16Jun
2014
0

Loovharidus Eesti moodi II

Käesoleva aasta 16. juunil toimus teine seminar õpetajatele Nordplus Horizontal projekti raames „Loovharidus Eesti moodi, II“, mis oli jätkuks 8. veebruari 2014.a. seminarile „Loovus teeb õppekava huvitavaks“. Üritust toetasid Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus Huvitav Kool, Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi kunstiteraapiate osakond ja TLÜ Haridusinnovatsiooni keskus. Seekordse kokkusaamise eesmärgiks oli õpilaste loovuse avaldumise toetamisele suunatud koolitundide tutvustamine, õppeainete põhiste loovust arendavate harjutuste jagamine ning õpetajate enda loovuse nautimine. Kokkusaamise üleskutse esitasid ja selle korraldasid: Eda Heinla, Kerttu Soans, Triin Tarn, Helen Kaasik, Marit Kuusk, Aino Kuntsel. Seminaril osales kokku 84 inimest: 45 olid õpetajat, 17 TLÜ õppejõudu, 20 kooliväliste organisatsioonide töötajat ja 2 haridusametnikku.

Täname kõiki osalejaid inspireeriva ja loova õhkkonna eest! Kohtumiseni uutel kokkusaamistel! Meenutamiseks leiate siit suvekooli töötubade pildigaleriid.” Vaata pildigaleriisid > - Loovharidus
korraldustoimkond

Seminari päevakava koosnes kolmest plokist: ettekanded loovuse olulisusest õppetegevuses ja  loovustundide  tutvustused,  õppeainete põhised töötoad ning osalejate loovuse avaldumist toetavad harjutused.

Sissejuhatus. Ürituse avas Pille Liblik (Haridus ja Teadusministeerium), kes igati toetas meie algatatud üritust ja loovuse arendamise olulisust õppetegevuses. Korraldajate  poolelt tutvustas Eda Heinla (TLÜ Kunstide Instituut) loovuse uurijate Ronald Beghetto & James Kaufmani teooriat õpi-ja igapäevasest loovusest ning nimetatud kahe loovuse tasandi avaldumise toetamise võimalusi koolitundides. Helen Kaasik andis ülevaate ühenduse Loovharidus eesmärkidest ja kavandatavatest tegevustest (näiteks järgmine seminar toimub 26. septembril ühendustele ja üksikisikutele, kes soovivad oma tegevustes toetada loovhariduse edendamist Eestis. Pille Slabina tutvustas TLÜ Haridusinnovatsiooni Keskuse loovuse teemalisi projekte ja koolitusi. Tema ettekanne andis kindlust õpetajatele, et Tallinna Ülikool peab oluliseks tulevaste õpetajate loovuse alaste teadmiste täiendamist ja vastavate oskuste arendamist.

Ettekanded. Tiiu Kuurme (TLÜ, Kasvatusteaduste Instituut) käsitles oma ettekandes „Koolirõõm ja hindamine“ kasvatusteaduste teooriatest lähtuvalt koolirõõmu olemust ja selle hoidmise olulisust. Kristi Raava (Tallinna 32 Keskkool, psühholoog) tutvustas oma ettekandega „Loovtund – koer koolirõõmu toomas“ uut perspektiivi õppe- ja kasvatustegevuses. Kristi Raava õpetab lastele koos „abiõpetajaga“ koer Rosinaga kuidas olla hea sõber (emotsioonide mõistmist ja nende väljendamist, empaatiat, tähelepanelikkust, viisakust). Loom klassiruumis loob koduse ja pingevaba õpikeskkonna, motiveerib pingutama, leevendab pinget ja ärevust, aitab paremini keskenduda ülesandele. Lilian Reinmets (Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi õpetaja ettekanne „Loovustundidest Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi 1. ja 2. kooliastmes” andis kindlustunnet, et kooli õppekavas on ruumi iga nädal vähemalt üheks  loovustunniks. Pääsküla Gümnaasiumis on loovustunnid õppeainete kesksed, näiteks füüsika , loodusteaduste tundides tehakse huvitavaid katseid, muusika- ja liikumise tundides on rõhk omaloomingul. Liia Jung ja Hanna Toom (Tallinna Ühisgümnaasium) näitasid oma ettekandes: „Gimp programmi õpetamine III kooliastmes” kunsti ja arvutidisaini ühendamise võimalusi. Õpilastele pakub arvutidisain suurt loomisrõõmu ja valminud projektid näitavad õpilaste kõrget loovust. Ettekannete osa lõpetas Anne-Mari Rannamäe (MTÜ QUIN-Estonia) “Loovus ja leiutamine – õde ja vend“ tutvustasid Eesti naisleiutajate ühingu MTÜ QUIN-Estonia edukat rahvusvahelist tegevust, mis oli väga inspireeriv.

Töötoad.  Töötubade eesmärgiks oli õppeainete põhiste loovust arendavate tehnikate ja harjutuste jagamine ja nende kasutamine kõigis koolitundides.

Klassiõpetajate töötoas (läbiviijad Peetri Kooli direktor Luule Niinesalu ja kolleegid Ivi Lõhmus, Jaana Leemet, Marelle Lepik) tutvustasid Peetri kooli õpetajad loovust arendavaid harjutusi, ainepõhiseid ülesandeid, laste poolt väljamõeldud lauamänge, tegevusi. Näiteks: etteantud algkujunditest piltide joonistamine; koera ja pilve kleepsu kasutades pildi joonistamine; jutustuse kirjutamine teemal „kui ma oleksin sõiduauto“. Katkeid Peetri Kooli direktori Luule Niinesalu õpetamise ja koostöö põhimõtetest: „kõige tähtsam on tunnis  anda lastele valiku ja otsustamise võimalus …; tegelikult ei ole meil õppetegevustes kusagile kiiret …; meie koolis ei ole ülemusi ja alluvaid, on erinevad vastutused ….; alustame koostööd 1. klassi lapsevanematega enne kooli, juba  kevadel ….; meie koolis ei panda hindeid, õpetajad annavad lastevanematele õppimise protsessist ja õpitulemustest kirjeldavat tagasisidet; õpetaja peab olema õpilaste innustaja ja julgustaja, ükskõik kui väsinud ta ka on ….; õpilane saab siis olla koolis loov kui õpetaja on loov ning õpetaja saab omakorda olla loov siis kui ta on koolis vaba, teda ei kontrollita ….

Õpetajate omavahelises arutelus jäi kõlama kaks loovust toetavat põhimõtet: 1) õpetajate omavahelise konkurentsi puudumine, mille tagaks tulemuslisa maksmise lõpetamine õpetajate töötasus; 2) numbriline hindamine ehk vigade kokkulugemine tapab loovuse, sest loovuse avaldumise üks olulisi tingimusi on võimlaus ja julgus teha vigu, eksida.

Kunstide töötoas (juhendajad Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetajad Katrin Mustonen ja Maarit Pöör ja ühenduse Loovharidus liige Marit Kuusk) said õpetajad nautida oma loovuse avaldumist kunstivahendite abil. Näiteid harjutustest. Karbid, mille põhjas olevale paberi sai siia-sinna vedelat guašši lisada, seejärel pandi kasti põhja veerema mõned klaaskuulid ja kasti kallutades tekkisid väga põnevad mustrid. Paberist kahe grillvarda otsa tegelase meisterdamine, mida saaks kasutada erinevates tundides. iganes tunnis. Juhendajad jagasid oma väikesi nippe tundide huvitavamaks tegemisel, näiteks: laste tähelepanu tõstmiseks on abiks õpetajale pähe pandud miki-hiire kõrvad, kasutada mustkunstitrikke, anda õpilastele võimalus uue teema tutvustamiseks, ülesande selgitamiseks. Kokkuvõtteks jäi kõlama kolm olulist tõetera: 1) kunst iseenesest on puhas rõõm ja loovus; 2) kunstiõpetaja peab olema loovuse hoidja, õrnalt suunaja ja inspireerija; 3) kunsti tunnis võib ja tuleb eksida.

Matemaatika töötoas (juhendaja TTÜ ettevalmistuse osakonna õppejõud Evelin Reila) toimus vestlusring, kus osalejad rääkisid sellest, milliseid alternatiivseid metoodikaid keegi tundides kasutab. Jagati mänge ja näpunäiteid, mida matemaatika tunni elavdamiseks kasutada. Töötoa lõpuks olid kõik osalejad veendunud, et vastupidi üldisele arvamusele, on matemaatika õpetamine väga loov tegevus. Kokkuvõtteks tõdeti: 1) tänapäeva nö. „internetiajastu“ lapsed on väga kiired informatsiooni vastuvõtjad, aga samas ka pinnapealsed ja kiiresti tähelepanu kaotavad – seega on vaja kasutada nende tähelepanu hoidmiseks uutmoodi õpetamismetoodikaid; 2) matemaatika õpetajal peaks jätkuma jõudu ka lapsevanemate õpetamiseks; 3) matemaatika õpetamist peab lõimimine teiste õppeainetega, näiteks kunst; 4) oluline on vähendada laste hirme matemaatikatunnis vastamisel, selleks võiks kutsuda õpilased mitmekesi vastamata; anda kolm võimalust vastamise ajal teistelt õpilastelt abi küsida; vigade tegemisele ei järgne karistus, vaid kiitus.

Võõrkeele töötoa (juhendaja Saue Gümnaasiumi õpetaja Anu Tammleht) eesmärgiks oli tutvustada loovaid võimalusi (nii õpilastele kui õpetajatele), mida saaks kasutada võõrkeelte tundides. Näiteks võib kasutada võõrkeeltetundides õpilaste loovuse avamiseks TED konverentside tehnikaid, loovkirjutamist, Web Quests – veebiotsinguid, piltide kirjeldamist kunstimuuseumis,  tootetutvustuste, reklaamide ja müügistrateegiate koostamist jpm. Kõne alla tulid Ken Robinsoni ’elemendi’ teooria, multiintelligentsus, motivatsioon ja kaasaegsed keeleõppe meetodid. Töötoa teises pooles viidi läbi praktiline ülesanne. Kokkuvõtvalt Anu Tammlehe õpetamise põhitõed: 1) alati on mõni hea idee, mis aitab teema õpilastele lähemale tuua; 2) naudi ja lõbutse ka ise – kui sul on lõbus, siis on sinu õpilastel samuti, küll näed, nad tajuvad sinu entusiasmi; 3) pole suuremat kingitust, kui aidata oma õpilastel nende ‘element’ leida (Ken Robinsonist lähtuvalt, leides oma ’elemendi’ saab inimene loovuse valla päästa).

Digivahendite töötoas (juhatajad TLÜ õppejõud Jüri Kurvits ja Marina Kurvits) tutvustati digivahendite erinevaid kasutamise võimalusi õppetegevuses. Osalejatele oli väga oluline rääkida ja arutleda digivahendite perspektiivikuse ja olulisuse üle. Kokkuvõtvalt selgus, et antud teema vajab õpetajate hulgas palju enam lahti rääkimist, arutlemist ja ühiste arusaamade kujundamist. Väga oluline on TLÜ õpetajakoolituse eraldi kursused digivahendite kui loovust arendavate, õppeaineid integreerivate õppevahendite kasutamisest.

Loovharjutused osalejate loovuse ergastamiseks. Ettekannete vahel viisid ühenduse Loovharidus liikmed ja Tallinna Ühisgümnaasiumi loovusringi juhendajad läbi loovharjutusi kogu auditooriumile. Kerttu Soans: „Usaldus ja loovus ehk kuidas lõdvestuda ja keskenduda korraga?“ Triin Tarn: „Helid ja mäng” ja Aino Kuntsel: „Omaduste tuuleroos“.

Seminari kokkuvõtvatest sõnavõttudes toonitati loovuse alaste koolituste ja ühisürituste korraldamise olulisust. Avaldati tunnustust ja kiitust korraldajatele.

Seminari korraldajana olen väga õnnelik, et ürituse vastu oli suur huvi, tänulik ettekandjatele ja töötubade juhendajatele. Korraldajad jätkavad entusiastlikult loovhariduse edendamist, selleks et toetada loovat toimimist lapse, lapsevanema ja õpetaja vahelises koostöös.