I tase: side on venitatud ja valulik, kuid kiud ei ole rebenenud ja liiges on stabiilne. Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Reumatoidartriidi ravimite seas on kõige tähtsamal kohal haiguskulgu parandavad kuluravimid e nn baasravimid kuld; hüdroksüklorokiin; sulfasalasiin; tsütostaatikumid e rakutõkestid, treksaan, asatiopriin, tüklofosfamiid, kloorambutsiil, tsüklosporiin jt. Ära liialt kõhnu. Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse.
Põlvevigastused ja nende ravi – Ajakiri SPORT
Eesmise ristatisideme ACL vigastuse tüüpmehhanismiks on järsk pidurdus, tagumise ristatisideme PCL puhul aga löök suunaga eest taha vastu sääreluu ülemist osa. Samuti võivad ristatisidemete rebendeid põhjustada järsud suunamuutmised, pöördliigutused või ülesirutus põlvest.
Kahjuks ei saa sportides alati vigastusi vältida. I tase: side on venitatud ja valulik, kuid kiud ei ole rebenenud ja liiges on stabiilne. II tase: kiudude osaline rebend, kerge ebastabiilsus liigeses.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
III tase: sideme kiud on täielikult rebenenud, põlv on ebastabiilne. Meniskivigastuse tekkemehhanismiks on pöördsuunalised jõud, mis on suunatud põlvele, kui põlv on painutatud. Seda tuleb tihti ette vabavõitlusaladel, kus esineb heiteid. Dislokatsioon ehk liigese nihestus võib toimuda suure jõu ja kiirusega lööktrauma tagajärjel nt hüppab rägbis keegi külje pealt suurel kiirusel põlvedesse. Seda esineb harva, ent kuna vigastus võib kahjustada närve ja veresooni, on kirurgiline sekkumine probleemi parandamiseks enam kui tõenäoline.
Ülekoormusvigastused Ülekoormusvigastuste põhjuseks on enamasti kas liigne koormus nt liiga suur treeningmahtebapiisav taastumine või vale tehnika.
Igasugune kude võib kahjustuda pikaajalise ülekoormuse tagajärjel, kuid põlve puhul on nende tekkemehhanismid üsna kindlad. Nn hüppaja põlv ehk põlvekedra kõõluse põletik esineb reeglina valuna põlve esiküljel, põlvekedra all.
Nn jooksja põlv ehk patellafemoraalne valusündroom avaldub valuna põlvekedra kohal reie nelipealihase kõõlusel või isegi põlvekedra ümber. Põhjuseks on liigne jooksutrenn, aga ka nõrgad reielihased, puudulik lihashooldus, probleemid liigesvõide ehk sünoviaalvedelikuga. Lisaks võib jooksja põlve puhul Liigeste ravi ka patella kondromalaatsiat ehk põlvekedra kõhre pehmenemist. ITB ehk iliotibiaaltrakti sündroom.
Puusast saab alguse sitke ja paks kude, mis suundub sääre välisküljele välja. Seda kudet nimetatakse iliotibiaaltraktiks. Iga kord, kui jalg maapinnalt ära tõukab, liigub ITB põlve välisküljelt jalga stabiliseerides üle reieluu põnda.
Taoline hõõrumine võib esile kutsuda põletikulise protsessi, mille tagajärjeks on nüri valu, mis põlve liigutades tugevneb, põhjuseks jällegi liigne treeningkoormus, treeningkoormuse liiga järsk tõus, valed spordijalanõud, liiga kõva pind jne.
Kuidas vigastusi ennetada? Põlve ülekoormusvigastusi on suhteliselt lihtne ennetada, vähemalt esmapilgul. Liigese kulumine algab liigestuvat luupinda katva sileda kõhre vigastustest suure koormuse tagajärjel. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema, haigestunud liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab artroosile iseloomulikke sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades ühtlasi valu.
Need sõlmed on röntgenipiltidel nähtavad iseloomulike ogadena mida nimetatakse osteofüütideks. Kui kahjustatud liigest liigutatakse ja koormatakse, tekib liigest ümbritseva kesta ärritus ja mehhaanilisele ärritusele järgneb põletikureaktsioon.
Haige tunneb seda valuna, vahel on ka turset ja punetust.
Home Nr. Mis imeloom see põlv siis lõpuks on ja miks me seda nii tihti vigastame? Põlvevigastused on kõige sagedamini esinevad spordivigastused. Esmalt peame vaatama, millest meie põlv koosneb. Põlv on inimkeha suurim liiges, kus liituvad omavahel neli luud, kuid ainult kaks neist — reieluu ja sääreluu — moodustavad liigese põhiosa.
Põletik põhjustab mitte ainult vaevusi, vaid ka liigese kiiremat kulumist. Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka tõustes. Põlved võivad vajuda väljapoole — kujunevad rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed. Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad paljanduvad, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat.
Liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu.
Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks. Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel. Vereproovid on korras.
RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja turses, võib arst sellesse süstida steroidhormooni. Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu.
Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust. Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all. Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust.
Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda nagu seda nimetatakse külmade Liigeste ravi. Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist. Üheks selliseks on glükoosamiin.
Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse.
Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost.
Reuma – Vikipeedia
Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem.
Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada.
- Valus olgade ravi
Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast. Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, haiget kate liigesed kuunarnukid ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas.
On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas.
Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti.
Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused.
RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed. Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral. Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks.
See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi.
Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul. Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise.
Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil nagu seda nimetatakse hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk.
Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad Liigeste ravi.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid. Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi.
Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta. Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes.
- Aconite-ravi liigeste
Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste.
Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet. Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib Liigeste ravi osteoporoosi, kui see nagu seda nimetatakse kaugele arenenud. Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha. Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus.
Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga. RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu. Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine. Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist.
Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks. D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust. Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad. Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas. Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele soovitatakse päevas lusikatäis kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid.
Osteoporoosi ravimiseks on töötatud välja ravimid, mida peab tarvitama pikka aega. Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid. On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada. Meetmed luuhõresuse ennetamiseks on järgmised:! Liigu korrapäraselt.
Reuma ladina keeles rheuma on põletikuline haigusmis kahjustab peamiselt südantliigeseidkesknärvisüsteemi. Põletiku põhjustaks on A-grupi beetahemolüütiline streptokokk [1] [katkine viide]. Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib selle hulka lugeda ka elundeid toestava sidekoe.
Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus. Ära liialt kõhnu.
Põlvevigastused ja nende ravi
Priskete luud on tugevamad. Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini. Söö metsaseeni ja kala. Tänapäeval eristatakse üle toesehaiguse, mille selgitab välja arst. Seda nimetatakse haiguse diagnoosimiseks.
Arstieriala, mis tegeleb toesehaiguste diagnostika ja mittekirurgilise raviga, nimetatakse reumatoloogiaks. On nii ägedaid kui ka kroonilisi, nii peamiselt nooremate kui ka peamiselt vanemate inimeste toesehaigusi. Mõned haigused põhjustavad siin-seal aeg-ajalt mõõdukaid vaevusi ja enamasti ei tekita tõsiseid tervisehäireid nagu näiteks osteoartroos ehk liigesekulumusmõned toesehaigused aga on kogu organismi haaravad ja kahjustavad, vahel koguni eluohtlikud põletikulised haigused näiteks luupus ja raskekujuline reumatoidartriit.