Aktiivses staadiumis IBD, mis põhjustab limaskesta veritsust, võib tihti viia rauavaegusaneemia tekkeni. Sümptomid sõltuvad põletiku ulatusest, raskusastmest ja asukohast.
Select Page Haavandiline koliit Haavandiline koliit on krooniline põletikuline soolehaigus. See haarab tavaliselt nii jämesoolt, kui ka pärasoolt. Kõige tavapärasemateks sümptomiteks loetakse kõhulahtisust, veriseid väljaheiteid ja kõhuvalu.
Diagnoosimiseks kasutatakse kolonoskoopiat ja biopsiate võtmist. Haigust ravitakse medikamentoosselt ja tõsiste juhtumite korral operatsiooniga. Haavandiline koliit ei ole nakkav haigus. Haavandilise koliidi tekkepõhjus on teadmata. Arvatakse, et haiguse tekitajateks on bakterid ja viirused, kuid siiani ei ole sellele kindlat tõendusmaterjali leitud.
Haiguse teket mõjutab geneetiline eelsoodumus koos ühe või rohkema väliskeskkonna faktoriga, mis siiani on teadmata. Tekkepõhjus arvatakse olevat seotud ka toitumuslike mõjuritega.
Paljude patsientide puhul põhjustavad teatud toidud sooles haigussümptomeid. Haavandiline koliit tekib jämesooles alal, mis võib oma suuruselt erineda, ja algab tavaliselt pärasoolest. Proktiit on põletik, mis lokaliseerub ainult pärasooles. Vasakpoolse koliidi korral levib põletik ülespoole jämesoolde kuni selle lookeni vasakule ribide all.
Kui kogu jämesool on põletikust haaratud, on tegemist pankoliidiga. Isegi kui põletik oli algselt vaid pärasooles, võib see levida kogu jämesoolde. Sümptomid Haavandilise koliidi sümptomid halvenevad järk-järgult.
MSM kapslid, tabletid, pulber
Need võivad Mis infektsioonid voivad pohjustada liigeste poletikku püsivad või ilmneda iga paari nädala või kuu järel, mille vahele jäävad sümptomite ajutise nõrgenemise perioodid remissioonid. Tavapärane sümptom on verine kõhulahtisus ja roojamiseelne krambitaoline valu alakõhus, mis kestavad mitu nädalat või ilmnevad üha uuesti.
Proktiidi korral ei teki kõigil juhtudel kõhulahtisust, Mis infektsioonid voivad pohjustada liigeste poletikku sooletegevus on kiirenenud ja väljaheidetes esineb verd. Verise kõhulahtisuse jätkudes arenevad välja aneemia ja väsimus, kuid palaviku teke on siiski harv nähtus, välja arvatud juba raskekujulise haiguse korral.
Tuberkuloos
Laste puhul võib nende kasv aeglustuda. Juba varases staadiumis, vahel isegi enne soolesümptomite ilmnemist, võivad tekkida häired nahal või silmades.
Select Page Crohni tõbi Crohni tõbi on krooniline põletikuline soolehaigus.
Uuringud Põletikulise soolehaigusega Inflammatory Bowel Disease, IBD patsientide järeluuringuid teostatakse haiglate gastroenteroloogia, sisehaiguste või laste ambulatoorsetes kliinikutes, tervisekeskustes või teistes meditsiinilisi teenuseid pakkuvates keskustes. IBD-d diagnoositakse kolonoskoopial sooleseinast võetud biopsiate abil.
Navigeerimismenüü
Kolonoskoopiaid viiakse ka läbi, et hinnata ravivastust ja hilisemas perspektiivis leida anaplaasiaid, millest võib areneda vähk.
Haiguse kulgu ja ravivastust kontrollitakse lisaks täisvere- vereseerumi- uriini- ja väljaheiteproovide laboratoorsete uuringutega.
Laboratoorsed uuringud võivad ka tuvastada võimalikke komorbiidsuse ilminguid. Medikamentoosne ravi Medikamentoosne ravi sõltub haiguse raskusastmest või ulatusest. Enesejuhitud ravi korral suurendatakse sümptomite ilmnemisel raviannust vastavalt arsti juhistele. Vajadusel võetakse ühendust raviasutusega. Seda kasutatakse haiguse ägenemise vältimiseks. SASP-i või salasosulfapüridiini Salazopyrin® toimeaine on mesalasiin, mis transporditakse sulfapüridiini abil jämesoolde.
Sulfapüridiin võib põhjustada allergilisi reaktsioone ja avaldada kahjulikku mõju meeste viljakusele. Kortisoon leevendab põletikku ja kergendab tavaliselt kiiresti sümptomeid, kuid sellel on ka immuunreaktsiooni pärssiv toime. Pikaajaline kasutamine ei ole selle kõrvalnähtude tõttu soovitatav. Kui haigus ei allu ravile 5-ASA või kortisooniga, kasutatakse immuunreaktsiooni pärssivat ravi Azamun®, Imurel®, Merkaptopurin®, Sandimmun®.
Raskekujulise haavandilise koliidi raviks võib kasutada bioloogilisi ravimeid Humira®, Simponi®, Remicade®, Entyvio®, Remsima®, Inflectra®. Need mõjutavad põletiku virgatsaineid või blokeerivad põletikku säilitavad valged verelibled. Teatud bioloogilisi ravimeid manustatakse haiglates infusioonidena, teisi süstitakse kodustes tingimustes.
Bioloogiliselt sarnased ravimid on bioloogiliste ravimite täpsed koopiad ja neil on sarnased ohutus- ja tõhususprofiilid. Käsimüügis saadaval olevad mittesteroidsed põletikuvastased ravimid non—steroidal anti-inflammatory drugs, NSAIDnagu ibuprofeen ja ketoprofeen, võivad haavandilist koliiti süvendada ja verejooksu suurendada.
Paratsetamool on palavikualandajana ja valuvaigistava ravimina ohutum valik. Lastel esineva haavandilise koliidi puhul kasutatakse samu ravimeid, mida manustatakse täiskasvanutele.
Siiski peab ravimi valikul võtma arvesse teatud asjaolusid, nagu näiteks kasvule avalduv mõju. Opereerimine Kirurgiliselt otsustatakse sekkuda juhul, kui medikamentoosne ravi ei too oodatud ravitulemust. Tavaliselt eemaldatakse kogu jämesool ja pärasool, kuid pärak säilitatakse ja rajatakse ileostoom Kocki kott. Teised operatsiooni eeldavad ilmingud on fulminantne koliit äkiline, raskekujuline põletiktoksiline megakoolon soole venimine või sooleperforatsioon soolemulgustustõsine verejooks ja anaplaasiad.
Alimentaarse nakkuse varem soole kaudu nakatumise tee saamisteeks peetakse pastöriseerimata lehmapiimast ka kaamelipiimast valmistatud tooteid suukaudselt tarbides. Esmase tuberkuloosikolde tekkimine sooles toimus Inimestel seostatakse tuberkuloosi haigestumist enim tuberkuloosi mükobakteri ja Mycobacterium africanum'i nakkusega ja harvemini veisetüüpi Mycobacterium bovis 'e nakkus ja linnutüüpi tuberkuloosipisikuga.
Kokku on opereeritud kolmandikku haavandilise koliidiga patsientidest. Etteplaneeritud operatsioon on alati parem valik ja hea üldine ning toitumuslik seisund aitavad paranemisele kaasa. Enne operatsiooni on soovitatav suitsetamisest loobuda ja ka alkoholitarbimist tuleks piirata.
Haavandiline koliit
Etteplaneeritud operatsiooni puhul on võimalik teostada proktokolektoomia jämesoole Mis infektsioonid voivad pohjustada liigeste poletikku pärasoole eemaldamine ja rajada ileostoom ühe kirurgilise sekkumise vältel. Ileostoomi ajutise või alalise vajaduse üle otsustatakse individuaalselt.
Kui tegemist on erakorralise operatsiooniga, eemaldatakse tavaliselt jämesool, pärak säilitatakse ja rajatakse ajutine ileostoom. Kocki kott on tavaliselt võimalik rajada järgneva ühe või kahe operatsiooniga.
Jämesool on sulgurlihasest ülemisest osast alates eemaldatud. Peensoolest moodustatud kott kinnitatakse anaalkanali lõppu. Kui patsiendi seisund on väga halb või on ta vana või rasvunud või päraku sulgurlihas mingil põhjusel ei toimi, ei ole Kocki koti moodustamine võimalik. Väga harvadel juhtudel tuleb Kocki kott eemaldada ja see alalise stoomiga asendada.
Tavaliselt toimib Kocki kott hästi ja kuna põletikuline jämesool on eemaldatud, ei ole ka medikamentoosne ravi enam vajalik. Ligikaudu pool haavandilise koliidiga patsiente kannatab operatsioonijärgselt komplikatsioonide all, kuid enamik neist on mööduvad vaevused. Kiireloomulisteks Tabletid liigeste nimekirja raviks loetakse verejooksu, sutuurjoone katkemist või infektsioone.
Levinuim operatsioonijärgne komplikatsioon on ileostoomi või Kocki koti põletik. Operatsioonijärgse 10 aasta jooksul on peaaegu pooltel patsientidel ileostoomi põletik ilmnenud vähemalt ühel korral. Selle sümptomite hulka kuuluvad kõhulahtisus, verejooks ja palavik ning seda ravitakse tavaliselt antibiootikumidega. Vedelike- ja soolavajadus pärast ileostoomi kirurgilist rajamist kasvab ja patsiendil tuleb piisavalt juua ning tarvitada vajalikul määral sooli.
Kocki kott ei ole nähtav. Kinnipidamisvõime parandamiseks on olemas vastavad harjutused. Pärast operatsiooni võivad väljaheited olla peaaegu vedelad. Aja möödudes hakkab kott imama rohkem vedelikke ja väljaheited muutuvad tahkemaks. Toitumine võib aidata väljaheiteid tahkemaks muuta. Võib kasutada ka kõhulahtisuse ravimeid, kuid nende manustamisega tuleb alustada pikkamööda.
Mõnedel patsientidel võib tekkida anaalpiirkonna armistumine, mis võib koti Ravi liigeste magnetiga keeruliseks muuta või põhjustada kinnipidamisprobleeme. Armkude on võimalik kirurgilise sekkumisega eemaldada või seda saab endoskoopia ajal venitada.
Pärast jämesoole eemaldamist üldjuhul komorbiidsuse sümptomid kaovad või muutuvad palju kergekujulisemateks. Siiski puuduvad tõendid skleroseeruvast kolangiidist või anküloseerivast spondüliidist paranemise kohta. Liigesesümptomid üldjuhul vaibuvad ja luumass, mis on kortisooni kasutamise tõttu vähenenud, mõnevõrra suureneb.
Kirurgiline sekkumine lükatakse patsiendi hirmu ja stoomikartuse tõttu sageli edasi. Siiski on enamik patsiente hiljem arvamusel, et nad oleksid palju varem pidanud operatsioonile minema.
- Vala harjade jalad
- Välised tunnused on · üldine liigeste jäikus, seotud käik, haige varss ei liigu ja mängi koplis nii palju kui teised · randme või sõrgatsiliigese ülasosa paksenemine · võib esineda kerge longe,liiges võib olla soojem,aga mitte ühtlaselt paksem · hilisemad tüsistused on jaladeformatsioonid varus, valgus randmestpüstine sõrgats ja kontraktuurid.
Komplikatsioonid ja komorbiidsus Haavandilise koliidiga võivad olla seotud erinevad komorbiidsuse sümptomid. Mõned neist sõltuvad IBD aktiivsest staadiumist ja mõned ilmnevad haiguse kulust olenemata. Igas haavandilise koliidi staadiumis võivad patsiendil ilmneda mitmed liigestega seotud sümptomid, kõige sagedamini artralgia liigesevalu.
Sõltumata haiguse staadiumist võib patsiendil igal ajal esineda sakroiliidi liigesepõletik piirkonnas, kus selgroo alaosa ja vaagen ühinevad ja anküloseeriva spondüliidi sümptomeid. Artriit liigesepõletik esineb üldjuhul vaid IBD aktiivses staadiumis.
Liigestega seotud sümptomite ilmnemisel on teiste reumaatiliste haiguste teke välistatud. Samuti võivad tekkida häired nahal ja silmades. Nodoosne erüteem ehk sõlmjas erüteem ehk sõlmeline punetus Erythema nodosum avaldub lillakate, hellade muhkudena eelkõige jalasäärtel ja käsivartel.
Gangrenoosne püoderma Pyoderma gangrenosum esineb harvem, põhjustades nahal sügavaid haavandeid. Võimalike silmakahjustuste hulka loetakse episkleriiti silma valget osa katva õhukese membraanikihi põletikku ja iriiti pupilli ümbritseva värvilise ringja silmaiirise põletikku.
Kõige sagedam maksafunktsiooni häire on primaarne skleroseeruv kolangiit primary sclerosing cholangitis, PSCmis põhjustab sapiteede armistumist.
Crohni tõbi
See suurendab sapiteede- ja käärsoolevähki haigestumise riski. Jämesooles lokaliseeruv krooniline põletik suurendab käärsoolevähi tekkimise riski. Vähirisk on kõrgeim nende inimeste hulgas, kes haigestusid noores eas, ja nende hulgas, kelle haigus paikneb jämesoole vasakul pool või katab suuremat ala. Perekonnas esinenud käärsoolevähk, skleroseeruv kolangiit PSC ja pidev, isegi mikroskoopiline limaskestapõletik, suurendavad vähiriski.