Loading Sündmused

« Kõik Sündmused

  • Sündmus event on möödas

Loovuse arendamise ring I-II kl

3. aprill 2014 @ 16:45 - 17:45

LOOVUSTUND 3. aprillil 2014
Juhendaja: Kerttu Soans
Noorem grupp (I ja II klassid)
Sissejuhatus. Filmi vaatamine.
Seekord toimus loovusringi tund seminariruumis, avaras saali, sest vaatasime joonisfilmi „Väike Hing ja Päike“.
See on muinasjutuline film, kus kokku on põimunud peategelaste igapäevane koolielu ja fantaasia. Tegevus toimub siin, tavalises koolipäevas, aga konfliktide lahendust otsitakse hea-ja-halva sügavamatest põhjustest, musta-ja-valge läbipõimumistest. Ehk teisisõnu: selleks, et kogeda head, tuleb meil teada, mis on halb. Lastele sobivas vormis haarava süžeega film. Ei eelda mingit konkreetset maailmavaadet, Jumala „kuju“ filmi muinasjutulises pooles on pigem lapse enda südamehääl. Film on inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega.
Lugesin kogu aeg tõlget ette ja vahepeal ka kommenteerisin, kui oli tihedamaid kohti. Filmi on näidatud mitmetes koolides ja seminaridel. Filmi kohta näeb lähemalt: http://www.lektoorium.ee/videod/item/vaeike-hing-ja-paeike
Tund algas õigel ajal. Lapsed olid kõik leidnud meie uue ruumi. Kokku on väikeste loovusringis juba 12 last! Kogunemise ajal nauditi suure ruumi avarusi: joosti, hüpati, roniti aknalaudadele, toolidele jms. Väga hinnas oli seminaritahvel, kuhu joonistatid ja kirjutati… kõike. Ruumi hiljem koristades tõmbasin selle paberi igaks juhuks ära. 😉 Kui alustasime filmi vaatamisega, siis kõik rahunesid.
Film kestis 28 minutit. Vaadati süvenenult. Vahepeal, kui teksti oli palju, küsiti lisaks ja vastasin. Tundub, et kõik või suurem osa püsis filmi tempoga kaasas.
Filmi lõppedes rääkisime kümmekond minutit koolikiusamise teemal, mis eriti kedagi ei huvitanud. Ehk oleks see teema traditsioonilises klassiruumis rohkem kõnetanud, sest siin vastati küll mu küsimustele, kuid peamine oli ikka liikumine, liikumine ja veel kord liikumine. Kiusamise teema on tegelikkuses ju palju sügavam. Üks asi on togimine, füüsiline kius, aga teine ja sügavam pool: halvustamine, erisuste naeruvääristamine, teiste allasurumine sooviga ise silma paista, kaebamine sooviga olla parem jms. Need on küsimused, mis kindlasti nii loovusringis kui ka mujal on õpetajatel pidevalt tähelepanu all.
Viimane paarkümmend minutit kasutasime suurt ruumi ja mängisime liikumismängudega, mis nakkuksid tunni teemaga.
Mine läbi ja lase läbi. Võitjat ei ole, aga eesmärk on.
Kogunesime ringi ja hakkasime aeglaselt üksteisele lähenema, ringi kitsamaks tõmbama. Ülesanne oli pääseda sellest puntraringist läbi, välja, ja samal ajal lasta ka teistel puntrast välja pääseda. Esimese hooga hakkasid kõik ringist välja pressima ja, kes sai, see hüüdis: „Mina võitsin!“.
Tükk aega läks, et saada aru, et see ei ole mäng võidu peale, vaid koostöö harjutamine: mina saan ringist välja, aga samas aitan ka teistel ringist välja saada ja sel viisil saame kõik ringist välja ilma valu ja pingutuseta. Tundus, et laste jaoks oli esialgu väga keeruline mängida midagi, kus ei ole võitmist, aga ometi on eesmärk.
Ära puuduta, hoiata ohu eest. Turvalisuse pakkumine.
Kahel lapsel sidusime silmad kinni. Teised pidid jälgima, et nad ei läheks vastu seina, laudu, toole. Jälgijad kinniseotud silmadega last puudutada ei tohtinud, talle pidi ette seisma, kui ta ohtlikule kohale lähenes.
Eesmärk oli pakkuda pimesikule turvalisust, et ta võiks käia julgelt ja kiiresti, vaatamata sellele, et ta ei näe. Sest ta saab olla kindel, et ohtude eest teda kaitstakse.
Lapsed olid väga elevil, aga mäng eriti hästi välja ei tulnud, sest kõik tahtsid olla ohu eest hoiatajad ja nii oli ring, kus pimesikk käia sai, üpris tihedasti hoiatajaid täis. 🙂 Mängu eesmärk on lisaks turvatunde kogemisele ka turvajate enesedistsipliin ja valmisolek jääda ilma otsesest tänust ja imetlusest (sest kinniseotud silmadega laps ju ei näi kui palju tal tegelikult abilisest kasu on). Tundus, et see – teha midagi ilma kiituseta! – oli palju raskem roll kui silmad kinni ringi liikuda. 😉
Kui meil peaks maikuu lõpus tulema õuetund, siis saab seda mängu kindlasti korrata ja teha nii, et lapsed on paarides ehk siis igal pimesikul on oma turvaja.
NB!
Lapsed (poisid) kipuvad iga vaba minutit kasutama telefonidesse minemiseks või siis viibivad telefonides muu tegevuse kõrvalt. Väiksemates klassides on seda küll suhteliselt vähe ja õpetaja palve peale telefon ära panna reageeritakse kohe. Kuid III ka IV klassi poistel on asjad päris telefonikesksed. Ja seda ka omavahelises suhtlemises. Tavaline on pilt enne tundi, kus poisid ajavad omavahel juttu ja samal ajal (!) mängivad ka oma telefonis. Ehk on hea sellest juba ka siin rääkida, järgmisel aastal on ju osa lapsi juba III klassis!
Ma ei arva, et telefonid on iseenesest halvad ja eks uus põlvkond on end kohandanud nende järgi ja näeb asja kindlasti teisiti kui näiteks mina. Kindlasti nad suudavadki korraga olla telefonis ja kuulata ka seda, millest räägitakse, kuid – kas nad ikka samal ajal suudavad ka pühenduda…? Nii, et jah… telefonide massilist tundidesse imbumist siiski ei tahaks. Seni, kuni õpetamismeetodid ei arvesta alles tekkivaid muutusi uue põlvkonna suutlikkuses, ei saa õpetaja sedaviisi tunde anda, kui on vaja kogu aeg telefonidega võistelda.
Ma usun, et õpetajad (ja ka lapsevanemad?) leiavad kõik siin võtteid, kuidas seda telefonimaaniat ohjata. Võiksime neid võtteid ka teistega jagada. Ja miks mitte ka uuel kodulehel: www.loovharidus.ee , kuhu võiks tekkida meie kõigi koostoimetamisel alajaotus: Levinud probleemide lahendamise viisid. Lahendid sünnivad tihti käigu pealt. Hea oleks need kokku koguda kõigile kasutamiseks. 🙂

Detailid

Kuupäev:
3. aprill 2014
Aeg:
16:45 - 17:45
Sündmus Category:
Sündmus Tags:
, ,

Korraldaja

Ringi juhendab Kerttu Soans
Koduleht:
www.kerttusoans.eu

Toimumiskoht

Tallinna Ühisgümnaasium
Pärnu mnt. 71
Tallinn, 10134 Estonia
+ Google Map
Koduleht:
www.tyhg.edu.ee