Vabandust aga ma ei tea, mis ravim on trompax, ka google ei anna sellele vastet, seega ei saa Teie küsimusele vastata. Iga päev võtan Trombo ASS tableti. Nüüd on soov uuesti rasestuda. Inimeste rikkalik kostitamine rõõmustab lahkunut. Millised ravisukad oleksid vajalikud?
Leht vees. Autor: Remo Savisaar Pärimus ei kõnele palju sellest, miline see Toonela just on. See on teispool surmajõge olev too ilm, millega on seotud toonekurg, toonekägu ja vanades seinapalkides tiksuvad toonetikkad.
Kalm on väravaks selle ja tolle ilma, elavate ja surnute vahel. Seevastu on täpselt teada, kuidas lahkunut siit ilmast ära saata. Väga paljudel inimestel on ka kogemusi koju või unenägudesse tulnud hingedega.
Iga inimene väärib oma kodus suremist ning esivanemate kombel ärasaatmist. Valmistuda saavad selleks ainult elavad.
Matmiskombestik
Suremine on koos syndimise ja abiellumisega inimese eluringi tähtsaimad syndmusi ning sellega seotud maausuline pärimus on äärmiselt rikkalik ning mitmekesine. Eesti Rahvaluule Arhiivis asuvad 11 kartoteegikasti täit lyhikokkuvõtteid matusekombestikust on vaid jäämäe tipp. Lisaks on paljud uskumused ja tavad siiani veel elavas kasutuses. Vaimse pärandi tundmise ja järgimisega on mitmeski mõttes seotud meie inimväärikus.
Tuginedes enda ja tuttavate perekondlikule pärimusele, paljude teiste inimestega vesteldes kuuldule ning võttes appi arhiivi andmed, annan allpool ylevaate sellest, kuidas käituda surma korral. Seejuures eelistan meie rahva põliseid tavasid ning jätan tähelepanuta uued ja võõrapärased. Kas ja kuidas neid tavasid vajadusel järgida, otsustab aga igayks ise. Surivoodil hoitakse vaikust Vanemate inimeste mälestusi kuulates ja lugedes tundub, et inimesed oskasid vanasti mõista, millal suremise aeg kätte hakkab jõudma.
Raskesti haige inimesega käidi hyvasti jätmas ning tema viimaseid soove kuulati tähelepanelikult. Igalyhel on kord aeg lahkuda ja kui see aeg on käes, tuleb lasta inimesel minna.
Lehekülje allpool näete esitatud küsimusi ja arsti poolseid vastuseid.
Ema on ka niisugune inimene, kes oskab ära öelda, kui kaua keegi kes suremas on, veel elab. Alati kutsutakse ka surnut pesema. Rakvere Surija viimased soovid võivad puudutada matuste korraldamist, vara jagamist või muud ning nende täitmine on kohustuslik. Vastasel juhul surnu hing ei saa rahu ning käib seni kodus, kuni ta soov on täidetud. Surija soovi on ka otsesõnu pyhaks nimetatud. Tema käis kylas ämmaemandaks ja kõik need, keda tema olli aitanu, tullid tend ära saatma.
Häädemeeste Kuna igal inimesel on lahkumiseks oma aeg, on maarahvas pidanud surija piinade pikendamist kõlvatuks ning on pyydnud käituda nii, et surija hing saaks võimalikult kiiresti lahkuda.
Teatakse, et kaua vaagub hinge vaid nõid või kurja teinud inimene. Surija juures hoitakse vaikust, et ta hing ei ehmuks. Suremise kergendamiseks on võetud padi pea alt või on tehtud inimesele ase ehk surivoodi põrandale. Vanasti on surija asetatud pikkadele rukkiõlgedele. Teatakse ka, et kui pea on põhja poole, ei saa inimene surra.
Abi on surija pööramisest: Ma olli Liinamäel juba suur inimene, kui Suka talu Matt haigeks jäi, ing välja es lähe. Kutsuti minu sõtse Kantsi Mai teda põetama.
Sõtse käändi pää jalutside ja jalad päitside, sis suresi ära. Puhja Ava hingeliblikale aken On kord inimene hinge heitnud, avatakse aken, et hing pääseks välja.
Mõnel pool on asetatud aknalauale valge rätik ning sellele kauss veega. Inimese hinge võib näha liblikana aknast välja lendamas. Surma järel tuleb ka kohe kinni katta kodus asuvad peeglid ja peeglina läikivad esemed. Enese peegelduse või hoopis selle puudumise nägemine võib hinge ehmatada. Öisel veel: Remo Savisaar Pannakse tähele suremise aega ja ilma.
Yldiselt usutakse, et hea inimene sureb hea ilmaga, halb halvaga. Tugevat tuisku nimetatakse hingetuisuks ja arvatakse, et selle ajal on hinge heitnud yks eriti kuri inimene. Hommikul ja päeval olevat hea surra, ning peale päikeseloojakut halb. Valjalas on Öösi on raske minna reisi pääle ja õhta vastu ööd. Sel puhul tuleks kindlasti pöörduda arsti poole.
Sa oled oma närve ärritanud Tuimus ja äkiline valu ühes või kahes varbas enamasti kolmandas ja neljandasvõib olla põhjustatud neuroomi ehk krooniliselt traumeeritud närvi poolt.
Selle tekkimise põhjus võib olla jooksmine või tihedalt jalas olevad saapad. Taaskord võivad pakkuda leevendust laiemad jalanõud. Töötaja ei ole üldjuhul kohustatud jagama tööandjale oma terviseandmeid, sh informatsiooni vaktsineerimise kohta.
Tööandjal on õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele. Sealhulgas on tööandjal õigus põhjendatud juhul küsida töötaja vaktsineerimise kohta, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on üks võimalik meede antud ametikohal viirusesse nakatumise vältimiseks ning tööülesannete edaspidiseks ohutuks täitmiseks.
Kuigi tööandjal on õigus teatud juhtudel vaktsineerimise kohta küsida, on töötajal seejuures õigus keelduda vastava informatsiooni jagamisest tööandjale. Viiruse leviku tõkestamiseks on oluline töötaja ja tööandja vaheline koostöö.
Rõõmusõnum maskivastastele: enne 1. maid trahvi maksma ei pea!
Tööandja peab riskide hindamise ja kasutatavate meetmete rakendamisel arvestama, et vaktsineerimine võib olla üks võimalik meelde töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid tööandja ei saa töötajat kohustada esitama vaktsineerimisega seotud andmeid või kohustada minema vaktsineerima.
Seejuures on oluline, et tööandja teavitab töötajat riskianalüüsi tulemustest ning põhjendab, miks on just sellel ametikohal vaktsineerimine oluline. Olukorras, kus tööandja, tuginedes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele, küsib töötajalt informatsiooni tema vaktsineerimiste kohta või võimaldab töötajale vaktsineerimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisega seotud informatsiooni esitamisest või keeldub vaktsineerimast, siis saab tööandja: ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm.
Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks töötaja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega; vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber.
Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi näiteks tööülesannete muutmine saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.
Kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks, võib tööandjal olla õigus põhjendatud juhtudel vaktsineerimisega seotud informatsiooni või vaktsineerimisest keeldumise järel töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 2 kohaselt töökohale sobimatuse tõttu.
Sama paragrahvi lõige 3 kohustab töötajat ka veel eelnevalt hoiatama ehk seeläbi andma töötajale võimaluse kaaluda veelkord vaktsineerimist konkreetse tähtpäevani ning alles siis, kui on lõplikult selge, et töötaja vaktsineerimist ei soovi, alles siis antakse töötajale ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel.
Tööandja peab seejuures kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas hindama nakatumise ohtu ka muutunud oludes näiteks koroonaviiruse leviku taandumisel. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Ehk et tööõnnetusena käsitletakse pigem nn äkktervisekahjustust, näiteks kukkumist või kemikaaliaurude sissehingamisest Jalgi ja kanna surnumine mürgitust. Koroonaviirusese haigestumist ei käsitata tööõnnetusena, kui see ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga näiteks kontoritöötaja nakatub viirusesse.
Koroonaviirusesse haigestumise puhul võib tegemist olla tööga seotud haigestumisega, kui töötaja on nakatunud viirusesse oma töö laadi või töökeskkonnas esinevate bioloogiliste ohutegurite tõttu näiteks nakatunutega tegelev personal. Kui on kahtlus, et haigestumine võib olla tööst tingitud, st nakatuti tööl tööülesandeid täites, siis tuleb sellest arstile teada anda.
Küsimused, vastused
Perearst või muu arst, kes kahtlustab, et töötajal võib olla kutsehaigus, suunab inimese töötervishoiuarstile kutsehaiguse diagnoosimiseks. Töötervishoiuarst teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja tööolude ning töö laadi kohta.
Otsuse selle kohta, kas haigus on tööst põhjustatud või mitte, teeb töötervishoiuarst. Kui töötaja koondatakse, kas TLS § 37 alusel vähendatud töötasu arvutatakse koondamishüvitise ja puhkusehüvitise sisse? Koondamishüvitist arvutatakse töötaja viimase kuue kuu töötasu põhjal. Kui töötajale on sel perioodil makstud vähendatud töötasu TLS § 37 alusel, siis seda tasu ei võeta arvesse koondamishüvitise ja hüvitise vähem etteteatatud aja arvestamisel, ehk need tasud ei vähene seetõttu.
Näiteks kui töötaja koondatakse septembris, võetakse koondamishüvitise arvutamisel arvesse märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti töötasud. Töötaja töötasu vähendati aprillis ja mais TLS § 37 alusel. Kuna neid tasusid koondamishüvitise arvutamisel sisse ei võeta, arvutatakse töötaja koondamishüvitis märtsi, juuni, juuli ja augusti töötasu põhjal. Samas võetakse vähenenud tasu arvesse puhkusehüvitise arvestamisel, mistõttu on puhkusehüvitis seetõttu väiksem.
Millised töökeskkonna nõuded peavad olema tagatud kaugtöö tegemisel?
Tööandja on kaugtöö puhul kohustatud veenduma töökeskkonna ohutuses läbi viima riskianalüüsi, töötajat juhendama jne. Kui riskianalüüsi käigus näiteks ilmneb, et töötajal ei ole kuvariga töötamiseks sobivat töötooli, siis tuleb tööandjal ja töötajal koostöös leida võimalus nõuetele vastava tooli kasutamiseks. Samuti tuleb juhendada kodus tööd tegevat töötajat, milliseks peab ta oma töökoha kujundama, millal tuleb pidada puhkepause, millised on võimalikud tervisemõjud, kas ja millistel tingimustel tohib tööd teha kodukontorist väljas näiteks rannas, pargis või mujal.
Sellisel juhul on tööandja veendunud töökoha ohutuses riskianalüüsi kauduvajadusel kokkuleppel töötajaga leidnud võimaluse töökoha parendamiseks ning töötajat juhendanud, milline on hea töökorraldus, töökoha kujundus ja miks see oluline on.
Ka tervisekontroll tuleb kodus töötavale töötajale korraldada üldises korras.
Elu ja Jalgi ja kanna surnumine ei olnud selgelt eristatud. Kirstus matmine oli leidude põhjal Eestis tuntud juba nooremal rauaajal, kuid üldlevinuks muutus see alles keskajal, mida tunnistavad rohked kirstunaelte leiud Võimalik, et varem on surnuid maetud lautsiga või surnuraamiga. Vanimat tüüpi kirstuks on aga arvatavasti olnud ühest puust õõnestatud künakirst [3].
Eesti alal püsisid matmiskombestiku arhailised jooned muust Euroopast kauem, ristiusustamise järgselt jätkus külade ja talude juures olevate külakalmistute kasutamine kirikukalmistutega paralleelselt. Paljud külakalmistud on kultuurmaastiku harimise või teetööde tõttu kahjustunud või hävinud, kuid leidude põhjal on arheoloogidel üsna hea pilt tollastest matusekommetest [4]. Põhjalikuma muutuse senistes tavades ja elustiilis tõi Matusekombestik rahvakultuuris[ muuda muuda lähteteksti ] Erinevate ajajärkude uskumuste tavade vaheldumine ja põimumine on kujundanud keerulise rituaalide kogumi, mis algab juba surma ootusega.
Raskesti haigete paranemislootuseta inimeste juurde kutsuti pere- ja kogukonnaliikmed suretama, inimest ei tohtinud lasta üksinda surra. Haiget tuli julgustada, tema soovid ära kuulata ja täita, sest kardeti vastasel korral surnut kodus käima hakkavat. Surm saabus hinge lahkumisega kehast, sellest hetkest tuli täita nõudeid, et surnu saaks korralikult teispoolsusesse minna ja sugulased rahulikult edasi elada. Surnul tuli sulgeda suu ja silmad, et vältida järgmist surma — uskumus, et surnu valib endale järgneja.
Suu kaudu võis laiba sisse tungida vanakurat.