Üldjuhul on tegemist autoimmuunsete krooniliste haigustega, millel on geneetiline eelsoodumus. Vajadust mööda tehakse lõikusi. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid. Reumatoidartriit on lainelise kuluga: haigusnähud tekivad hooti ja võivad seejärel teatud perioodiks kaduda. Mõnedes maades jõutakse diagnoosini alles 10 aastat pärast haiguse algust.
Iga päev mõjub meie liigestele koormus ja need saavad kahjustada. Eriti raske on põlvedel, sest peale keha kogumassi mõjuvad neile löögikoormused jooksmisel ja hüppamisel.
Kellel tekib valu liigestes sagedamini? Põlvevalu tekib sagedamini eakatel, liigse kehamassi korral ja tegelemisel spordialadega, mis põhjustavad põlvedele suurt koormust.
Liigesevalu peamised põhjused Liigesevalu tekib tavaliselt trauma tõttu näiteks põlve või hüppeliigese sidemete venitus sportimise ajal ning osteoartroosi tõttu, mis kahjustab kõige sagedamini põlve- puusa- ja sõrmeliigeseid.
Ravi Kui liigesevaluga kaasneb turse, punetus, valulikkus ja paikne temperatuuri tõus, peate pöörduma arsti poole. Arst suunab teid valu põhjuse väljaselgitamiseks lisauuringutele röntgen, MRT, vereanalüüsmäärab ravi ja soovitab harjutusi.
Põletiku vähendamiseks määrab arst teile põletikuvastaseid ravimeid. Liigesevalu osteoartroosi tõttu tekib kõige sagedamini järgmistes kohtades: Meie tooted Lugege, kuidas meie tooted võivad teid aidata Valige sobiv Voltareni diklofenak toode, mis aitab teil valust vabaneda.
