fetishroom

Loovharidus Eesti moodi VIII, „ÕPPEAINETE LÕIMING“
20. veebruar , TLÜ-s, Narva mnt. 25 ja Narva mnt. 29

 

 

Toimumisaeg: 20.02.2016, kell 11.00-17.30 Ettekanded Tallinna Ülikooli Astra Majas, Narva mnt 29, ruumis A-222 ja töötoad Terra Maja IV korrusel, Narva mnt 25. Osalemistasu: 15EUR (tasumine kohapeal või arvega, arve soov malm.tiina@gmail.com) – Loovtoimkond
Vaata seminari tagasisidet siin

11.05 – 11.10 Avamine. NB! Tallinna Ülikooli ASTRA majas, Narva mnt. 29, RUUMIS A-222
11.10-11.45 „Kas lõiming on reaalne ja teostatav eesmärk või kättesaamatu ideaal?“ Juta Jaani, TÜ, Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus.
11.50-12.10 „Projektõpe ehk päris asjade tegemine Tallinna Vabas Waldorfkoolis“. Toomas Trapido, Gaia Hariduse Selts.
12.15-12.20 Sirutus
12.20–12.40 „Lõimingualased tegevused Kiviõli 1. Keskkoolis“. Heidi Uustalu, Pilvi Kuurmann, Anu Vau ja Tiina Kilumets, Kiviõli 1. Keskkool.
12.45-13.05 “Lõiming” Kerttu Mõlder, TLÜ Haridusinnovatsionni keskus, Merivälja Kool.
13.10–13.30 „Õppeainete lõimimine Eesti Rahvusvahelises Koolis”. Terje Äkke, Eesti Rahvusvaheline Kool.
13.30 – 14.00 Lõuna. Töötubadesse!

14.00 -15.30 TÖÖTOAD 1 – NB! Terra Maja IV korrusel, Narva mnt 25

„Koostöö kujunemise eeldused”.  NB! Töötuba muudetud. ( Toomas Trapidolt töötoa asemel ettekanne)
Liivi Luhtaru, Tallinna Vaba Waldorfkool, Aivar Haller Firma Haller&Haller, Tallinna Vaba Waldorfkooli lapsevanem

„Ajalugu, kunstiajalugu, eesti keel ja kirjandus ühise tervikuna“.
Heidi Uustalu, Pilvi Kuurmann, Anu Vau ja Tiina Kilumets, Kiviõli 1.Kk.

„Lõimingu teemade planeerimise protsess“.
Terje Äkke, Karolina Sepp, Eesti Rahvusvaheline Kool.

„Protsessdraama ja õppeainete lõiming“.
Katrin Nielsen, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Minna Kohjus, Laagna Gümnaasium

15.30 – 15.45 Kohv ja tee

15.45 – 17.00 TÖÖTOAD 2 - NB! Terra Maja IV korrusel, Narva mnt 25

17.00 – 17.30 Kokkuvõtted. Vaba mikrofon, ideed, mõtted!

Vaata seminari tagasisidet siin

ETTEKANNETE LÜHITUTVUSTUS
„Kas lõiming on reaalne ja teostatav eesmärk või kättesaamatu ideaal?“
Juta Jaani, TÜ, Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus.

Ettekandes antakse ülevaade, mis on lõiming, miks lõiming on oluline, milliseid õppekava uuendusi on oluline lõimimisel silmas pidada ja kuidas on omavahel seotud lõiming ja loovus. Arutletakse, kuidas on lõiming seotud õppimise, hindamise ja koostööga, millised on lõimingu erinevad tasandid ning milline on lõimingu puhul soovitav ajaline järgnevus. Ettekandes antakse soovitusi lõimingu kavandamiseks, tuuakse häid näiteid ja ideid lõimitud õppe läbiviimiseks, aga peatutakse ka lõiminguga seotud väljakutsetel ning värske uuringu tulemuste põhjal püütakse leida vastust küsimusele, kas lõimitud õpe on ka tegelikult võimalik.

„Projektõpe ehk päris asjade tegemine Tallinna Vabas Waldorfkoolis“.
Toomas Trapido, Gaia Hariduse Selts: Juhendasin Tallinna Vaba Waldorfkooli gümnaasiumis 2014.a. ja 2015.a. sügisel kahte projektõppe (tegevusõppe) kuuajalist tsüklit. Esimese teemaks oli rühmatöödena ökoküla ehk õpilasi endid innustava elukeskkonna kavandamine. Selleks kasutasime eelkõige joonistamist ja savimakette. Samal ajal õppisime ka esitlemist ning tsükkel lõppes päevaga Hobukooli Pargis, kus tutvusime loodusehituse ja hipoteraapiaga ning rühmad esitlesid oma kavandeid.
Eelmisel sügisel astusime sammu edasi ning kõigepealt saime avatud ruumi meetodiga reaalsete projektide ideed, mida õpilased soovisid koolis teostada, nt korjanduskast, kooli territooriumile palliplatside ja aia rajamine jne. Valisime esialgu välja neli projekti: korjanduskast, taarapunkt, võrkpalliplats ja õpilaste külmkapp. Kuu aja jooksul tegelesime projektide vormistamisega, esitluste koostamisega, kooliperele tutvustamisega ja päriselus elluviimisega. Eraldi toon olulise lisaaspektina välja läbiva ringi meetodi kasutamise tundides. Kõik tunnid algasid ning mitmed ka lõppesid ringiga jutupulga meetodil, kus iga õpilane sai ennast kõigi ees väljendada.

„Lõimingualased tegevused Kiviõli 1. Keskkoolis“.
Heidi Uustalu, Pilvi Kuurmann, Anu Vau ja Tiina Kilumets, Kiviõli 1. Keskkool.

Lõimingu mõte on aidata õpilastel näha tervikut ja suurt pilti, sest teadmiste lahterdamine sahtlitesse muudab selle õpilase jaoks keeruliseks. Arusaam, et võõrkeel on vahend saamaks infot, kunst, kirjandus, ajalugu peegeldavad inimeste püüdlusi ja maailmast arusaamist, loodusteadused aitavad mõista maailmas toimuvat, matemaatika on loogilise ja korrapäraste seoste avastamise võimalus. Probleemid elus ei lahterdu tavaliselt mingitesse (aine)sahtlitesse, vaid nõuavad inimeselt terviklikku arusaama, kuidas hakkama saada. Esitlus tutvustab lõimingualaseid tegevusi meie koolis (Kiviõli 1. Keskkoolis) projektipäevade, tegevuste, kursuste ja üksikprojektide kaudu.

„Õppeainete lõimimine Eesti Rahvusvahelises Koolis”.
Terje Äkke,  Eesti Rahvusvaheline Kool.

Ettekandes kirjeldan, kuidas lõimimise praktikad on aastate vältel Eesti Rahvusvahelises Koolis muutunud, ja toon näiteid eri klasside teemadest.

„Lõiming“
Kerttu Mõlder, TLÜ Haridusinnovatsionni keskus, Merivälja Kool.

TÖÖTOAD

„Koostöö kujunemise eeldused”.
Liivi Luhtaru, Tallinna Vaba Waldorfkool, Aivar Haller, Firma Haller & Haller, Tallinna Vaba Waldorfkooli lapsevanem.
Töötoas teeme paar harjutust, mis annavad väga selge ettekujutuse, kus ja kuidas tekivad meie igapäevaelus koostöö kujunemist takistavad ilmingud. Osalejad saavad praktilise kogemuse probleemi kujunemisest ja selle põhjustest. Samuti leiame ühiselt lahenduskäigu ning tegevuskava, kuidas koostöö kujunemiseks vajalikud eeldused luua, keskendudes seejuures ainult endast sõltuvatele asjadele.

„Ajalugu, kunstiajalugu, eesti keel ja kirjandus ühise tervikuna“.
Heidi Uustalu, Pilvi Kuurmann, Anu Vau ja Tiina Kilumets, Kiviõli 1. Keskkool.
Töötoa eesmärgiks on näidata ühte konkreetsemat lõimingu võimalust gümnaasiumis, kus oleme ühendanud ajaloo, kunstiajaloo ning eesti keele ja kirjanduse kohustuslikud kursused ühiseks tervikuks. Ajaloo tunnetamine toimub koos arusaamaga inimesest ja tema võimalustest mingil ajalooperioodil ; kunst, kirjandus ja muusika aitavad sügavuti mõista inimese võimalusi ja valikuid erinevatel ajalooperioodidel. Lõimitud kursuse eesmärgiks ongi olemasolevate võimaluste piires ühitada kunstiajaloos, ajaloos ja eesti keeles ning kirjanduses õpitavad teadmised.

„Lõimingu teemade planeerimise protsess“.
Terje Äkke, Karolina Sepp, Eesti Rahvusvaheline Kool.
Töötoa eesmärgiks on toetada lõimitud teemade planeerimise protsessi mõistmist. Töötoas saavad osalejad uurida ja proovida: kuidas valida lõimingu teemasid; kuidas valida ja/või koostada lõimingu eesmärke, hindamiskriteeriume, tegevusi ja õppematerjale; kuidas koostööd teha.

„Protsessdraama ja õppeainete lõiming“.
Katrin Nielsen, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Minna Kohjus, Laagna Gümnaasium.
Protsessdraama on 1990ndatel aastatel Euroopa hariduslikus draamas välja kujunenud töövorm – eesmärgistatud ja struktureeritud kunstipõhine teekond, kus grupiga ülesandest ülesandele liikudes luuakse ühiseid tähendusi faktidele ja tõsiasjadele. Protsessdraamas toimitakse tegevuslikus vormis, kujutletavates situatsioonides, kasutatakse rollimänge ja ka õpetaja toimib ajuti rollis. Eestis on see hariduslik draamažanr veel avastamise- leiutamise staadiumis.
Draamavorm pakub võimalust integreerida õppeprotsessi mitme aine teemasid, draamas osalemine arendab inimest tervikuna, avardab arusaamu, soodustab teadmiste kinnistamist ja annab võimaluse praktiseerida teadmisi turvalises ja mängulises keskkonnas.
Protsessdraama töötoas tutvustatakse ainete integratsioonivõimalusi UK näitel, jagatakse õpetaja töövõttestikku, osaletakse draamaloos ja arutatakse draamavormi kui õppimist ja tõsielu integreeriva meetodi üle.

Vaata ettekannete ja töötubade tagasisidet siin

Meid toetavad: 

 HIkeskuse logo TÜ 
 Perekond.eu logo ja slogan
 

 

 

Kunstiteraapiate osakond