Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb. Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt.
Kuidas vältida? Vali sobiv sportlik tegevus. Kui oled ülekaaluline, ära mine jooksma ega palli mängima korvpall, võrkpall jne. Liigeste seisukohalt on parimad alad sellised, kus ei ole tegemist hüpete ega järskude pööretega, vaid toimub dünaamiline liikumine — näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine.
Treeninguplaani koostamisel tuleb arvesse võtta ka muud igapäevast liikumist. Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Arvesse ei lähe mitte ainult tund trennisaalis, vaid kogu päevane liikumine — olgu selleks siis jala poodiminek, aiatööd või muruniitmine.
Meet the Mormons Official Movie - Full HD
Liigu ja treeni mitmekülgselt. Kui täna käisid jooksmas, siis homme mine rattaga sõitma.
Jalanukkidest priiks ilma valu ja vaevata
Kui liigesed annavad tunda, võta sügisest kevadeni D-vitamiini. Anna liigestele puhkust. Tervisesportlasele ei ole vaja mingeid toidulisandeid, puhta vee tarbimisest piisab täiesti. Millal pöörduda arsti poole?
Kui liiges hakkab valutama, peaks mõtlema, mis võiks olla põhjus. Näiteks jooksid 20 km või tegid kükitades või põlvili tööd ja pärast seda algas põlvevalu.
Pane tähele, kas valu tekkis koormusega või n-ö tühjalt kohalt. Kas valu on tasapisi hullemaks läinud või ilmus korraga ja kiiresti? Võib-olla saad allolevast abi. Niisiis päkavalu ehk metatarsalgia. Metatarsalgia on valu jalalaba eesosas.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
See on seisund, kus üks või mitu pöialuude otsa ja neid ümbritsevad pehmed koed muutuvad valulikuks. Põhjuseks on liigne koormus päkale ja koormuse valesti jagunemine jalalaba eesosale. Valu esineb tavaliselt esimese pöialuu ja suure varba liigese piirkonnas. Üsna tihti on haaratud ka teine kuni neljas pöialuu. Vaevused annavad tunda kõndides, joostes või seistes.
- Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
- Artriidi nakkuslikud sormed
- Jalalaba - jalatallalihaste ülekoormus » Kasulikku lugemist » Eesti Ortoosikeskus
- Kaire Kenk Suure varba kõverdumine ehk jalanukk on turse või kühm suure varba liigese välisküljel.
- Jalanukkidest priiks ilma valu ja vaevata - Tervis - 60+
Puhkeolekus annab valu tavaliselt järele. Võib esineda varvaste tundlikkuse alanemist ja turset päka piirkonnas. Paljajalu kõval pinnasel käimine tavaliselt lisab vaevusi.
Meie jalalaba koosneb 26 luust, mis on rühmitunud poolkupli kujuliselt, moodustades pikivõlvi suund varvastest kannani ja ristvõlvi suund siseküljelt välisküljeni. Kõndides või joostes igal sammul jalavõlvid tõusevad ja langevad, tekitades korduvat jalalaba eesmise osa koormust. Normaalselt liikuva jalalaba puhul liigub koormus kannalt välimist külge pidi päkale.
Äratõukefaasis langeb suurem osa koormusest suurele varbale ja teisele pöialuule. Jalapöia väikesed luud püsivad koos sidemete abil, kaasa aitavad veel labajala enda ja säärelt tulevad lihased ja kõõlused.
Miks päkad valutavad ja kust abi saab? - Fertilitas
Koormuse toimel võivad lameneda nii pöia eesosas olev ristvõlv kui ka kogu pöida kandev pikivõlv. Astumise lõppfaasis tõmbuvad päkaluude vahelised lihased kokku, takistades päka ristisuunas laienemist. Kui need lihased ei saa korralikult toimida, siis ristvõlv lameneb ja tekib suurem kontakt maapinnaga.
Jätkuva ülemäärase koormuse puhul tekib liigesesidemetes põletik, mis põhjustab valu.
Hiljem võivad sidemed välja venida, kahjustub ka liigesekapsel, suureneb liigese liikuvus ning lõpuks jalavõlvi kuppel lameneb. Mis seda põhjustavad? Inimene üritab teadlikult või instinktiivselt vältida valu või ebamugavustunnet ja selle tõttu muudab ta kõndimisel või jookmisel jala asendit. See omakorda lisab või muudab koormuse jagunemist jalalabas ja päkas.
Miks päkad valutavad ja kust abi saab?
Põhjuseid võib olla üks või mitu ja üsna tihi on need omavahel seotud. Põhjused: ülekoormus kõval pinnal jooksmine, liiga suured treeningkoormused ; ülekaal juba 5—10 kg ülekaalu võib oluliselt lisada koormust päkkadele ; varvaste vale asend hallux valgus, haamervarvas ; traumad luude, liigeste ja pehme koe vigastused ; jalgade vale asend kõndimisel ja jooksmisel hüppeliiges, põlv, puus ; vanus vanemas eas õheneb rasvavahekiht pöia tallapinnal ; pärilikkus ristvõlvi allavaje, lampjalgsus, kõrgekaareline jalg ; liigeste põletik kui pöid on liigse rõhu all, võib välja areneda pöia- või varbaliigeste põletik ; diabeet polüneuropaatia, jalalabaluude deformatsioon ; valed jalatsid liiga kitsad jalanõud, kontsakingad ; Mortoni neuroom närvivalu, mis esineb tavaliselt kolmandal-neljandal varbal ; muud vähem esinevad põhjused borrelioos, Fribergi tõbi jm.
Uuringud ja ravi Ravi tähtsaim lähtekoht on väja selgitada põhjus. Kõlab naiivselt, aga kui vaadata eespool toodud loetelu, ei pruugigi see nii lihtne olla. Valu põhjust teadmata on raske, kui mitte võimatu anda ka adekvaatset ravi. Vale ravi või valed soovitused tavaliselt head tulemust ei anna või teevad halvemal juhul asja veel hullemaks.
Üsna paljud päkavalu põhjused võib välja selgitada patsienti küsitledes ja jala kliinilise uurimisega. Tohter kinnitab, et minimaalselt invasiivsel protseduuril on võrreldes traditsioonilise avatud lõikusega mitu eelist.
Kirurg teeb väikese sisselõike, vältides kõõluste vigastamist, ja seejärel lõike otse probleeme tekitanud luustruktuuri, ilma ümbritsevaid kudesid kahjustamata. Tillukese sisselõike abil kenamad varbad Minimaalselt invasiivses kirurgias on kasutatavad sisselõiked kirurgi kinnitusel vaid kolme millimeetri pikkused.
Kirurg kontrollib protseduuri ajal pidevalt lõikuse käiku, kasutades spetsiaalselt selleks mõeldud arkoskoopi.
Uus tehnoloogia vähendab tohtri sõnul lõikuse traumat ning muudab armide ja tüsistuste riski minimaalseks.