Mida ja miks tahan kinkida Eesti Vabariigi 100.sünnipäevaks?

Tiina Theresa Gross

 

Mida sünnipäevalaps soovib? Mida ta vajab? Mis talle meeldib? Tehes kingitusi tuleb pidevalt ette enne mainitud küsimusi. Eestlastel on tavaks kinkida 10€ ümbrikus ujeda naeratuse saatel, aga seda teevad maksumaksjad meie armsale vabariigile igakuiselt, seega mõtlesin olla originaalsem.

Tahan Eestile sünnipäevaks kinkida kooli. Ideaalse kooli. Olgu öeldud, et ideaal on justkui vari, mida pidevalt taga ajada, sest seda saavutada on võimatu, ent tasub proovida. Areng toimub nagunii.

Mis on ideaalne kool? Tulles tagasi kooli algse idee juurde, mis on anda inimestele teadmisi ja neid harida. Mida aeg edasi, seda rohkem on tulnud välja, mida kool juurde vajab, mida peaks vähendama ja mis on üldine kooli mõte. Kool on koht, kus ei peaks mitte toimuma pelgalt teadmiste saamine ja faktide kuiv tuupimine, vaid kool peaks kasvatama sealolijatest õnnelikud maailmakodanikud, kes tunneb, tunnevad, kuulavad ja austavad ennast ning seega ka teisi.

Kooli ülesanne ja prioriteet peaks olema noorte suunamine samaks iseseisvaks ja neid inspireerima iseennast harima, huvi tundma, avastama.

Usaldusväärne, mugav, avatud- need kolm omadust peavad olema ideaalses koolis. Koht, kus saab end tunda vabalt, turvaliselt ja vajatult, on vundament loovusele, mis hakkab vohama eranditult igas õpilases ja õpetajas, kes seal on. Usaldus on kõige alus: selleks, et õpilane usaldaks õpetajat, peab olema usaldus vastastikune. Ka õpi-ja teadmistetahe sedavõrd suurem, kui palju rohkem on usaldust üksteise vastu.

Juulikuus toimunud Villevere haridusprojekt tõestas seda: usaldades saab kõike saavutada. Inimestevahelised barjäärid (õpilane-õpetaja, täiskasvanu-laps) kadusid ja hakkas toimuma looming ühise eesmärgi poole, milleks on ideaalse koolisüsteemi saavutamine. Jõudnud juba mainida suvist haridusprojekti, käsitlesime seal ka õpetaja rolli.

Jõudsime huvitavate küsimusteni: mis on ideaalses koolis õpetaja ülesanne? Tuli välja, et õpetaja amet pole piisavalt atraktiivne ning noortel täiskasvanutel puudub üldiselt soov saada õpetajaks. Kuidas muuta õpetaja ametikohta kutsuvamaks? Andes neile rohkem vaba aega oma huvidega tegelemiseks ja oma õpilaste tundmaõppimiseks, mis laseb õpetades läheneda individuaalsemalt. Kui oleks rohkem aega, oleksid nii õpilased kui ka õpetajad õnnelikumad, sest pingeid on vähem ja saab keskenduda eesmärgile. Oluline on, et iga õpetaja saaks kasutada just talle sobivat õpetamismeetodit ning koostada oma õppekava, mis on hoomatavam, kui praegune haridusministeeriumi poolt tehtud kava.

Õpetajatel pole haridussüsteemis eriti palju mõjuvõimu, seega tuleks anda võrdne sõnaõigus kõikidele juhtkonnaliikmetele. See tähendab nii kokatädisid, koristajajaid, direktorit, õpetajat kui ka huvijuhti. Kõikide hääl loeb. Tuleviku kandjad on noored ning kool on baas, mis neid seda tegema õpetab. Aegamööda vajab ka koolisüsteem uuendusi, et nii nooremad kui ka vanemad generatsioonid oleksid rahul ja õnnelikud. Kool kui kasvav organism, areneb ja täieneb alati, seega ei saa määrata ühte kindlat ning püsivat süsteemi. Peab pidevalt uuenduste ja ajaga kaasas käima ning sobitama süsteemi kaasajaga.