüavad mesilased kastist välja saada. Ema õnnestub tavaliselt leida kas taru juurest rohu seest või oli pere kobardunud kahte kohta ja kasti sai püütud ilma emata osa. Mingil põhjusel võis ema ka mitte tarust välja tulla, suurele sülemile võib sel juhul anda puuriga teise ema, väike on ilmselt mõttekam õue tagasi viia ja kast avada, mesilased lendavad siis vanasse elukohta tagasi.

Kinnipüütud sülem aetakse tarusse soovitavalt õhtupoole, lisades lahtise haudmega kärje. Pelgalt kärgedele aetud mesilased võivad, kui neile miski ei meeldi, järgmisel hommikul minema lennata. Vältimaks põhipere liigset nõrgestamist, tekib ju seal paarinädalane haudmepaus, pealegi lendas suur osa noori mesilasi minema, on soovitav valida haumeraam siiski mõnest teisest perest, kakluse ärahoidmiseks kindlasti ilma mesilasteta.

Normaalseks kattuvuseks on iga kilo mesilaste jaoks vaja 3 kärge, kasutamaks ära sülemi suurt ehitusindu, on soovitav anda neile 2 — 3 kärjepõhjaga raami, mis asetatakse pesa keskele vaheldumisi ülesehitatud kärgedega.

Tunnevad mesilased end uues kodus hästi, algab sihikindel tegutsemine õige pea, viiakse välja prahti ja ventileeritakse taru, valgel ajal tehakse ka orienteerumislendu.

Kui ainsatki mesilast lennuavast välja ei tule, lendab sülem järgmisel päeval ilmselt minema, enamasti on selle põhjuseks ebameeldiva lõhnaga mesipuu. Kui püütud sülem on ebasoovitav, võib selle samasse tarusse tagasi ajada, perele jääva ema valib mesinik. Otsustades jätta sülemis oleva ema, tuleb tarust hoolikalt kõik kupud ja alged eemaldada, samas võib jätta alles parima kupu ning ajada sülem tarru läbi emalahutusvõre.

Tagasiajamise korral on vajalik tunduv pesaruumi laiendamine, paari päeva möödudes peab kontrollima, kas mesilased jätkavad tööd või on tehtud uued kupud, viimase variandi korral tuleb sama sülemit teistkordselt puust püüdma hakata.

Olgu lisatud veel see, et kohene sülemi ja põhipere liitmine õnnestub vaid hea korje puhul, viletsavõitu ilmade või kesiste korjetingimuste korral teevad mesilased kindlasti kõik võimaliku eduka pereheitmise läbiviimiseks Võrreldes teiste peredega on nii sülem kui ka sülemlenud pere väiksemad, samuti muutub nendes mesilaste vanuseline koosseis paari nädala jooksul efektiivse toimimise jaoks ebasobivaks.

Sülemis mesilased vananevad, noored aga hakkavad kooruma alles 3 nädala pärast, seetõttu on kasulik nädala uues kodus kohanenud mesilastele anda paar kaanetatud haudmega raami. Sedasama on hea teha ka põhiperega, kuna äralennanud ema poolt toodetud haue Kui polve tarud mõne aja jooksul veel koorub, on sobilik kaanetatud hauet lisada paar nädalat hiljem.

Tagasi ülesse Sülemlemise vältimine. Sülemite valvamine ja nende Kui polve tarud on küllaltki ajamahukad tegevused, seepärast oleks hea teha kõik mis võimalik, et pereheitmist vältida. Kuppude hävitamine sülemlemisvastase meetmena end enamasti ei õigusta, mesilased ehitavad kiiresti uued ja korduva kupulõhkumise tulemusena võib sülem mesinikku üllatada ja lahkuda tarust vahetult peale seda, kui ema on uutesse kupualgmetesse munenud.

Munadega kupualgmete väljarookimine koos samaaegse pesaruumi laiendmisega peatab sülemlemistungi vaid juhul, kui kohe on algamas suurepäraste meetaimede massiline õitsemine. Ajutiselt võib sülemi lahkumise tõkestamiseks kasutada lennuava ette paigutatud emalahutusvõret, nii saab vältida mesilaste äralendu ajal, kui endal pole võimalik mesilas kohal olla.

Meetoodangus sülemlemisega enamasti vähenemist ei ole, põhipere madalama korjeintensiivsuse teeb sülem oma tempoka tööga kiiresti tasa ja kui liita nende mõlema saaginumbrid kokku, selgub tihti, et toodang ületab mesilas keskmist.

Sülemlemiseks valmistumise aja kokkulangemisel peakorjega jääb saak oodatust siiski tunduvalt tagasihoidlikumaks. Arvestades juurde kahe pere hooldamiseks kuluvat lisaaega ning riski, et mesilased salaja minema lendavad, võib üsna kindlalt nõustuda sülemlemise kahjuliku mõjuga mesindustegevusele. Vähendamaks sülemite hulka on eeskätt vaja pöörata suurt tähelepanu emakasvatusele, 1 — 2-aastaste mesilasemadega pered on enamasti sülemlemiskainemad, seda on ka puhtatõulised.

Nii oleks hea igal aastal vahetada välja umbes pooled emamesilased, eeskätt nende perede omad, kel on kalduvus suuremat hulka sülemikuppe ehitada, just suur kuppude hulk on kindel sülemlemisalti pere tunnus. Äärmiselt oluline on õigeaegne laiendamine, ruumikitsikus ja tööpuudus põhjustavad tingimata pereheitmise. Eriti on vaja juunis anda ehitamisruumi, see kindlustab tööga noored tarumesilased, kes tegevusetuna jäädes on olulised sülemlemismeeleolu kandjad.

Logi sisse

Noorte mesilaste üleküllust saab leevendada, kui tõsta kaanetatud haudmega raame tugevast perest nõrkadesse. Haudme ringitõstmiseks sobiv aeg on paar nädalat enne sülemlemisperioodi kõrgaega, enamasti piisab kahe kärje ringipaigutamisest nädalase vahega, võib ka korraga kaks raami võtta, ühe veidi vanema ja teise noorema kaanetatud haudmega.

Nii tugevale perele kui ka sellele, millele haudmeraamid lisati on soovitav anda lisaks vastavalt pere suurusele 2 — 3 kärjepõhjaga raami, et kindlustada noortele mesilastele tegevus. Kasulikuks osutub selline lamavtaru, millel on kaks lennuava, pere saab jagada põhjani ulatuva vahelauaga pooleks, ühele poole jäävad kupud, teisele poole ema, esimest poolt laiendada paari ülesehitatud kärjega, teist poolt mõnede kärjepõhjadega.

Kui mõlemad lennuavad asuvad esiseinas, on vaja taru nihutada külgsuunas niipalju, et lennult saabuvad mesilased jaotuksid enam-vähem võrdselt. Vastasseintes olevate lennuavade puhul tuleb taru pöörata oma kohal umbes 90 kraadi võrra, mesilaste jagunemisel jälgida eelkirjeldatud põhimõtet.

Kui ema leida ei õnnestu, võib noorte kuppude puhul pere jagamise ikka ära teha jättes mõned munaga või noore vaglaga kupud mõlemale poole eralduslauda lisades samasse ka ülesehitatud kärje.

Kolm päeva hiljem emata osas enam mune pole, sinna võib vajadusel lisada veel mõne kärje, teisest poolest tuleb kõik kupud hävitada ning lisada laiendamiseks vajalik kogus kärjepõhjasid. Sellisel juhul on küll olemas võimalus, et mesilased emaga osas ikkagi sülemlema kipuvad, nii ei tohiks selle meetodi juures kupud kuigi vanad olla.

Pere talvitumine. | loovharidus.ee

Nii saab pere poolitatud samasse tarusse, kui noor ema on paarunud, võib mõlemal lasta mõnda aega paralleelselt muneda ning seejärel ühendada. On aga mõlemad emad head ning soov mesilat laiendada saab teise pere tõsta hiljem uude tarusse. Lihtne on sülemipüüdmisest hoiduda teostades sülemlemist kunstlikult. Selleks on vaja ilusa korjeilmaga otsida perest, kus emakupud juba olemas, üles vana ema ja paigutada ta puuri. Sülemikasti kumbagi serva panna üks vähese meega kärg, neist ühe külge riputada emapuur.

Nüüd võtta tarust haudmeraame ja raputada või pühkida sealt mesilasi kasti umbes paari — kolme kilo jagu, hulk sõltub pere tugevusest. Kuppudega kärgi raputada ei tohi, põrutused võivad kupus oleva ema tappa, kahjustustest hoidumisteks on üldse mõttekas neilt mitte mesilasi võtta. Kui kastis on piisavalt mesilasi, tuleb see pealt sulgeda ja asetada veerand tunniks varjulisse Kui polve tarud, sülemikasti lennuava peab olema avatud, selle kaudu saavad lahkuda mesilased, kes ei soovi kunstsülemiga kaasa minna.

Seejärel paigutada mesilased jahedasse pimedasse ruumi, kui tavalise sülemi võib tarru ajada juba samal päeval, siis kunstsülemi puhul on soovitav teha seda järgmise päeva õhtul, muidugi juhul kui moodustatud peret vähemalt 6km kaugusele ei viida. Veel on võimalus kunstlik sülem teha Vene mesiniku Georg Taranovi meetodi järgi, kasutades nn. Konstruktsioon on sellel Kui polve tarud imelihtne, tegu on kas hästi laia laua või umbes 30cm laiuse paksema vineeritükiga, mille ühe otsa alla on kinnitatud tugi.

Nii laua kui ka toe pikkus peavad võimaldama selle mesipuu ette paigutamist nii, et laua üks ots toetub tarust eemale maha ja teine jääb lennuavast paari cm võrra kõrgemale, kusjuures sobilik laua kaldenurk on umbes 20 — 30 kraadi. Taranovi laua kasutamine toimub järgnevalt: Kui peres on kupud olemas, asetada laud taru ette nii, et selle kõrgema otsa ja lennulaua vahele jääks 8 — 10cm laiune vahe.

Nüüd anda lennuavast väikeste vahedega perele mõned pahvakad suitsu, siis tõmbavad mesilased oma meepõied mett täis. Seejärel raputada kärgedelt mesilased laua vastu maad oleva otsa juurde, selleks et nad väga rohu sisse kinni ei jääks, on soovitav sinna maha laotada mõni riie.

Raame ei pea mesilastest absoluutselt tühjaks rapsima, kindlasti tuleks hoiduda kuppudega raamide raputamisest, vältimaks tulevaste emade kahjustamist võib nende pealt mesilasi vaid maha pühkida. Tarust väljaviidud mesilased jagunevad, osa tõuseb kohe lendu ning suundub tarru, teine osa liigub nö. Sülemlemishimulised mesilased kobarduvad laua alla, teised aga ületavad lühikese vahema laua otsa ja lennulaua vahel ning lähevad tarru tagasi.

Selliselt tehtud kunstlik sülem käitub nagu päris, õhtul uude tarru paigutatuna unustavad nad oma vana elukoha ja hakkavad intensiivselt kärgi ehitama ning mett varuma. Tagasi ülesse Mesilasperede ühendamine.

Paljudes mesindusraamatutes on põhjalikult kirjeldatud mesilasperede paljundamisest, vahel võib tekkida hoopis vajadus perede arvu vähendamiseks.

Lihtsaim viis on muidugi müümine, kuid sellega anname ära mitu kilo mesilasi, kes sügiseks meetoodangu näol palju suurema sissetuleku annaksid. Täiesti mõttetu on pidada palju väikesi peresid, näiteks korjavad kolm 3kg-st mesilasperet samapalju mett kui kaks 6kg-st, tugevamad pered saavutavad arengus maksimumi juba juuni keskpaiku, nõrgemad alles peakorje lõpuks, samuti on viimased ka tunduvalt haigustundlikumad.

Ühendamiseks on lihtsam valida kaks lähestikkuasuvat väiksemat peret ja tõstetakse need kõrvuti. Taru tohib nihutada kuni pool meetrit päevas, kui pered asuvad järk-järguliseks lähendamiseks teineteisest liiga kaugel, võib tõsta õhtul peale lendluse lõppu kohe teise kõrvale.

Sel juhul asetatakse ümberpaigutatud taru lennuava ette vaba väljalennu takistamiseks oksakesi, läbi okste väljapugevad mesilased teevad uudse lennuavaga tutvumiseks pealesunnitud orienteerumislennu ja valdavalt ei suundu tagasi eelmisele kohale. Kui võimalik, on parem nihutada just ilma emata taru, või seda, mille ema peale perede liitmist eemaldatakse.

Kõrvutiasuvad mesipuud peab enne ühendamist läbi vaatama, vasakul asuvas tarus tõsta meeraamid vasakule, haue jääb paremale, parempoolses vastupidi. Nüüd raame ühte tarusse paigutades jääb Kui polve tarud korralik, mesi servades ja haue keskel.

Viletsam ema võetakse ära ja kui hauet on palju, võib eemaldada ka paar kooruva haudmega raami ilma mesilasteta mõne teise pere tugevdamiseks. Ühendamist alustatakse emaga perest, vahelaud lükatakse serva poole ja käsipihustist pritsitakse mesilased üle sooja melissiteega. Võib kasutada ka muud tugavalõhnalise taime leotist, kuid meliss on parim oma mesilasi rahustava toime tõttu. Ükshaaval raame serva pole tõstes piserdatakse nende mõlemaid külgi, viimase raami järel lisada kunstkärg, samuti piserdatult.

Seejärel avatakse teine taru ja tõstetakse sealt raamid teisele poole kunstkärge neid samuti üle pihustades. Tühi taru viiakse veidi eemale, kogutakse sinna jäänud mesilased ja raputatakse ühendperesse vahelaua taha. Kaks päeva hiljem tuleb kontrollida kunstkärge, kui see on üles ehitatud oli perede ühendamine edukas.

Mai esimesel poolel liidetakse niimoodi väiksemaid ja nõrgemaid peresid, suvel aga sülemeid. Viimased on soovitav kohe kõrvuti tarudesse panna, lasta mõlemal emal paar nädalat muneda ja siis ühendada. Eriti rahulikult ühinevad mesilaspered sügisel, augusti lõpus-septembris. Tagasi ülesse Koorimismagasin ja selle kasutamine. Koorimismagasinidega eemaldatakse tarust mesilaste poolt haudme kohale kogutud kaanetatud meekiht, justkui riisutaks koort piima pealt.

Madalaraamiliste magasinide puudusena peab märkima töömahu suurenemist, need täituvad kiiresti ja tuleb sageli vahetada. Teine puudus on vajaminevate magasinide suur hulk. Kasutades suvisel pesaruumi laiendamisel pooleraamilisi magasine saab tükiarvuliselt küll kokkuhoiu, paraku kolm erinevat kärjemõõtu ei tee mesindamist sugugi lihtsamaks. Eeliseid tundub koorimismagasinil siiski rohkem olevat: Väikese mahu tõttu ei jahuta pesa, mistõttu sobib ideaalselt kevadel pajumee korjeks.

Täituvad kiiresti ja kaanetatakse ühtlaselt, võimalik toota monofloorset mett. Puudub vajadus kasutada emalahutusvõret, madalatesse kärgedesse reeglina hauet ei teki. Kaalult kerged.

Raamid ei vaja traatimist, sobivad hästi kärjemee tootmiseks. Praktika näitab, et kaks veerandraamikõrgust magasini täituvad kiiremini kui üks pooleraamiline, seega koorimismagasini kasutamisel meetoodang mõnevõrra suureneb. Eile võtsin krohvimisvõrgu vahelt ära ja lasin mesilased kokku. Löömingut enam ei näinud. Täna kontrollisin uuesti. Paarumistaru raamid olid tühjaks veetud lahtisest meest ja mesiased ärritunud.

Puuris olev ema oli ikka ümber piiratud kuid ma ei tea kas nad on vaenulikud või sõbralikud. Panin ema katterpuuri alla koos mesilastega. Mesilased kes olid raamil ei teinud emast eriti välja. Arvan, et mesilased on leppinud emaga ja enam talle halba ei teeks. Ma igaks juhuks hoian teda kaitse all.

Homme annan veel perele teistest peredest hauet paar raami. Sügisene ema andmine on alati raske. See mõjub pere terviklikkusele ka halvasti. Näiteks augusti alguses vahetasin emasid ja paljud pered jäid järsult nõrgemaks ning asemele tekkis suures koguses hauet. Tänase ilusa ilmaga on näha kuidas mesilased külastavad kurgirohu õisi. Ju siis eritab ikka nektarit.

Õisi pole küll enam nii palju kui kuu tagasi kuid Kui polve tarud on peal. Järgmine aasta üritan mitu korda rohkem kurgirohtu külvata kuna see on ainus meetaim mis õitseb terve suve kuni Ola tootlemise juhid külmadeni.

Nii kui õied tekksid on mesilased koguaeg peal olnud, isegi õrna vihmase ilmaga. Õhtupoole tehtud pilte perede söötmisest. Enamus peredest on söödetud talveks kuid paarumisperedest kokku pandud pered on veel poole peal. Põhjus selles, et neil peredel on pesas 4 raami hauet.

Kuu vanused pered üritavad ennast talveks ette valmistada. Pildil on augusti alguses kolmest paarumisperest kokku pandud pere. Väga hästi arenev. Üritan haudme tegevust piirata kuid noore ema puhul on see üsna raske. Sööt näeb hägune seepärast välja, et ma alles tegin selle.