Haiguse viimastes staadiumides kulub kõhr täielikult maha, mille tulemusena hõõruvad liikumisel luud üksteise vastu, liiges kahjustub veel rohkem ja valu tugevneb. See eeldab püsivaid muutusi eluviisis: tuleb vähendada söögist ja joogist saadavaid kaloreid ja rohkem liikuda. Kaasajal on podagra üldiselt hästi ravitav. Haigestub terve skelett: artroos, artriit, meniskite ja diskide songad, deformatsioonid ning purunemised. Kui on võimalik, püüdkem ravimite tarvitamist vähendada otstarbeka liikumisega.
Jah, kõige sagedamini esineb osteoartroos üle aastastel inimestel, kuid see võib tekkida igas vanuses, tavaliselt alates Kõhre, mis amortiseerib liigest, nimetatakse klaasitaoliseks ehk hüaliinseks kreeka sõnast hyalos — klaassest selle kõhre õhuke kiht sarnaneb klaasiga. Kui siiski nii juhtub, hävib luukude, tekivad luukasvised, mida nimetatakse kannusteks. Liigesesse satuvad luu ja kõhre tükid. Haiguse viimastes staadiumides kulub kõhr täielikult maha, mille tulemusena hõõruvad liikumisel luud üksteise vastu, liiges kahjustub veel rohkem ja valu tugevneb.
Liikumine kahjustatud liigeses muutub peaaegu võimatuks ja põhjustab tugevat valu.
A rich life with less stuff - The Minimalists - TEDxWhitefish
Kuidas ilmneb osteoartroos? Osteoartroosi sümptomid sõltuvad sellest, millised liigesed ja kui tugevasti on kahjustatud. Kõige sagedamad sümptomid: Turse, valu ja jäikus liigestes Liigesed suurenevad ja muutuvad sõlmelisteks Liikumisel on liigestes kuulda naksumist ja kriginat Liigeste liikuvus väheneb Kahjustunud piirkonda ümbritsevad lihased nõrgenevad ja nende mõõtmed vähenevad Luude hõõrdumise tõttu moodustuvad luukasvised kannused Põlveliigeste osteoartroosi korral on neis tunda nõrkust, inimesel on raske jalgu põlvedest kõverdada.
Tavaliselt kahjustab osteoartroos mõlemat põlveliigest. Erandiks on juhud, kui haigus tekkis ühe põlve trauma või haigestumise tõttu. Eeltooduga seoses on ajakohane käsitleda vanurite liikumisvõimega seotud probleeme eesmärgiga anda soovitusi selle võimalikult pikaajaliseks säilitamiseks. Liikumisvõimel on ju elus hindamatu väärtus nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil.
Iga inimene püüab püsida tervena ja liikumisvõimelisena, soovides igapäevaeluga ilma kõrvalise abita võimalikult kaua toime tulla. See taotlus vähendab tunduvalt ühiskonnale langevaid liikumispuuetega abivajajate ravi- ja hoolduskulusid. Töövõimet vähendavate ja igapäevatoiminguid raskendavate tervisehäirete hulk inimese vananedes suureneb. Vananemisega ja sellega kaasnevate haigustega saab inimene ise võidelda küllaldase kehalise aktiivsusega - liikumisega - pikendades sel viisil igapäevaeluga toimetuleku kestust.
Liikumisvõimele mõjuvad kõige enam need muutused lihasluukonnas, närvi- ja südamevereringe süsteemis ning nägemisvõimes. Lähenemisel viiekümnendale eluaastale hakkavad lihaste jõud ja vastupidavus märgatavalt nõrgenema lihaskiudude omaduste halvenemise tõttu.
Lihaste töövõime taastumine algtasemele pärast koormust aeglustub. Uurimused on näidanud, et jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte oma. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad sellest hapramaks ja nende murdumise oht suureneb.
Liigese liikumisel liigeseõõnes olev liigesevõie võimaldab kui määre liigesepindade vaba liuglemise teineteisel. Ta toidab ka liigesepindu katvat liigesekõhre. Vananemisel liigesevõide eritumine liigeseõõnde väheneb.
Mõõdukas liikumine pidurdab lihaste nõrgenemist, luuaine vähenemist, soodustab liigesevõide eritumist liigeseõõnde ja liigesekõhre säilimist peamiselt verevarustuse parandamise kaudu. Nii saab lihasluukonna töövõime langust aeglustada sellele sobiva koormuse andmisega kas teatud treeninguga või ka muu kehalise tegevusega.
Lihasluukonna talitlust - liigutuste sooritamist ja asendite hoidmist - kooskõlastab närvisüsteem. Närvisüsteemi talitlus vananemisel aeglustub, liigutuste kooskõlastamine ei ole enam nii kiire ja täpne kui nooremas eas. Komistatakse kergemini, kaotatakse tasakaal ja kukutakse.
Ea kõrgenedes kipub nõrgenema ka nägemine, millel on väga suur tähtsus tasakaalu säilitamisel ja vabal liikumisel üldse. Kahaneb ka südame- ja vereringesüsteemi võimekus.
Ei maksa meelt heita: kõigi loetletud vananemisnähtude ilmumist saab küllaldase, otstarbeka, igapäevase liikumisega või, mis veel paremini, sihipärase treeninguga aeglustada, et pikeneks enesega toimetuleku aeg. Ärgem unustagem, et see, mida inimene ootab ja loodab, tihti ka täitub.
Kõige otsesemalt häirivad liikumisvõimet haigused, mis tabavad liigeseid ja luid. Järgnevalt kirjeldataksegi peamiselt neid ja antakse nõu, kuidas ennast aidata. Artroos on eaka inimese kõige sagedam liigesehaigus. Inimesed hakkavad artroosi haigestuma enamasti pärast Ea kõrgenedes haiguse levimus suureneb oluliselt - peaaegu kõigil üle 60 aasta vanustel inimestel esineb mingeid artroosinähte.
Õnneks ei ole need kõigil kaugele arenenud ega tekita häirivaid vaevusi.
Artroosi tekkimise põhjused on sisemised liigesekõhre pärilik väiksem vastupidavus, luustiku kaasasündinud arenguhäiredaga ülekaalukalt välimised. Välimiste põhjuste all peetakse silmas nii elulaadist, s. Soodsaim olukord artroosi arenemiseks on sisemiste ja välimiste põhjuste kokkulangemisel. Peamiselt liigeste ülekoormuse tagajärjel kulub liigesepindadelt neid kaitsev sile kõhrekiht ja liigesepilu liigestuvate luude otste järel jääb kitsamaks. Liigutamisel kaitsva katteta ebatasased valutundlike närvilõpmetega luuotsad liigesepinnad puutuvad kokku.
Samal ajal venitatakse ka liigest ümbritsevat liigesekihnu, liigese lähedale luule kinnituvaid kõõluseid ja lihaseid ning inimene tunnebki valu.
Haigusnähud ja eneseabi. Artroos areneb tavaliselt aeglaselt aastate jooksul. Esimeseks haigusnähuks enamikul inimestel on koormusvalu, mis tekib liigese koormamisel töötegemise, käimise või seismisega.
- Teadlased on kindlaks teinud, et mikroelementide defitsiit on esmaseks mineraalse ainevahetuse häirumise põhjuseks ja ka süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuse häirumise põhjustajaks.
- Osteokondroosiga silmapaistev geel
- Solvestab kuunarnukid ravi folk oiguskaitsevahenditega
Haiguse hilisemas järgus lisandub valu ka rahuolekus, enamasti õhtul või õhtupoolsel ööl pärast päevatööd või väsitavamat liikumist. Pikemaajalisel liikumata olekus muutuvad liigesed kangeks, mille tõttu uuesti liikuma hakkamine on selle stardikangestuse pärast valulik ja aeglane. Liigutamisel on liigestes kuulda raksumist ja raginat. Aegamööda liiges jämeneb ja moondub ning liigutuse ulatus selles väheneb. Osal juhtudel võib periooditi märgata ka liigese paistetamist.
Artroos tabab kõige sagedamini sõrme- põlve- ja puusaliigeseid, ka lülisamba lülidevahelisi liigeseid kas ühe või mitme kaupa. Sõrmedel haarab haigus enamasti palju liigeseid korraga.
Sõrmeliigeste artroos esineb palju sagedamini naistel kui meestel Naised töötavad kätega rohkem: nad teevad koduseid majapidamistöid, aiatöid, hooldavad lapsi ja vanureid. Tihti teevad nad ka kutsetööd sõrmede või kätega. Samasugused sageli korduvad liigutused kulutavad liigesepindadelt kõhrekihi. Sõrmede lõppliigeste kohale kasvavad sõlmekesed, mis vahetevahel punetavad ja on katsumisel valulikud.
Liigesed muutuvad kangemaks ja jämedamaks. Osavust nõudvate tööde tegemisel osutuvad käed kohmakaks, esemed kipuvad käest kukkuma. Vaevuste leevendamiseks piisab sageli lihtsatest abinõudest.
Sõrmeliigeste säästmiseks tuleb vältida nende kestvamat tugevat painutamist lõikamine, haaramine, koorimine, pigistamine jt.
Aiatööl jahedas mullas on soovitav kanda kummikinnaste sees puuvillaseid kindaid. Käsi ei tohi pesta külma veega. Kasulik on jõudehetkil ühe käe sõrmedega masseerida teise käe sõrmede jämenenud liigeseid. Küünar- ja õlaliigesed haigestuvad samuti pidevalt korduvate, eriti aga jõuliste liigutuste kordamisest, nagu neid tehakse kaevamisel, raske triikrauaga pressimisel, asjade kõrgele tõstmisel või käsivarrel kandmisel nende edasitoimetamiseks jm.
Õlapiirkonna valusid tekitab tõstetud käsivartega töötamine.
- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on otsustanud tähistada
- Ola liigesevalu parast vigastust
- Liidesed maarimiseks
Niisugune sundasend tuleb ette remonditöödel, aias okste kärpimisel, isegi õmblusmasinaga või arvutiga töötamisel, kui laud on liiga kõrge või tool madal. Haigestunud õla- ja küünarliigeste valulikkus piirab igapäevaeluks vajalike liigutuste juuksekammimine, riietumine ulatust. Soovitatav on töötada nii, et õlavarred oleksid keha ligidal, kehast mitte kaugemal kui 30o.
Miks põlves krigiseb: taastusraviarst selgitab liigeshaiguste tekke ja õige ravi tagamaid
Mida suurem on nurk keha ja õlavarre vahel, seda kõvemini surutakse rinnalihase kõõlusega nagu rihmaga kinni kätte suunduvad närvid ja veresooned. Ja sellest arenevadki haiguslikud muutused. Tarbeliigutuste tegemiseks ja raskuste kandmiseks ei või kasutada ainult üht, osavamat kätt, vaid tuleb aegsasti rakendada mõlemat.
Jalgade liigesed ja lülisammas selg saavad artroosist kannatada neil, kes on palju püstiasendis. Eeskätt ülekaalulistel, kellel on ju liigsed kilogrammid alati kanda. Keharaskust kandvate liigeste, jalaliigeste haigestumisel artroosi tekib nendes järjest lühema maa ärakäimisel valu.
Seismisel või istumisel areneb liigestes rahuoleku kangestus, mis raskendab uuesti astuma hakkamist või istumast ülestõusmist. Puusaliigese artroosi süvenemisel muutub sukkade, sokkide ja jalatsite jalgatõmbamine puusaliigese liikuvuse ulatuse vähenemise tõttu raskendatuks või võimatuks. Põlveliigese artroosi tekkimisest annab märku valu põlves trepist käimisel, eriti allaminekul, kui kogu keha raskus langeb korraks ühele jalale. Põlve- ja puusaliigese artroosi kujunemist soodustab oluliselt lampjalgsus jalgade telje ebaõige asendi tõttu, sellepärast peab jalatseis kasutama tallatugesid.
Jalaliigeste artroosi ennetamiseks ja ka selle olemasolu puhul on soovitav vaheldada püstiseismist ja käimist istumise või, mis veelgi parem, lõdvestunult lamamisega.
Vastas dr Jaan Tepp
Raputavas bussis või trammis ei või püsti seista. Siin lisandub keharaskuse koormusele veel rappumine või värisemine, mis toimib nagu koputamine või tagumine liigestele. Mitmete koduste tööde tegemisel, ka pliidi juures, saab istuda paraja kõrgusega kõrgemal taburetil, toetades jalgu istme jalgadevahelisele pulgale. Jalaliigeste valu puhul, jala koormuse vähendamiseks, ei maksaks häbeneda võtta toeks keppi. Jalgade korrasoleku tagamiseks peavad jalatsid olema parajad, mugavad, mõne sentimeetri kõrguse kontsaga, tugeva tallaga, kindlalt jalas ja seestpoolt jalavõlvi toetava kujuga.
Soovitatav on päeva jooksul kanda erineva kontsakõrgusega jalatseid ja toas või suvel käia paljajalu, et treenida labajalgade mitmeid lihasrühmi. Lülisambas tabab artroos kõige sagedamini kaela- ja nimmeosa. Nende haiguste puhul läheb vaja erinevaid spetsialiste nagu füsioterapeut, tegevusterapeut, võimalusel sageli ka psühholoog. Kuna põletikuline haigus kestab terve elu ning annab vahel ägenemisi, siis nende järel ja pärast operatsioone võivad inimesed vajada isegi taastusravi haiglas.
Põletikulise liigeshaigusega inimesed tunnevad tihti liigeseid nii valusana, et haiguse alguses tundub neile võimlemine võimatu ja pigem hoiavad end tagasi. Või kui jalad on nagu puupakud all, nii et käid kõverdatud põlvedega ettevaatlikult. Nende haigustega tasuks harjutusi siis, kui päeva peale enesetunne juba paremaks läheb, kasutada nö «päeva parimat hetke»,» õpetab Sooba. Ägenemiste ajal soovitatakse ikkagi kohe alustada harjutustega, et haiged liigesed «kinni» ei jääks.
Nõuanded sel teemal
Põletiku vaibudes aga suurendatakse ettevaatlikult koormust ja harjutuste mahtu,» seletab Sooba. Artroosi korral saab tihti kiiremini minna tugevamate harjutuste peale. Ka artroosiga tuleks harjutusi õppida taastusravis spetsialistide juhendamisel. Nii artroosi kui artriidi spetsiaalsed harjutused on ka liigesest lähtuvalt veidi erinevad. Suuremate liigeste puhul juhendab harjutuste tegemist füsioterapeut, kätele õpetab taastusravis harjutusi aga tegevuserapeut.
Tegevusterapeut töötab taastusravis ja nõustab abivahendite kasutamise osas, valmistab vajadusel ka ise lahaseid ja õpetab liigeseid säästvaid võtteid. Taastusarstile taastusraviks või otse füsioterapeudile suunab inimese perearst või reumatoloog. Klamüüdia, ureaplasma ja trihhomonaadid kutsuvad esile põletikke, kahjustavad luukudet toitvaid veresooni ja kutsuvad esile muutusi kõhrkoe diskides, diskide songa ja mis viib artrooside ja artriitide tekkimiseni.
Klamüüdia nakkus viib sageli deformeeriva artroosini. Liigesekapsli saastumine toksiinidega tekitab allergilisi kahjustusi ja põletikke.
Sellised protsessid viivad vältimatult muutustele luukoes, kõhrkudede degradeerumisen i koe pinnale tekivad mõrad. Reiteri tõbi — krooniline haigus, mille põhjustajaks on klamüüdia. Klamüdioos on üks muserdavamaid nakkusi üleüldse. Nakatunud inimene praktiliselt ei tulegi haiguslikust seisundist välja. Ta pidevalt ravib midagi — silmi, kopse, südant, nahalöövet, suguhaigusi jne.
Klamüüdiad löövad kõige valusamalt immuunsüsteemi pihta ning jõuab lõpuks ka liigestesse. Üks liiges kahjustub teise järel - puus, põlv, küünarliiges ja kahjstus võib minna sinnamaani, et liiges kaotab oma liikuvuse.
Antibakteriaaln e ravi jääb sagedasti soovitud tulemuseta. Sageli esitatakse küsimus: kas parasiidid võivad tekitada luude ja liigeste haiguseid? Jah — seda võivad tekitada kõik helmindid, isegi kõige levinumad askariidid, naaskelsabad ja piugussid võivad tekitada väga tõsiseid kahjustusi liigestes ja luudes, kuna nende parasiteerumist organismis saadab alati mikroelementide taseme langus organites ja kudedes. Kui inimesel juhtub olema luu- ja liigessüsteem geneetiselt nõrk kaasasündinud mikroelementide defitsiit ja disbalansssiis üpris varsti parasiidid selle nõrga koha ka leiavad.
Mikroelemendid on väärtuslikeimad toitained organismis, millede suhe mineraalainetes se väljendub mikrodoosidena. Milliseid luude ja lihaste haiguslikke seisundeid põhjustab oluliste mineraalide Reie liigeste haiguste pohjused Tsingi puudus: tekivad põletikud ja liigesed muutuvad kangeks ja tursuvad artriididkasv kängub, murdunud luud kasvavad kokku väga aeglaselt, haavades tekib infektsioon.
Tsingi manustamine alandab turseidj a valusündroomi, vähendab põletikke reumatoidartrii di korral. Mangaan moodustab kõhre vundamendi.