fetishroom
Loading Sündmused

« Kõik Sündmused

  • Sündmus event on möödas

Loovharidus Eesti moodi III

29. november 2014 @ 08:00 - 17:00

Ühenduse Loovharidus seminar “Koostöö – loovate tegevuste võti“

29. november, 2014, Tallinna Ülikool

Ühenduse Loovharidus liikmed lähtuvad oma eesmärkide elluviimisel sellest, et loov toimimine saab teostuda kõikide osaliste – haridusametnike ja -poliitikute, haridusasutuste juhtide, õpetajate, kasvatajate, lapsevanemate ja laste –  omavahelises koostöös. Seetõttu kutsusime oma seminarile „Loovharidus Eesti moodi III“ kõiki eelnimetatud osapooli.

Kokkusaamise motona tsiteerime Ilona Musta: „Mida ja kuidas teha, et inimesed ütleksid – koolis on kerge olla, siia tahan tagasi“.

Seminari toetasid Perekond EU, TLÜ Haridusinnovatsiooni Keskus ja Haridus- ja Teadusministeerium. Seminaril osales 43 õpetajat.

Seminari avas Ilona Must, Pärnu Vabakooli direktor, ettekandega “Koostööst koolis – sügav teadlikkus iseendast ja teistest”. Ettekanne tutvustas innustava koostöö aluseid, võimalusi, meetodeid ja tulemusi vabakoolimudeli näitel Eestis ja Taanis. Pärnu Vabakool elab koostöö nö „rammusas mahlas“ – koostöö ühendab kõiki huvigruppe koolis ja ulatub kõigini. Koostöö annab teadlikkuse iseendast ja teistest, see on eeltingimus, et üldse midagi loovalt teha. Võimsam on koostöö, kus kõik on koolis süvakihtideni on läbi mõeldud: õppemeetodid, koolikorraldus, aluspõhimõtted jne. Ettekanne keskendus Pärnu Vabakooli koostöö eesmärkidele, alustele, meetoditele ja tulemustele.
Koostöö eesmärgid: rakendada 21. sajandi pädevusi; muuta õppimise käsitust; luua huvitav kool, õnnelik kool; saada maagilist lisaväge, 1+1 =3; saada teadlikuks iseendast ja teistest.  Me püüame leida koostöises koolis iga lapse potentsiaali avavat võimalust.
Koostöö alused: kogukondlikkus ja kollegiaalne juhtimine (iga üks on juht); ühine visioon; ühine väärtusruum; ühised väljakutsed (näiteks hinneteta koolimudeli väljatöötamine,  kus 1- 7 klassini ei saa õpilased hindeid, õpilased annavad hinnanguid iseendale, neile arusaadavasse keelde tõlgitud õppekava aluse); ühine, jagatud kogemus, elamus (näiteks kogu päeva ehitasid õpetajad ja õpilased oma masina; „päev oli kuldaväärt poistele, nende kõnnak ja kõne olid hoopis teistsugused“); ühine aastateema või aasta prioriteet (kooli näitustel, muusikalides, looduslaagrites osalevad kõik õpilased); üks ja ainus õpetajate tuba.
Koostöö meetodid: aktiivõppemeetodid; projektõpe, ainete lõimimine; Cooperative learning; Learning by doping; Learning by teaching (näiteks 5. klassi õpilased õpetavad matemaatikat 2. klassis).
Koostöö tulemused, mis on õpilaste ja õpetajate loovuse avaldumise alused: kerge on olla; tunne, et kõik on võimalik; lakkamatu inspiratsioon; turvatunne ja usaldus, isegi siis, kui eksid; paindlikkus ja kartmatus; valmisolek uuteks kohtumisteks, ootamatusteks; õppimise käsituse muutumine; arusaamine, et kool on huvitav; teadlikkus iseendast ja teistest. Kuid sellises koolis ei pruugi olla kerge, sest kui oled avatud, võivad kaasneda konfliktid. Turvatunne, ka siis kui eksid, usaldus on loovuse alus.
 

Teise ettekandena tutvustas Kristel Ress, Supilinna Seltsi liige, Tartu Kesklinna Kooli lapsevanem Tartu kogukonnakoolide algatus “Tuluke”. Lapsevanemate roll koolielus võiks olla suurem ja kodulähedane kool võiks olla üldjuhul esimene eelistus — sellelt aluselt kasvas ühe sõpruskonna ja kahe linnaosaseltsi toel Tartus välja projekt „Tuluke“.
Projekti (2014 –2016) üldeemärgiks on luuga uus koolikultuur Eestis ehk teadvustada vanemate ja kooli ümbruskonna elanike, asutuste kui kogukonna rolli linnakoolide arendamisel. Projekti tulemustena soovitakse: suurendada usaldust kooli ja kogukonna koostöös; näidata, et kodulähedast kooli saab muuta; seista vastu linnakoolides tekkinud individualistlikule koolivalikurallile. Piirkonnakooli eelisteks on lühike ja turvaline koolitee, lastel sõbrad kodu lähedal, kool teeb koostööd vanematega ja lool on osa kogukonnast.
Projektis osalevad neli kooli: Mart Reiniku Kool; Tartu Kesklinna Kool, Karlova Kool, Forseliuse kool, kokku ligi 2200 perekonda.
Projekti täitjad on usuvad, et  2016 aastaks on loodud kogukonnatunne: lapsevanamatel on usalduslikum suhe kooliga („kui koostöö õhkkond on olemas, siis suudame ka suures koolis viia ellu seda, mida juba teevad erakoolid, meie arvame, et seda on võimalik teha“); keskkond on turvalisem, lapsed on õnnelikumad; õpe on mitmekesisem; lapsevanemad on teadlikumad ja informeeritumad ning nad panustavad kooli arengusse ehk kool võiks olla avatud kogu ümbruskonnale.
Seni on päris palju tehtud. Lugege FB leht facebook.com/tartukogukonnakoolid, korraldati mõttetalgud, sest projekti vedajad tahtsid päriselt teada, mida tahavad koolid ja lapsevanemad teha ja loodi töörühmad (näiteks töörühm: kuidas saaksid õpilased koolielus rohkem osaleda), toimus Norra koolitus lapsevanematele. Vaata tutvustustavaid filme: https://www.youtube.com/user/Tartukogukonnakoolid ja nn „saatevigu“ https://www.youtube.com/user/Tartukogukonnakoolid
 

Kolmandas ettekandes andis Kristiina Märks, Meelespea Lasteaia direktor, väga inspireeriva ülevaate Tallinna Õismäe Meelespea Lasteaia inspireerivatest praktika näidetest ja koostööst lasteaia hoolekogu. Lasteaia hoolekogu on kujunenud läbi aja loovate lahenduste osas väga innukaks eestvedajaks. Lasteaia hoolekogu ja juhatus on veendunud, et kui juba pühenduda, siis tuleks ka tegelikult midagi ühiselt lahedat ära teha!  Lasteaia missioon: lapsest hooliv personal loob koostöös lastevanematega tingimused lapse terviklikuks arenguks. Lasteaia põhiväärtuseks on  loovus – õpetame ja õpime läbi mängu ning loova tegevuse, traditsioonide hoidmine. Õppetegevust toetavad: õppekäigud, ekskursioonid, matkad, osalemine spordiüritustel, osalemine projektides,  koostöö erinevate organisatsioonidega.
Näited erinevates tegevustest. „Kogu pere rattamatk“. Kevad ja sügislaat, kus lapsed ise müüvad ise kasvatud taimi ja sügisvilju ning makseühikus on käib, kastanid. Väärtuspõhine esmaabikoolitus alates 4. eluaastast, mille moto: „Kõik – nii lapsed kui täiskasvanud on võrdsed heaks inimeseks saamise teel“. Euroopa Vabatahtliku projekt, mis avardab kultuuride vaheliste erinevuste mõistmist, koos tegutsemise oskust ja tahet. Tervislik toitumine: koostöös lapsevanematega toimub lasteaia menüü täiustamine, retseptikonkursid: “Tervislik toorsalat”,  “Tervislik magustoit”, “Tervislik supp”.
Töötajate vaimse ja füüsilise tervise toetamine: tervisepäevad, ühistreeningud spordiklubides, personali ühisüritused (vastlapäeva uisutamine, kepikõnd, osalemine spordiüritustel). Koostöö Soome Lohja linna Vieremäe Lasteaedade õpetajatega. Lasteaia hoolekogus tekkinud ideed ja koostegemised. „Meelespea Lasteaia Lastefond“, mille eesmärgiks on toetada vähekindlustatud perede laste huviringides käimise võimalusi; toetada lasteaia muukeelsete laste eesti keele täiendõpet (rühmas pea pooleks eesti- ja muukeelsed lapsed), et toetada erineva tausta ja oskustega lapsi. Isade nädal lasteaias – meie isad on erilised, neile on uhkus tulla ja teha: räägivad lastele oma tööst, korraldavad mänge, õpetavad sportimist (näiteks sulgpallitreeingud), loevad raamatuid, kokkavad koos lastega. Kokkuvõtteks: kõige olulisem, ei pea kedagi sundima koostööd tegema, iga mõte ja idee on oluline ning igaüks lööb kaasa.
 
Lapsevanemate suurepärast koostööd kooliga tutvustas Peetri Kooli lapsevanem Pert Lomp projekti kaudu „Edu võti meie sees“ – projekt „Tegija minu sees“. Väga oluline on kooli roll ahelas: kui sa külvad oma mõtte, siis lõikad mõne aja pärast teo, kui külvad teo, siis lõikad harjumuse; kui külvad harjumuse, siis lõikad iseloomu; kui külvad iseloomu, siis lõikad saatuse. Mida mina lapsevanemana tänapäeva koolist arvan. Olles viie lapse isa, siis minu tunne on, et koolid on ikka veel 20. sajandis ja õpetavad võsusid, kes: kasvatab väikeseid toredaid leksikone /teatmike,  loovuse propageerimine esitab väljakutseid; õhutab võistlusvaimu ja teeb lastel vahet, koostöö on teisejärguline; lähtutakse Haridusministeeriumi ettekirjutustest ja ollakse veendunud, et see on piisav; õpetajad on ise veel 20. sajandist, ollakse rahul keskpärasusega; unistamine on võõrsõna. Eeltoodu tulemusteks on see, et lastele kes koolist lahkuvad taga on keeruline usaldada ja tegevusi koos ette võtta, nad ei oska võtta vastutust ja olla vastutustundlik, paraku domineerib liigne hirm ja huvi puudus (ükskõiksus) ning võitlushimulisus. Peetri Kool on väga õigel teel, ma näen seda nende silmadest,  käitumisest ja õppetulemustes. Lapsed lähevad alati kooli hea tundega. Projekt „Tegija minu sees“ (TheLeaderinMe) suunab lapsi mõtlema koostööd tegevate isikutena ning avab lapse andeid, talente. Projekti lähtekoht: igas lapses on tema anded,  mida me saame aidata arendada; muudatused saavad alguse meie endi seest. Tegija minu sees on võimalus aidata igal lapsel endas üles leida oma tugevused ning valla päästa oma võimed (.Stephen R. Covey). See on parem viis seda teha, mida me juba teeme. Projekti kontseptsioon on „Tegijaks olemine“, mida kujundab lapsevanem, tööandja ja õpetaja. Projekti varasemate rakenduste tulemusena on: paranenud õpilaste akadeemilised tulemused, tõusnud õpilaste enesekindlus, õpetajatel tööga rahulolu, lapsevanemad on vaimustuses lastega toimunud positiivsetest muutusest ning äri- ja kogukonna liidrite poolt on suurenenud toetus koolile.

Maarika Lips ja Ülle Mäekivi, Rapla Ühisgümnaasiumi õpetajad, tutvustasid suurima rõõmuga oma ettekandes oma kooli õpetajate koostööst “Koos on põnev!” Peamine, koostöö eeldab valmisolekut, tahet, mõistmist ja aega. Õpetajaid ja õppeaineid lähendavad ühisprojektid, millede eesmärkideks on teadmiste ja oskuste arendamine („me õpime õpilastelt ja kolleegidelt, me oleme teelolijad“), erinevate õppeainete ühiste probleemide ja mõistete lõimimine, loovus, emotsionaalsus („mida rohkem rõõmu, seda enam oleme valis ühise eesmärgi nimel“, õppimise ja õpetamise rõõm. Koostöö eeldusteks on inimesed, huvi ühiselt teekonda jätkata, idee, õlg õla tunne ja aeg („me kõik leiame aega, kui tahame“). Koostöö tulemiks on analüüs („igale üritusele jääb arutelu, mis läks hästi, mida teisiti teha, kuidas muuta, edasi arenda“), hea tunne („igal juhul võiks järgmisel aastal uuesti teha“, „mitte head tunnet ei ole kunagi kogenud“) ja kiitus („oi, see oli nii vahva üritus, „võtke mind ka teie projekti“).
Näited õppeaineid lõimivatest ühisprojektidest Rapla Ühisgümnaasiumis.  1) Kirjanduse ja ajaloo ühisprojektid: „Keskaja maailmapilt“, „Eesti Vabadussõda“, „Mahtra sõda – 150“, „Antiik“, „Eesti 1930.-1940.a elu, kultuuri ja ajaloo erijooni“, „Vene hing“. Koostöö erinevate aineõpetajate vahel: ajalugu, ühiskonnaõpetus, kirjandus, eesti keel, vene keel, kunst, tööõpetus, muusika, informaatika, kehaline kasvatus. Loov lähenemine ( nõiaprotsess, näidend, küpsetamine). Multifilm „Mahtra sõda“ Vaata filmi https://www.youtube.com/watch?v=M9VTzKRObqE. 2) Teatriprojekt „Teatrit avastamas“. Neli korda õppeaasta jooksul käib kogu kool teatris, toimuvad kohtumised näitlejatega (I.Sammul, M. Avandi, M. Jürjens, R. Annus), lavastajatega (U. Uusberg), kirjanikega (A. Kivirähk), tutvustavad loengud ja ekskursioonid. Tulemused: maailmapildi avardamine, analüüsioskus, positiivne emotsioon, inspiratsioon. Toetus: kool ja projekt „Teater maale“. Tulem: loovuslaager ( 3), draamaõpe h-klassides. Loe lähemalt http://raplaygh.weebly.com/. 3) Luulekavade konkursid. Erinevad teemad: Raplamaalt pärit luuletajad, „Naine“, „Mis on inimene?“ jt Koostöö: žüriis matemaatika, füüsika, inglise keele, ajaloo õpetajad, õppealajuhataja, huvijuht. Õpilaste nägemine uutes rollides, teistsugune lähenemine, positiivne emotsioon ( endale ja tegijatele). Toetus: juhtkond, eriti huvijuht (auhinnad, fotod, ruumi kaunistamine). 4) Õpilaskonverentsid. Tänu konverentsidele saad teada, mida on teinud kolleegid, saad endale uusi mõtteid ja kolleege tunnustada. Koostöö: bioloogia, keemia, ajalugu, kirjandus, geograafia, matemaatika, infotehnoloogia. Ahhaa-elamus – mida on õppeaasta jooksul tehtud: katkendid uurimistöödest, esseedest, veebilehed, filmid, muusikaline omalooming, luulekavade parimad jt. Kolleegi tunnustamine, põnevad ideed, eduelamus. 5) Metoodikakonverentsid. Need on kohad, kus kolleegilt kolleegile saame rääkida praktilistest kogemustest – näiteks ameerika kooli õpetaja räägib oma koolist,  muusika, matemaatika, sotsiaalpedagoog jagab nippe hariduslike erivajadustega laste toimetulekust), inglise keel, algklassid, eesti keel, kirjandus. 6) Õpetajate moeshoud, kus õpetajad üllatavad oma kostüümidega õpilasi. See tähendab üksteise ärakuulamist, õhtuseid koosõmblemisi, koosolemise rõõmu jne. Peamine on õpilase tagasiside:  „Õpetaja, sa olid nii lahe“). Kokkuvõtvalt: peamine, leia üles mõttekaaslane; kõik mõtted on teretulnud; eneseületamine on raske, kuid rõõmustav. Julge katsetada, proovida. Kõik võimalused on olemas.
 

Edna Vahter, tutvustas Eesti Rahvusvahelise Kooli näitel ettekandes “Kool – tore koht!” koolis toimivad koostöö suhteid (õpetaja – õpetaja / õpetaja –lapsevanem / õpetaja – õpilane) ning nende loomist ja toetamist. Kool põhineb loovust ja innovatsiooni toetaval õppekeskkonnal: väikesed klassid (maksimaalset 14 õpilast klassis), õpilased juhivad enda õppimist; õpikeskkond – lapse võimalus kuulata õpetajat sellises kohas ja asendis,  kus õpilasele meeldib – põrandal, tugitoolis, patjadel; igas klassi on diivan ja vaibad, koolilauad ümmargused, klassides on rääkivad seinad (kogu info õppematerjalidest ja laste töödest on seintel); toetatakse rahvusvahelisust, erinevate kultuuride mõistmist; valmistame ette õpilasi tuleviku maailmas toimuvate kiirete muudatustega; õpe põhineb täielikult iPad-il (igal lapsed on iPad, mille kaudu kogu maailma õppematerjal on kättesaadav). Personaalne lähenemine. Kuna lapsi on vähe, siis õpetaja jõuab iga õpilase juurde (näiteks: laps: „õpetaja ma tahan täna seda teha“, õpetaja: „väga hea, mine alusta raamatukogust selle probleemi uurimist“) individuaalne õpe (näiteks iga õpilase kunstiõppe etapid: uurimine, katsetamine, tegemine, analüüsimine, oma töö tulemuse põhjendamine). Koostöö lapsevanematega. Lapsevanematele on kooli uksed avatud kogu aega,  veerandi lõpus toimuvad perevestlused, kus osaleb ka laps, palju on vanematega personaalseid kontakte, kus õpetaja kirjutab lapsevanemale, mida laps on teinud suurepäraselt või ka seda, et mõni õppetööd ülesanne on tegemata. PTA on õpilaste ja õpetajate ühing, mis organiseerib erinevaid ühiseid üritusi, pidusid. Kokkuvõttes: selles koolis on tore töötada.

Raivo Ilmsalu, Perekond.eu ettekanne keskendus teemale “Konflikt, kui armastuse ja koostöö süda või lõks”. Ettekandja arutles teemadel: Mis on konflikt? Millal saab konfliktist stressiallikas? Kellele on konflikt stressiallikas? Kellele ei saa öelda, et “Hakka mind armastama!”? Kellele ei saa öelda, et “Hakka mind armastama!”? Loe: http://www.perekond.eu/blog/hakka-mind-armastama-konflikt-kui-armastuse-suda.

Töötoad (lisanduvad filmidena):
Raivo Ilmsalu “Konflikt lapsevanemaga, kui koostöö süda või lõks
Maarja Kurgpõld ja Pert Lomp: „Kooli ja lapsevanemate koostöö“
Ilona Must: „”Koostööst koolis – oncooperative learning”

Toimumiskoht

Tallinna Ülikool
Narva mnt 25
Tallinn, Eesti
+ Google Map