08Feb
2014
0

Loovalt õpetamine Eesti moodi!

 

 

Tänapäeva õpetamine seisab paradoksi ees: kuidas saame olemasolevate teadmistega lapsi ette valmistada tulemaks toime kiirete ja tundmatute (tehnoloogiliste) muudatustega?

Peamise pääseteena nähakse loovuse arendamist kõigis kooliastmetes – õpilased peavad õppetegevustes harjutama uute ideede, esemete, teooriate väljamõtlemist.

Loovuse uurimused on välja toonud väga palju loovuse ja hariduse vahelisi seoseid, arendamise võimalusi, samas tunnistatakse ühiselt, et nende rakendamine koolitundides ei toimi. Teadlased ja haridustöötajad üle maailma küsivad, mida teha? Lahendust nähakse uute pedagoogiliste mudelite väljatöötamises, mis üheaegselt toetavad õpetajate ja õpilaste loova potentsiaali arendamist ning akadeemilist õppetegevust. Seniks tuleb meil Maarjamaal oma tarkusele, kogemustele ja entusiasmile toetudes leida võimalusi, kuidas igapäevases õppetegevuses „tabada kaks kärbest korraga“: õpilaste teadmiste omandamine ja loovuse arendamine.

Käesoleva artikli eesmärgiks on tutvustada ühte sellist optimistlikku algatust.

Loovust ei ole Eesti Põhikooli Riiklikus Õppekavas iseseisva eesmärgina määratletud – loovus kuulub üldosas kooli õppe- ja kasvatuseesmärkide alla (§4, p.13): “Kooli õppe- ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujunemine, kes /…/ mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele” (Põhikooli Riiklik Õppekava, 2002).

Loovuse uurijate poolt on sobivaks tunnistatud määratlus: loovus hariduses on rikkaliku kujutlusvõimega tegevus, mille tulem on originaalne ja väärtuslik. Mõiste koosneb neljast osast: kujutlusvõimelisus, otstarbekus, originaalsus (uudsus, alternatiivsete võimaluste nägemine, teadmiste kombineerimine ebatavalisel viisil), väärtuslikkus. Sealjuures on rikkaliku kujutlusvõimega tegevuse tulem on ainult siis loov, kui ta on mõistetav seoses antud ülesandega.

Teiseks hõlmab loovuse mõiste hariduses kahte vastastiku seotud tegevust: loovalt õpetamine ja loovate pädevuste õpetamine. Loovalt õpetamise eesmärgiks on muuta õppimine huvitavamaks ja efektiivsemaks. Siin on põhirõhk õpetaja enda loovusel, teadmistel, kogemustel ja uudsusele avatusel. Õpetaja kasutab erinevaid õpetamise meetodeid, aega paindlikult (lapsed ei märka „tüütut koolitundi“), kuulab laste ideid, hindab neid sobivateks, asjalikeks, kasutab erinevaid hindamise meetodeid jne. Loovate pädevuste õpetamise eelduseks on, et õpetaja valib tunni ettevalmistamisel spetsiaalsed tegevused, harjutused selleks, et arendada õpilaste loovat mõtlemist ja probleemide lahendamist (NACCCE /National Advisory Committee on Creative and Cultural Education /Briti rahvuslik loova ja kultuurilise hariduse nõuandev komitee, 1999:30; 1999:89).

Loovalt õpetamist toetav optimistlik algatus.

Käesoleva aasta 8.veebruaril toimus TLÜ Haridusinnovtsiooni Keskuse ja Nordplus Horizontal projekti toetusel üritus „Loovus teeb õppekava huvitavamaks“. Kokkusaamise eesmärgiks oli alustada võrgustiku moodustamist, mille kaudu õpetajad ning kõik laste loovuse arendamisest hoolivad täiskasvanud saaksid jagada teadmisi loovalt ja loovuse põhiselt õpetamisest; loovust arendavaid tehnikaid, harjutusi, õppematerjale; saaksid toetust ja inspiratsiooni oma loovaks tööks. Teiseks eesmärgiks oli julgustada asjahuvilisi ning oma kolleege käivitama koolide juurde loovuse arendamise ringe, loovustunde, ja – päevi.

Kokkusaamise üleskutse esitasid ja selle korraldasid: Eda Heinla, Kerttu Soans, Triin Tarn, Helen Kaasik, Marit Kuusk, Kaia Laurik-Sarapson, Evelin Tamm. Olime õnnelikud, et huvi meie algatuse vastu oli suur, ettekannete soove palju. Paraku ei mahtunud päevakasse ajapuuduse tõttu mitmed huvitavad loovuse tundide ja tegevuste tutvustamised. Vabandame siin nende ees, kellele pidime seekord kahjuks ei ütlema. Olete väga oodatud järgmisel kohtumisel.

Neile,  kes ise osaleda ei saanud pakume võimalust kaasa mõelda virtuaalselt:

Vaata  üritusest videot

Päevakava koosnes kahest ettekannete plokist : „Me tahame toetada loovuse põhist õpetamist! ja „Meie õpetame loovusepõhiselt!“ ning kahest rühmatööst teemadel: „Loovalt ja loovuse põhiselt õpetamise rakendamine koolis. Mis takistab? Mis teeb murelikuks?“, „Kuidas ületada takistusi? Murda muresid?

Loovuse pärast õpetamisest hoolijad ehk tahtjad. Irene Käosaar (HTM) rõhutas oma ettekandes, et riiklik õppekava toetab loovat õpetajat ja õpetajat. Ühiskond ootab, et õpetaja rakendaks õppekava, sealhulgas loovust, mis on õppekava üldosas välja toodud. Loovuse oluline koht õppetegevuses on eeskätt õppeainete lõimimine. Ürituse korraldajate nimel tutvustas Eda Heinla meie algatuse eesmärke, loovuse määratlusi hariduses; lapsevanem Helen Kaasik Tallinna Ühisgümnaasiumis avatud loovuse ringi tegevust alglasside õpilastele ning Kerttu Soans rõhutas loovuse olulisust laste ja täiskasvanute igapäevases elus. Ilze Briška (Riga Teacher Training and Educational Management Academy) andis ülevaate Nordplus Horizontal 2013 projekti „ Loovus vajab arendamist: loova koolikultuuri kvaliteedi parandamine võrgustikutöö kaudu“ senistest tegemistest. Projekti peamine eesmärk on rajada Baltimaade võrgustikutöö, et vahendada koolides loovuse alaseid teadmisi ja loovust arendavaid praktilisi tegevusi. Võrgustik koondaks kolme maa probleeme ja kogemusi loovust väärtustava koolikeskkonna kohta ning jagaks positiivsete kogemuste rakendamisvõimalusi. Krista Saadoja (Oru Põhikooli õpetaja, Õpetajate Ühenduste Koostöökoja esimees) tutvustas ühendust Huvitav Kool ja huvitava kooli eeldusi: a) õpetamine on kunst, mis peab õppijas tekitama uue asja suhtes vaimustust; b) huvide ja eesmärkide koosmõju, c) läbiv loovtegevus, d) metoodikad, mis sobituvad tänapäeva õpilasele, e) võrgustiku koostöö. Aarne Toomsalu (Unique Synergy Unit) püstitas oma ettekandes küsimuse: Mida lapsed ja õpetajad mänguliseks õppetegevuseks vajavad? Vastus – vajame mängulisi õppevahendeid, arendavaid õppemänge ning nimetatud vahendeid koondava ja laenutava süsteemi olemasolu, seda finantseerivat fondi. Miks siin ei ole kasu olnud Eesti Arengufondist?

Loovuse pärast õpetajad ehk tegijad. Kõige soojema vastuvõtu osaliseks said lapsed ise. Tereza Shmerling ja tema õpilased (VHK) näitasid rõõmuga ja hoogsalt oma väga head vene keele oskust teemal “Üks viilakas vene keele tunnist”. Õpetaja Tereza Shmerling kasutab oma töös Suzuki meetodit. Tunnis võimeldakse, lauldakse ja mängitakse, nii see keel selgeks saabki! Marge Õunap (Pärnu Vabakool) üllatas loovalt teemal „Rohkem ruumi hingamiseks“, jutustades köitvaid lugusid ühest koolipäevast laste silmade läbi. Eili Laas ja kolleegid (Peetri Lasteaed- Põhikool) tõestasid oma pildirohke esitluse „Igas inimeses on päike, laskem tal särada“ kaudu, et loovalt ja loovate pädevuste õpetamine on Peetri Põhikooli igapäevane osa. Kooli eesmärgiks on, et laps oleks koolis õnnelik. Õpetajate sõnul on selleks vaja vaid tahet ning uudsed ideed tulevad käigu pealt elust enesest. Anu Tammeleht (Saue Gümnaasium) innustas ja inspireeris kuulajaid oma ettekandega „Võõrkeelega ‘elemendi’ otsinguil“. Tema poolt välja töötatud inglise keele õpetamise metoodika üheks alustoeks on loovus. Õppetegevuse loomulikeks osadeks on TED konverentsid, loovkirjutamine, võõrkeele nädalad erinevatel teemadel, näidendid, kus vanemate klasside õpilased aitavad nooremaid, õpilaste ideede kogumine erinevatel teemadel jpm. Ettekannete osa lõpetas Merle Haruoja (Inimõiguste Instituut) meile kõigile olulise teemaga „Inimõiguste hariduse edendamine Eestis“.

Rühmatöödes „Mis takistab? Mis teeb murelikuks loovalt õpetamise rakendamisel? toodi välja mitmeid probleeme ja kitsaskohti, järgnevalt nendest peamised. Sotsiaalne keskkond: Kooli juhtkonna konservatiivsus, kooli kui organisatsiooni toetuse puudumine. Puudub õpetajate koostöö loovuse teemal, arutelud ja ühine nägemus loovuse arendamisest. Lapsevanemad ootavad pigem „traditsioonilist õpetamist, nii nagu minu ajal“. Õpetaja: Loovuse teema teeb õpetaja ebakindlaks, sest ta peab vastama koolijuhi, inspektori, lapsevanema nõudmistele ja ootustele. Teistmoodi tegutsemine on õpetajale riskantne, koolijuht võib öelda: „aga meil on ju alati nii olnud“. Õpetajal ei jätku julgust katsetada ja mõelda „väljaspool kasti“, ta kardab läbi kukkuda ning õpilaste teadmisi hindavate testitulemuste langemist. Teisalt ajanappus (aeg kulub majajääjate abistamiseks) ja suur töömaht, Õpilane: Õpilane on hindamise rutiinis kinni „õige-vale vastus“, ta kardab eksida. Õpilased magavad vähe (sest on individuaalses digimaailmas), selleks et olla loov peab piisavalt magama. Õpetaja koolitus ja õppematerjalid: Õpetaja koolituses ei ole prioriteediks loovuse valdkond. Loovuse alase koolituse ja informatsiooni vähesus, puudub ühine infokeskus, heade ideede kättesaadavus, puuduvad õppematerjalid (loovusülesannete andmebaas vastavalt õppekavale) ja metoodika. Loovuse ringe ei rahastata.

Teises rühmatöös püüdsid õpetajad eeltoodud probleemidele, „muredele“ võimalikke lahendusi leida, mis avaldusid ootustena-lootustena. Koolikeskkonnas ootame koostööd loovuse teemal – avatud arutelud, töötoad, koolitused, vastastiku jagamised, enda loovuse väärtustamine, seda nii kooli juhtkonnale, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Õpetajad vajavad loovalt õpetamiseks enesekindlust, julgust, tunnustust ja aega. Kõige olulisem on kooli juhtkonna poolne toetus, et „ma võin tunnis mängida, muretsemata (riigi)eksamite tulemuste pärast. Peamine on rõõmsameelsus ja avatus“. Teravaim valdkond, õpetajate loovuse alane koolitus ja õppematerjalid, jäid lootusrikkalt ülikoolide kanda. Siin ootavad seminaril osalenud Tallinna Ülikoolilt oluliselt enam loovuse alaseid praktilisi kursuseid tulevaste õpetajate õppekavades ja täiendkoolitustes.

Töötades TLÜ-s õppejõuna, saan enda poolt kinnitada, et kahel üleülikoolisel kursusel, Loovusõpetuse alused (bakalaureuse õppele) ja Loovus hariduse komponendina (magistriõppele) osalevad üliõpilased on loovuse teemast huvitatud ja avatud kaasamõtlemisele. Siinjuures tahan väga kiita magistriõppe taseme tulevasi ja praegusi õpetajaid, kellede iseseisvad tööd kinnitavad, et nad töötavad/ on valmis töötama suure pühendumisega ja nende tundides on oluline koht õpilaste loovuse arendamisel ning nad ise on väga loovad. Teiseks on TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi juhtkond avatud uutele loovuse kursustele, järgmisel õppeaastal püütakse leida õppekavades ruumi erinevatele (eelkõige praktilistele) loovuse ainetele. TLÜ Haridusinnovatsiooni Keskus korraldab käesolevad õppeaastal teist täiendkoolitust õppejõududele, eesmärgil toetada üliõpilaste loovuse avaldumist, loovalt õpetamist. Senise eduka koostöö alusel julgen väita, et keskuse üks prioriteetidest on loovuse teemalised täienduskoolitused tegevõpetajatele, koolijuhtidele ja õppejõududele.

Seminari korraldanud omaalgatuslik kogukond kavandab järgmist kohtumist õpetajale, eesmärgil jagada oma loovalt õpetamise kogemusi ja tegevusi, alustada erinevate õppeainete lõimimist loovuse kaudu ja mis kõige olulisem, inspireerida ja toetada osalejaid enda loovuse avaldumisele. Olema avamas kodulehekülge Loovharidus, mille kaudu tahame jagada loovuse alaseid õppematerjale ja õpetamise kogemusi.

Kokkuvõtteks. Lähtudes sellest, et Põhikooli Riiklik Õppekava on avatud loovusele, saaksime alustada õpilaste, üliõpilaste ja õpetajate loova enesetõhususe tõstmisest (mis autori poolt läbiviidud uurimuste alusel on õpilastel ja üliõpilastel suhteliselt madal). Koolis saab olema rohkem ruumi loovusele juba siis, kui koolijuhid, õpetajad ja seeläbi õpilased usuvad oma loovatesse võimetesse ja oskustesse, kompetentsusesse välja pakkuda uudseid ideid, lahendusi ning on valmis olema paindlikud kõikides tegevustes ja probleemide lahendamisel.