Loading Sündmused

« Kõik Sündmused

  • Sündmus event on möödas

Loovuse arendamise ring III-IV kl

10. aprill 2014 @ 15:30 - 16:30

LOOVUSTUND 10. aprillil 2014
Juhendaja: Kerttu Soans
Vanem grupp (III ja IV klassid)

Sissejuhatus.
Kõik poisid peale ühe jõudsid klassi 15 minutit varem. Panime nimed kirja ja soovitasin neil oma võileivad ära süüa ja mängud telefonis ära mängida, et tunni alguseks valmis olla ühisteks ettevõtmisteks. Ka tundsin siirast huvi nende telefonides olevate mängude ja info vastu ja seda nad minuga ka rõõmsalt ja viisakalt jagasid.

Tunni alguses rääkisime mõned minutid telefonide võimalustest. Poisid olid üllatavalt oskuslikud kasutama telefoni igasuguse info kiireks leidmiseks (sõiduplaanid, ilm, võõrsõnad, kontaktid vanematega jne). Küsisin ka, et kas koolitundides on telefone õppimisse kaasatud. Mainiti, et võivad kasutada telefone kunstiõpetuse tunnis (eeskujude vaatamine jms) ja vahel ka matas (kalkulaator, mhkm ;), ka eesti keeles vahel (kus ja miks, seda ei osatud öelda).
Poisid rääkisid veel, et olid vaadanud filmi, mis kajastas võimalikku aastat 2020, kus kõik on puutetundlik ja kõik on seotud nutitelefonidega. Küsisin, et kas inimesed on siis ka puutetundlikud? Poisid arvasid, et ei ole… Rääkisime natuke sellest, et inimesed on ALATI puutetundlikud ja nii lähenesime sellele sõnale – PUUTETUNDLIK – mitme kandi pealt ja saime pisut arutada ka nutitelefonide ja inimeste puutetundlikkuse erinevuse üle. 😉

Kaks ajupoolkera.
Kuna telefoni teema oli muutunud plussmärgiliseks, siis poisid ei püüdnudki telefonidega enam laua all sebida. Vastupidi, need jäid kasutult lauale lamama.
Selgitasin lastele mõne sõnaga meie aju ehitust. Joonistasin tahvlile ja rääkisime, et meie ajul on kaks poolkera ja meie tegevused on (üldistatult) poolkerade vahel ära jagatud. Näiteks vastutab vasak poolkera kirjutamise ja joonistamise (realistlik joonistamine) eest, parem maalimise eest. Otsustasime oma ajupoolkerad „särtsuma“ panna ja vaadata, kas nad tulevad kaasa uute rollidega ja kas nad on valmis ühel ajal koos tegutsema.

Vasak ja parem käsi joonistavad ja kirjutavad koos.
Alustasime lihtsamate kujunditega: mõlemas käes pastakas või viltpliiats joonistasime korraga mõlema käega ruudu, kolmnurga, ringi, lille, maja. Siis joonistasime vasakuga kolmnurga, aga samal ajal paremaga ruudu. Siis vasakuga kolmnurga ümber nelinurga ja paremaga ruudu sisse kolmnurga. Katsetasime igasuguseid variante, mis läksid samm sammult keerukamaks. Lapsed olid haaratud ja üllatunud. Hoidsime ka kirjutusvahendeid käes erineval viisil: nagu pliiatsit ikka või vabalt, nagu näiteks viiulipoognat.
Joonistamise järel proovisime kirjutada koos mõlema käega. Poisid olid üllatunud, et vasak käsi oli keskendudes võimeline nii ilusaid tähti tegema. Kirjutasime vasakuga „ossa“ ja samal ajal paremaga „poiss“, siis vasakuga oma eesnime ja samal ajal paremaga perekonnanime jne. Kui proovisime kirjatähtedega, siis tulemused nii head ei olnud. Ka minul mitte (tegin kõike tahvlil kaasa).

Nüüd tegime harjutusi oma kehaga. Vasaku käega tuli patsutada pealaele ja paremaga samal ajal keerutada kõhu peal. Siis vastupidi. Poisid tõusid hopp! nagu üks mees püsti (ma ei jõudnud seda öeldagi) ja hakkasid süvenenult katsetama. Kuna kahe käega erinevate liigutuste tegemine võttis kogu tähelepanu, siis teisi üldse ei jälgitud ja mingiteks liigseteks kommnetaarideks polnud aegagi. Paar poissi, kellel alguses välja ei tulnud, aga keskendudes tuli välja paremini, tormasid klassi ette sooviga oma avanenud osavusega esineda. Lubasin seda teha, kuigi keegi ei jälginud, sest kõik olid ise ametis. Väga tore oli seda teha, sest kõik (ka mina) olid asjast haaratud!

Kujundite kasutamine pildi loomisel.
Poiste soovil võtsime ette ühe harjutuse, mida ammu-ammu nendega tegin ja mis neil meeles oli ja mida tookord lubasin, et teeme veel. Arendasime seda pisut edasi: kõik said ühe kujundi tahvlile joonistada ja kõik said koha peal joonistada neist kujundeist, mis tahvlile tekkisid, mingi olendi. Tuli väga põnevaid tegelasi.

Üks poiss, kes esialgu ei olnud sellest kujundite ülesandest eriti haaratud, muutus emotsionaalselt kohe kollegiaalsemaks, kui palusin tal joonistamiseks pabereid laiali jaotada (seda oli vaja teha mitmeid kordi). Tundus, et ülesande saamine ja seeläbi usalduse pakkumine muutis ta tuju hetkega. Ka joonistas ta kaasa väga pühendunult ja väga vaimukalt! Julgen öelda, et kaasategemine oli eelpool nimetatud mängudes kõigil poistel seekord 100%.

„Külaline vannis“ ja esemed klassiruumis.
Tunni viimases kolmandikus lugesin poistele ette katkendi oma raamatust „Külaline vannis“. Kuulati. Siis kutsusin poisid ühe laua ümber ja vaatasime raamatust Urmas Viigi fantaasiarikkaid ja selliseid… moekaid illustratsioone. Illustratsioonide põhjal palusin poistel esitada küsimusi ja jutustasin sel viisil raamatu peamised tegevusliinid ette. Lapsed olid pettunud, et raamatu paksus on 80 lk, sest kohustusliku kirjanduse jaoks peab raamat olema 100 lk. (Olin soojalt meelitatud nende poolehoiust…)

Raamatus on tegelased vannitoast (vann Vambola, kraan Kalle, jalatallariiv Riivo, avariikord Selma jt). Palusin poistel valida klassiruumist ükskõik mis asi ja teha sellest asjast Tegelane (joonistada paberile) ja panna talle ka nimi. Nii sündisid lillepott Potto, marker Miimo, projektor Laska, telefon Pannik, kalender Väike Kalender.

Tunni lõppedes olime vist kõik rahulolevad. Klassist väljudes püüti veel korraga kaht kätt liigutada, keskenduda kahele liigutusele korraga. Maikuu tunnis liigun muude ülesannete kõrval kindlasti ka sarnaste harjutustega edasi. (Ja… kui peaksin ka ise nutitelefonide teemal asjalikumaks saama, siis kaasan ehk ka selle vidina loovusringi kasuks töösse. 😉

 

Detailid

Kuupäev:
10. aprill 2014
Aeg:
15:30 - 16:30
Sündmus Category:
Sündmus Tags:
, ,

Korraldaja

Ringi juhendab Kerttu Soans
Koduleht:
www.kerttusoans.eu

Toimumiskoht

Tallinna Ühisgümnaasium
Pärnu mnt. 71
Tallinn, 10134 Estonia
+ Google Map
Koduleht:
www.tyhg.edu.ee