Eda Heinla

Loovuse vajalikkus tänapäeval avaldub kahel tasandil: ühiskonna paremaks tegemine (loodusressursside hoidmine, olemasoleva info ja teadmiste kasutamine kõigi inimeste tervise ja heaolu nimel) ja iga inimese eneseteostus, elurõõm (vaimne tervis, mõtlemise ja tegutsemise paindlikkus, uudsus, probleemide lahendamine, initsiatiivikus). Selle aluseks on õpetamise- ja õppimise meetodid, õpetajate valmidus toetada enda ja õpilaste loomepotentsiaali avaldumist. Põhikooli Riiklik Õppekava ja Gümnaasiumi Riiklik õppeakava üldosad esitavad koolijuhtidele, õpetajatele loovuse alaste pädevuste osas suuri nõudmisi. PRÕK õppe ja kasvatuseesmärkide alusel aitab kool kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada (§3). GRÕK alusel peab gümnaasium tagama õpilaste loova mõtlemise oskuse ja loometulemuse väljatoomist eeldava analüüsimise oskuse (§11).

Loovuse mõiste. Loovus on kõige laiema määratluse järgi asjakohase ja väärtusliku uudsuse (idee, käsituse, meetodi, materjali või eseme) genereerimine inimtegevuse eri valdkondades.

Lähtuvalt uudsusest on tänapäevani jäädud Beghetto ja Kaufmann (2009) poolt välja pakutud nelja loovuse tasandi juurde:
a) väljapaistev loovus – selgelt väljapaistev loometulemus kogu inimkonna tasandil;
b) erialane loovus – professionaalsel tasemel soliidne loov panus ükskõik millises valdkonnas;
c) argiloovus – igapäevaste olukordade lahendamine iseendale uudsel viisil, originaalne arusaamine maailmast ja inimestest;
d) õpiloovus (originaalis mini-loovus) – õppimise protsessile omane loovus, isiksusele endale uudne ja tähenduslik kogemuste, tegevuste ja sündmuste tõlgendamine ehk nn loominguline sähvatus, mida kogetakse uusi mõisteid õppides või uusi võrdlusi luues.

Briti rahvuslik hariduse nõuandev komitee (NACCCE, 1999, lk. 30-31) määratleb loovust hariduses rikkaliku kujutlusvõimega, loomingulise tegevusena, mille tulem on uudne, väärtuslik ja mõistetav seoses antud ülesandega.

Traditsiooniliselt peetakse loovuse avaldumise eelduseks järgmiste tegurite koostoimet:

  • isiksus (kognitiivsed oskused ja isiksuse omadused);
  • probleem ja selle lahendamise protsess (loomeprotsess);
  • loovuse avaldumist toetav keskkond;
  • tulemus – erinevates inimtegevuse valdkondades avalduv looming, mis on uudne, sotsiaalselt aktsepteeritud (arusaadav), väärtuslik ning eetiliselt vastuvõetav.

Loovuse uurimuste alusel on loovale õpilasele sagedamini omistatud järgmisi omadusi: oma ideede põhjalik väljatöötamine, avatus uutele kogemustele, mängulisus, jonnakus, emotsionaalsus, riskeerimisjulgus, uudishimulikkus, impulsiivsus, seiklushimulisus ja mittekonformsus (Mullet, Willerson, Lamb, Kettler, 2016).

Loovuse vanuseline muutumine. Maailmas enam kasutatud Eduard. P. Torrance loova mõtlemise testitulemuste alusel langeb 11. – 13. eluaastal ligi pooltel laste loov mõtlemine 7. – 8. eluaasta tasemini, vaid 11% lastest tõusevad selles vanuses testitulemused ühtlaselt. Uus tõus loovas mõtlemises algab 14. – 15. eluaastal. 13. – 14. eluaasta on laste loova mõtlemise avaldumise nn. murdepunktiks, kus toimub üleminek ekspressiivselt loovalt mõtlemiselt intellektuaalsetele oskustele põhinevale üldistavale ja kriitilisele loovale mõtlemisele (Torrance, 1981). Peale puberteediea segadust ei toimu kiiret loovuse tõusu seni, kuni on saavutatud uus sisemine-väline tasakaal 16-ndaks eluaastaks (Smit & Carlsson, 1990).

Eestis Heinla (2008) poolt läbiviidud uurimused E.P. Torrance testiga (1994 kuni 2006 aastani, n=2681, vanus 7 kuni 18 aastast) näitavad, et oluline langus meie laste loovas mõtlemises toimub vaid 13.-14. eluaastal, mis võib ulatuda kuni 7. aastaste tasemeni. Võrreldes teiste maade uurimustega ei toimu eesti lastel siin 11.- 12. eluaasta langust: mõtete voolavus ja mõtlemise paindlikkus jäävad eelmise eluaastaga võrreldes samale tasemelemuutumatuks, mõtlemise originaalsus tõuseb.

Saadud tulemuste alusel võime eeldada, et I ja II kooliastmest on õpilased avatud nende loovuse toetamisele, õpetajad ja kaasõpilased saavad vastavates tegevustes rõõmustada ja nautida uudseid ideid, ebatavalisi lahendusi, töötulemusi. III kooliastmes peavad meie õpetajad olema kannatlikud ja mõistvad õpilaste loovuse avaldumisega, loovust toetavad tegevused, ülesanded ei pruugi avalduda. Selle vanuseastmega töötavad õpetajad vajavad eelkõige erilist kolleegide ja juhtkonna poolset toetust enda loovusele, spetsiaalseid loovuse alaseid koolitusi ja õppematerjale.

Loovuse toetamine hariduses on määratletud kõige laiemalt nelja teguri kaudu:

  • õppeasutuse füüsiline ja sotsiaalne keskkond,
  • loovalt õpetamine,
  • loovate pädevuste õpetamine ja
  • tagasiside andmine loovuse avaldumisele.

Kõik neli tegurit peaksid olema tagatud alates lasteaiast kuni üldhariduskooli lõpetamiseni. Vanuselisi erinevusi eeldab vaid loovate pädevuste õpetamine, kus loovust toetavad harjutused, tehnikad ja projektid peavad pakkuma väljakutset vastavalt õpetatavatele teadmistele, vaimsete võimete, kunsti-, muusika-, liikumis- ja sotsiaalsete oskuste, kujutlusvõime ning assotsiatsioonide loomise arengule.

Turvaline füüsiline keskkond ja sotsiaalne keskkond on oluline kõigis vanuseastmetes, sest uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste väljapakkumine eeldab kaaslaste mõistvat toetust, kindlustunnet. Õpilased vajavad turvalist ja inspireerivat keskkonda, kus võib julgelt välja öelda kõik ideed, kuid need ei tohi kuidagi kahjustada kaaslasi.

Loovust toetav klassiruum ja koridor: mööblit on võimlaik ümber paigutada rühmatöödeks; põrandale on märgitud spetsiaalsed töötsoonid (nt valge uurimisreisid, roheline rollimängud jne); seintel on õpilaste loometööd, ideed, soovitustega ja juhistega loosungid (nt „Esita küsimusi, uuri, katseta, julge riskida – lähene loovalt!“ „Ei ole olemas valesid vastuseid, on olemas leidlikud lahendused!“); ruumis on õpilaste ühtekuuluvust toetav tootem (loom, taim, vapp); klassis on küsimuste, ideede ja soovide postkastid.

Loovust toetav sotsiaalne keskkond: õpilased teavad ja on huvitatud üksteisest (nt huvialad, õed-vennad, koduloomad); õpilastel on soovitav vahetada pinginaabreid, istekohti; iga nädal paneb laps oma nime kõrvale teda iseloomustava sümboli või pildi (nt milles võimekas, sain kiita, on raske teha jne); sotsiaalsete oskuste harjutamise võimalused (nt premeerimise purk klaaskuulidega ja juhis: „kui näed kedagi kaaslast aitamas, siis lisa klaaskuul purki“); „eelmise nädala/kuu edu karp“ – õpilased panevad karpi enda edu sedelid (nt olen uhke …, tegin esimest korda …, olen saanud osavamaks …, oli raske, sain hakkama …); rühmatöö nädala arvestus (nt terve nädal ühed rühmad ja iga rühmatöö järel panevad teised tagasiside välja klassi seinale, nädala lõpus kokkuvõte, auhind); rühmatööde ja iseseisvate tegevuste ajal on lubatud klassis väike kõnesumin (vastastikune küsimuste esitamine, kuulamine, abi küsimine, arutelu) ja vajadusel liikumine; klassi külastavad täiskasvanud, kes räägivad oma loomeprotsessist, ja – tulemustest (nt lapsevanemad, loomeisikud, teadlased).

Loovalt õpetamine põhineb õpetaja enda ja laste loovuse toetamisel ja väärtustamisel igas õpptegevuses ja suhtlemises (kõikvõimalike ideede, mõtete kuulamine, lahenduste aktsepteerimine ja positiivse tagasiside andmine (Jeffrey ja Craft, 2004).

Loovalt õpetamise eelduseks on õpetaja julgus tunnustada ennast loovisikuna ja seda kolleegidega, õpilastega jagada.

Soovitused õpetajale: räägi oma isikuomadustest (nt uudishimulikkus, riskeerimine, keerulisuse eelistamine) ja huvidest, loomeprotsessidest, kirgastumistest; näita oma loometulemusi (nt luuletus, foto, käsitöö, kodukujundus) algvariandid); jaga ideid ja unistusi. tunnustamine, julgustamine, soodustamine.

Loovalt õpetamise keskne eesmärk on laste õpiloovuse ja argiloovuse toetamine ehk nn mini-kirgastumiste endale ja teistele arusaadavaks tegemine ning edasiarendamine.

Soovitused mini-kirgastumiste märkamiseks ja toetamiseks: julgusta ja tunnusta mitteverbaalse suhtlemise kaudu; näita oma tähelepanelikkust ja uudishimulikkust; üllatu positiivselt; jälgi õpilaste kehakeelt, milles võib väljenduda uus idee, küsimus; varu aeg ideede kuulamiseks. Kasuta julgustavaid fraase: „Kas sa avastasid enda jaoks midagi uut?“ ” Näen, et see jutt pani sind mõtlema, jaga meiega!“ „Tundub, et sa oled välja mõtlemas midagi äärmiselt põnevat?“ Kui tunnis ei ole aega ideede kuulamiseks, siis pane idee ise kirja või tekita õpilastele võimalusi nende postitamiseks (nt ideede kast, stend, web) ning vii sisse eraldi tunnid õpilaste mini-kirgastumiste üle arutlemiseks.

Soovitavad tegevused ja suhtlemisviisid õpilastega (Beghetto, 2014; Desailly, 2012; Soh, 2017):

  • toeta iseseisva mõtlemise, tegutsemise, õppimise harjumuste kujunemist;
  • toeta ideede ja mõtete jagamise julgust;
  • motiveeri faktiteadmiste omandamist, mis on loova mõtlemise alus;
  • viivita ideede üle otsustamist kuni need ei ole selgelt sõnastatud;
  • julgusta mõtlemise paindlikkust (erinevate valdkondade üheaegset kasutamist);
  • loo küsimuste esitamise kultuur (küsimustes on tõeline uudishimu, anna aeg vastustele mõtlemiseks, anna vastuseid, mis ärgitavad järgmisi küsimusi);
  • edenda õpitulemuste enesehindamist, eriti oma loometulemuste üle;
  • võta tõsiselt õpilaste küsimusi ja soovitusi;
  • paku palju erinevat algmaterjali, õppeainete lõimist (meedia, kunst, kirjandus, teadus jne);
  • selgita, kus, millal, milliste ülesannete puhul on originaalne mõtlemine oodatud, millal mitte;
  • taga keskkond, kus eksimine ja vigade tegemine ja nendest rääkimine on täiesti loomulik;
  • too näiteid enesekindlusest ja jonnakusest oma ideede teostamisel;
  • julgusta mitmetähenduslike olukordade taluvust;
  • õpeta pettumustega ja läbikukkumistega toimetulemist, paku enda toetust;
  • anna igati mõista, et oled vahendaja, mitte autoriteet;
  • õpeta rahulolu nautimist tehtud töö ees;
  • tee nalja ja üllata (nt seisa klassi tagaseinas, kanna värvilist kingapaela, lille nööpaugus, esita lauldes osa materjali, räägi sosistades);
  • tea, et oled tark, kui mitte perfekte.

Loovate pädevuste õpetamine (teaching for creativity) – õpetaja valib tunni ettevalmistamisel spetsiaalsete loovat mõtlemist arendavad harjutused (üldised divergentse mõtlemise -, või õppainega kesksed harjutused), tegevused, kavandab loomeprotsessi ja loometulemust nõudvad projektid (Jeffrey ja Craft, 2004).

Loovate pädevuste õpetamise eesmärk on õpilasele endale uudse idee, seose, lahenduskäigu ja lahenduse leidmine ja selle vormistamine teistele arusaadavalt.

Peamised loovad pädevused on:

  • divergentne mõtlemine (uute ideede tekkele ja ebatavalistele lahendustele viiv mõtlemine,
  • probleemile rohkem kui ühe lahenduse pakkumine);
  • konvergentne mõtlemine (edasiarendamiseks ja viimistlemiseks sobiva idee, lahenduse väljavalimine);
  • kujutlusvõime ja assotsiatsioonide loomine;
  • loomeprotsessi ja loovuse avaldumist toetavate tegurite, isikuomaduste reflekteerimine.

Divergentse mõtlemise komponendid on:
a) ideede voolavus – informatsiooni, omandatud teadmiste ja kogemuste meeldetuletamise kiirus;
b) mõtlemise originaalsus – uudsete ideede, lahenduste leidmine, tuntud ideede esitamine uuel viisil;
c) mõtlemise paindlikkus – võime lülituda kiiresti ümber ühe klassi objektidelt teistele, uudsete seoste loomine;
d) mõtlemise üksikasjalikkus – ideede ja lahenduste täiendamine, mille tulemusena need muutuvad täiuslikemateks (Guilford, 1967).

Loovaid pädevusi arendavate harjutuste näited.

  • „Mis on sellel pildil kujutatud? https://www.youtube.com/watch?v=j-v95EMDO1Y; https://www.youtube.com/watch?v=pd15a-dI9UU.
  • Uued asjad, tegelased: kes/mis võik olla skilimantinkel, kostaal, pirmumine?
  • Mõtle nendele sõnadele uued tähendused: (mäletsema = nõrgalt mäletama).
  • Mis võiks juhtuda, kui maailmas kõik inimesed maailmas oleksid 5 cm pikkused?
  • Kuidas võiks kõnekäänd „tal on paks nahk“ toimida igapäevastes suhetes?
  • Piltmõistatused: http://www.folklore.ee/Reebus/.
  • Joonista etteantud kujunditest kõikvõimalikke asju, tegelasi. Esita sellel pildil toimuva kohta võimalikult palju küsimusi.
  • Moodusta sõnade ahel, leia eelmise sõnaga uus seos (vesi-joomine-karastusjook-suvi-rand-purjetamine-….).
  • Vaata vasakule poole ja keskendu esimesele punakale asjale, mida sa näed ning mõtle sellele objektile 20 erinevat seostust.

Loovaid pädevusi arendavate tehnikate allikad .
Raamat: Kallas, E. (2015). Loovustehnikad : 99 viisi ideede leidmiseks.
Ajurünnak: https://sites.google.com/site/ryhmatooe6piobjekt/ajuruennak
Tagurpidi ajurünnak: http://www.youtube.com/watch?v=eMMSK9BOtmI
Morfoloogiline maatriks: https://creativethinktank.wikispaces.com/file/view/GenTool-Morph.pdf
Scamper: http://www.brainstorming.co.uk/tutorials/scampertutorial.html
Sinektika ehk analoogiate genereerimine (otsesed -, isiklikud -, sümbolilised analoogiad): https://creativiteach.me/creative-thinking-strategies/metaphors-and-analogies/
Kuue mõttemütsi tehnika: http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/kuue_mttemtsi_meetod.html
Raamat: De Bono, E. (2009). Kuus mõttemütsi: lihtsad vahendid oma mõtlemise korrastamiseks.
Mõistekaardid: http://members.optusnet.com.au/~charles57/Creative/Mindmap/index.html
Joonmeedia: https://www.youtube.com/watch?v=S5DJC6LaOCI&index=1&list=PLL1xovlsvrqKYwu_d7HmpRQfQ713ovcTa
Rightbraining: http://creatingminds.org/tools/rightbraining.htm

Tehnikate kodulehed:
http://loovusait.ee/et

Loovus


http://www.inseneeria.ee/loovustehnikate-uelevaade-kritseldamine/
http://www.asa3.org/ASA/education/think/methods.htm#i http://geniusrevive.com/en/creativity-techniques.html http://enchantedmind.com/html/creativity/techniques/techniques.html http://www.mindtools.com/pages/main/newMN_CT.htm http://www.mycoted.com/Category:Creativity_Techniques
http://www.creativelearning.com
http://cooltoolsforschools.wikispaces.com/

Tagasiside andmine loovuse avaldumisele. Tagasisidet on võimalik anda lähtuvalt järgmistest loovuse avaldumist iseloomustavatest komponentidest.

  • Loov mõtlemine: ideede voolavus, mõtlemise originaalsus, mõtlemise paindlikkus, mõtlemise üksikasjalikkus.
  • Isikuomadused: avatus uutele kogemustele, mängulisus, jonnakus, emotsionaalsus, riskeerimisjulgus, uudishimulikkus, impulsiivsus, seiklushimulisus, mittekonformsus, sõltumatus, huumorimeel.
  • Sisemine motivatsioon: tahtmine uurida, lahendada ülesannet jmt selle enda pärast, ebareeglipärasuse ja keerukuse eelistamine, soov esitleda tulemust.
  • Loometulemus: uudsus, asjakohasus, seos konkreetse olukorraga, viimistletus ja väljatöötamise põhjalikkus, eetilisus.

Tagasiside sõnastamise näited.

  • Uudsed ideed, arvamused: „ Sul on väga huvitav ja uudne lähenemine asjale – väga tubli! Sinu vastus paneb mind mõtlema sellele teemale hoopis teistest vaatenurgast. Kõige rohkem meeldis mulle see, et sa läksid piiridest üle ja panid kokku ebatavalisi asju“.
  • Motiveeritus: „Ma näen, et sa oled sellele ülesandele väga keskendunud ja püüdlik. Sa nautisid ülesannet, tegid seda lusti ja entusiasmiga”.

Viited
Beghetto, R. A. (2014). Classroom contexts for creativity. High Ability Studies, (25)1, 53-69.
Beghetto, R., A. (2013). Killing ideas softly?: the promise and perils of creativity in the classroom. Charlotte (N.C.): Information Age Publishing.
Beghetto, R., A., Kaufman, J., C. (2009). Beyond Big and Little: The Four C Model of Creativity. Review of General Psychology, 13(1), 1–12.
Clack, J. (in press). Distinguishing between ‘macro’ and ‘micro’ Possibility Thinking: Seen and unseen creativity.Thinking Skills and Creativity.
De Bono (2009). Kuus mõttemütsi : lihtsad vahendid oma mõtlemise korrastamiseks. Tallinn: Pegasus.
Desailly, J. (2012). Creativity in the primary classroom. London: SAGE.
Grohman, M., Szmidt, K. (2013). In Gregerson, M., Snyder, H., Kaufman, J. (Edits). Teaching Creatively and Teaching Creativity (pp.15-35). Springer.
Guilford, J.P. (1967).The Nature of Human Intelligence. McGraw-Hill Education.
Heinla, E. (2008). Laste loova mõtlemise vanuseline muutumine. V. Maansoo (Toim.). Eesti Pedagoogika ja Kool LVIII. Tallinn: Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut.
Jeffrey, B. & Craft, A. (2004). Teaching creativly and teaching for creativity. Educational Studies, 30(1), 77-87/.
Jeffrey, B., & Craft, A. (2004). Teaching creatively and teaching for creativity: Distinctions and relationships.Educational Studies, 30(1), 77-87.
Kallas, E. (2015). Loovustehnikad : 99 viisi ideede leidmiseks. Tartu: E. Kallas.
Mason, J. (2000). Creativity in mathematics lessons: Briefing paper to the QCA. London: QCA.
Mullet, D. R., Willerson, A., Lamb, K., N., Kettler, T. (2016). Examining teacher perceptions of creativity: A systematicreview of the literatuure. Thinking Skills and Creativity 21, 9–30.
National Advisory Committee for Creativity and Cultural Education (NACCCE). (1999). All our futures: Creativity, culture and education. London: Her Majesty’s Stationery Office.
Smith, G. J. W. & Carsson, I. M. (1990). The Creative Process: A Functional Model Based on Empirical Studies from Early Childhood to Middle Age. International Universities press, Inc. Madison, Connecticute.
Soh, K. (2017). Fostering student creativity through teacher behaviors. Thinking Skills and Creativity, 23, 58–66.
Torrance, E. P. (1981). Predicting the creativity of elementary school children (1958-80) –and the “teacher” who made a difference”. Gifted Child Quarterly, 25, 55 – 62.