Hariduseksperiment 2 (8. – 18. Juuli, 2018), Järvamaa, Villevere koolimaja

Loovharidus ühendus, LoovHA MTÜ viib läbi sel suvel, 08–18 juulil, endises Villivere Põhikoolis 10-päevase Hariduseksperimendi 2, mis on jätk möödunud suvel läbiviidud Hariduseksperimendile 1.

Eksperimendi raames toimub 16.07-ndal suvekool õpetajatele, lapsevanematele, noortele, haridus huvilistele, et kutsuda kaasa mõtlema vahe-aasta vajalikkuse, noorte elueesmärkide mõistmise toetamise ja parima koostöö saavutamise üle. Kuidas meie, täiskasvanud, saaksime siin omavahelises koostöös noori aidata? Kuulame noori ja töötame koos noortega töötoas. Suvekooli päevakava ja registreerumine: http://loovharidus.ee/loovha-suvekool-paev-noorte-hariduseksperimendis/

 

Hariduseksperimendi toimumise ajakava ja teemad (5. -18.juuli 2018)

5.-7.07 Ettevalmistavad tegevused (ruumide korrastamine, ajakava täpsustamine jmt)
8.07. 12.00 Saabumine, sisseseadmine, avamine, päevakava ja eesmärgid, reeglid;  vastastikune tutvumine, koostöö töötuba   „Maailma parimate ideedega meeskond“  (Mihkel Kangur, Piret Soosaar); tutvumine jätkub.
10.00-11.00 tagasivaade eelmisele päevale; 11.30 – 13.00 seminar 14.00 -16.00 mõttetreening 16.30 – 18.00 töötoad
9.07.  Minu ELU KUTSE I „Elumängu meetod“ ELU kutse Suhtlemine;

Werbeck laul

 

10.07.

 Minu ELU KUTSE II „Elumängu meetod“ ELU kutse Taani Vabakooli noored;

Emotsioonide avaldamine loomingus

 

11.07

Vaheaasta idee, eesmärk, vajadus Vaheaasta ja demokraatliku kooli kogemusi jagavad noored Vaheaasta kool Eesti moodi Taani Vabakooli noored;

Emotsioonide avaldamine loomingus

12.07.

13.07.

Looduskeskkond ja mets enesemõistmise allikas Looduskeskkonna  kasutamine vaheaasta koolis Muusika, noorte töötoad.

 

14.07. Kuidas väärtused meie elu juhivad ja kuidas oma väärtusi mõista Jätkusuutlikkus hariduses ja looduses Savitöö; Kontserdi ettevalmistamine
15.07. ELU KUTSE mõistmise toetamine  kooli õppekavas Kokkuvõte seni väljatöötatud tulemustest Kontsert külaelanikele
16.07.  Suvekool õpetajatele ja lapsevanematele
 

17.07.

Dokumendi/ pöördumise koostamine üldsusele, ülevaade blogist. Tagasiside toimunule ja üksteisele
18.07. Arutelu: Kuidas tutvustan  õpitut/ kogetut  oma koolis, seminaridel, kuidas praktiseerin kogetut oma edaspidises elus? Edaspidiste tegevuste kavandamine. Lõpetamine.

 

Loe Hariduseksperimendist 2, vaheaasta vajalikkuses ja Hariduseksperimendist 1 pikemalt (sealhulgas noorte kokkuvõtted, -esseed, intervjuud ja telesaadete kajastused) altpoolt. Loe meediakajastusi rubriigist “Meedias”.

Hariduseksperimendi 2 põhieesmärgiks on noortega vahe-aasta (ingl gap year) õppe- ja tegevuste programmi pilootuuringu läbiviimine; seminaride, mõttetreeningute, töötubade ja noorte tagasiside tulemuste alusel vahe-aasta kooli õppekava väljatöötamise algatamiseks. Vahe-aasta on noortele võimalus võtta aastaks nn „aeg maha“ põhikooli / gümnaasiumi ja ametikooli / kõrgkooli vahel, et mõista mida nad tõeliselt tahavad õppida, millisele elukutsele ja tegevustele pühenduda. Projekti täitmiseks viiakse läbi 10-päevane hariduseksperiment ja lisaks kolme päevane tegevuste ettevalmistus kohapeal. Iga päev toimuvad projekti põhi-ja kõrvaleesmärkide täitmiseks seminarid, mõttetreeningud, töötoad ja tegevused looduskeskkonnas.

Projekti olulisuse põhjendus. Vahe-aasta vajalikkust kinnitavad mitmed Eesti kõrgkoolide väljalangevuse uurimused.

Eurostati andmetel oli õpingud katkestanute 18-24 aastaste noorte osakaal Eestis 10% (kasutatud veebilehelt https://www.stat.ee/30003).

TÜ teadurite Must ja Must (2015) kõrgkoolist väljalangevuse ja üliõpiaste enesemääratluse uurimuse järgi oli ülikoolis õpingute katkestamise üheks faktoriks huvi kadumine: „avastasin, et olin valinud vale eriala, ma ei tundnud,õppimishuvi kadus“ (kasutatud veebileht www.ut.ee/lykka/orb.aw/class=file/action…/Katkestanute+uuring-+uus+algus.pdf).

TLÜ katkestajate uuringu (2015) andmetel oli TLÜ 2009/10 kuni 2013/14 õppeaastal õpingute katkestajate määr 14–18%. Üks kõige sagedasem katkestaja oli enda jaoks vale eriala valinud tudeng. Arvati, et tulin ülikooli liiga vara ja oleksin pidanud enne eriala valimist pausi pidama, et oma soovides selgusele jõuda. Tunnistati, et ma ei tea siiani, mida ta tegelikult teha tahan. Lisaks leiti, et keskkoolis võiks rohkem olla vabaaineid, mis võimaldaks noorel oma huvides ja tulevikuplaanides selgusele jõuda, praegu on põhirõhk headel õpitulemustel (kasutatud veebileht https://www.tlu.ee/UserFiles/Tallinna%20Ülikooli%20katkestajate%20uuring(2).pdf).

Ülikoolide vastuvõtukomisjoni liikmed on öelnud, et rõõm on vestelda pisut vanemate ja elukogenumate sisseastujatega, kes teavad, mida ja miks nad õppida tahavad.

Soomes läbi viidud vahe-aasta uurimuse järgi on noortele keskkooli lõpuklassist ülikooli üleminek väga pingeline etapp elus. Vahe-aasta annab võimaluse võtta puhkepaus ning mõelda tuleviku valikute üle ja luua positiivne nägemus tuleviku osas. Oluline on, et noortel oleks võimalik neid otsuseid langetada enda huvide ja soovide põhjal (kasutatud veebilehelt https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/uuring-opingutes-vaheaasta-votmine-ei-vahenda-opilaste-motivatsiooni).

Taanis töötab praegu ligi 250 vahe-aasta kooli (Efterskole) kus tegeldakse 14-18-aastastele noorte haridusliku ja isikliku arenguga. Võrreldes tavakoolidega on seal vabam õppeainete valik ja hariduslik lähenemine. Õpetaja ja õpilane tegutsevad koos (õppimine, huvitegevused, vestlused jne) kogu päeva.

Gümnaasiumi Riiklikus Õppekavas on oluline õpilaste enesemääratluspädevuse kujundamine – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi; hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri (kasutatud veebilehelt https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021) . Seega peaksid gümnaasiumi õppeained igati toetama ka õpilaste „eneseleidmist“ lähtuvalt oma võimetest ja huvidest.

Käesolev projekt on MTÜ LoovHA jätkuprojekt 2017 aasta suvel toimunud projektile „ideaalne kool“. Seal osalenud noored pidasid väga oluliseks kooli vaimset keskkonda, mis inspireerib õpilase ja õpetaja enesearengut, õpetab enda ja teiste tundma õppimist ja eluks vajaminevaid oskusi; toetab õpilaste sisemise mina avastamist.

Põhieesmärgiks on noortega vahe-aasta (ingl gap year) õppe- ja tegevuste programmi pilootuuringu läbiviimine; seminaride, mõttetreeningute, töötubade ja noorte tagasiside tulemuste alusel vahe-aasta kooli õppekava väljatöötamise algatamiseks. Kõrvaleesmärkideks on:

1) noorte ettepanekute koostamine üldhariduse õppekava täiendamiseks selliste õppeainetega ja tegevustega, mis toetavad õpilaste elueesmärkide ja elukutse mõistmist;

2)suvekooli/“avatud uste päeva“ korraldamine (16. juulil), et kutsuda kaasa mõtlema vahe-aasta vajalikkuse, noorte elueesmärkide mõistmise toetamise ja parima koostöö saavutamise üle. Kuidas meie, täiskasvanud, saaksime siin omavahelises koostöös noori aidata? Kuulame noori ja töötame koos noortega töötoas. Osalema on oodatud nii õpetajad, kui ka lapsevanemad, noored, haridus huvilised. Tutvu päevakavaga ja registreeru siin;

3) üldsuse teavitamine vahe-aasta kooli ja õppekava täiendamise vajalikkusest hariduseksperimendil toimuvast jooksva blogi ja lõpp-dokumendi esitlemise kaudu LoovHA seminaridel, koolides ja meedias.

Sihtgrupid. 1) 16 noort vanuses 15-23 aastat, kes osalevad hariduseksperimendis esmakordselt. Õpilasi kutsutakse kirja teel ja valitakse välja nende motivatsiooni kirjade alusel. 2) 10 eelmisel suvel hariduseksperimendis „Ideaalne kool“ osalenud noort, kes lisaks põhitegevustele viivad läbi töötubasid ja on esmakordselt osalejatele mentoriteks. 3) Kaudne sihtgrupp ning laiem mõju on kõikidele haridusega seotud osapooltele, noorte eneseteostusest, ELU KUTSE leidmisest hoolivatele eestimaalastele.

 2017 suvel viis LoovHA läbi Järvamaal, Villevere vanas koolimajas, Hariduseksperimendi 1.

 

7-päevase Hariduseksperimendi 1 raames andsime 16-le noorele vanuses 15-20. aastat võimaluse luua Ideaalse koolimudeli. Noortele olid toeks hariduseksperdid ja inspiratsioonikülalised. Toimusid haridusteemalised arutelud, üheskoos leiti eeldused tuleviku kooli kujunemiseks.

Esitasime küsimusi: kuidas koolisüsteemi paremaks muuta?; kuidas mina õppida tahaksin?; millises keskkonnas mina õppida tahaksin?; millise õpetaja juures mina õppida tahaksin?; mida mina õppida tahaksin?

Alustasime küsimustele vastamiseks vajalike oskuste arendamisega: õppisime töötama kujutluspildiga, seadma eesmärke ja ökonoomselt kasutama oma tahtejõudu. Mõttetreeningute raames õppisid nad ennast väljendama ja teisi kuulama, teemat fookuses hoidma ja keskenduma. Neid jt. enesejuhtimise oskusi õppides ja harjutades liikusime iga päevaga edasi Ideaalse koolimudeli loomise suunas.

Viimaseks päevaks oli sündinud ideaalse kooli mudel nelja kooliga seotud osapoole seisukohast vaadatuna: õpilane, õpetaja, direktor ja lapsevanem.

Koostöös filmistuudioga Rühm Pluss Null valmib Villeveres toimunud hariduseksperimendist dokumentaalfilm.
Näeme perspektiivis, et koostöö noortega kujuneb järjepidevaks, mida valmistatakse ette aasta või kahe jooksul, et kutsuda kokku uued noored oma ideedega. Ka meie eksperimendi nimi – Ideaalne koolimudel – tähistab järjepidevust: on ju ideaal see, mille poole püüeldakse igavesti. Kui ideaalist saab igapäevasus, vajab inimene uut ideaali, et oleks mille poole liikuda, et oleks, kuhu areneda.

Eksperimendis osalenud noorte kokkuvõtteid Villeveres toimunu kohta saate lugeda allolevatest postitustest.

Hariduseksperimendis osalenud noored osalesid essee konkursil “Mida ja miks tahan kinkida Eesti Vabariigi 100.sünnipäevaks?”. Noorte inspireerivaid, väga liigutavaid esseesid saab lugeda rubriigist Esseed EV100

Toimub jätkuv koostöö eksperimendis osalenud noortega. Oleme noortega kohtunud regulaarselt korra kuus:
•    Kuulame noori, et olla kursis nende vajaduste ja ettepanekutega. Soovime hoida noorte huvi hariduse vallas tegutseda,  et aidata kaasa uutele haridus valdkonna inimeste juurdekasvule.
•    Oleme valmistunud koolide külastusteks, et teha toimunud hariduseksperimendist esitlusi ning kutsuda üles huvilisi meie armsa ja entiusastliku noorte grupiga liituma, et edasi liikuda ideaalse koolimudeli teemal. Paari kooli on noored juba külastanud.
•    Noored osalevad meie 01.12 toimuval seminaril Loovharidus Eesti moodi XI, “Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda”, et kaasa aidata koostöö loomise mudelile. Registreeru seminarile siit.
•    02.03.2018 toimub koostöös noortega seminar ideaalse koolitunni läbiviimise ja loovuse teemadel.
•    Valmistume koos Villevere suvi 2018 hariduseksperimendiks.

Kuulake Villevere laagri intervjuud Õhtulehe otse-eetri kanalis

Suvisest hariduseksperimedist Ideaalne kool Villeveres tehti TallinnaTVs kaks saadet. Esimene saade oli eetris 01.09.2017.a. Näeb seda siit:

http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/kultuur/kultuurimeeter?start=3http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/kultuur/kultuurimeeter/14512-kultuurimeeter-2017-09-01-ideaalne-kool-ja-villevere

Jätkusaade oli eetris TTV-s 29.09-ndal ja on järelvaatamiseks üleval siin:

 http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/kultuur/kultuurimeeter/14858-kultuurimeeter-2017-09-29-demokraatlik-kool

Mõlemas saates saavad sõna osad eksperimendis osalenud noored (Oskar Kröönström VHKst, Tiina Theresa Gross Noarootsi gümnaasiumist, Christin Liis Krass Viimsi keskkoolist) ning  Eda Heinla (LoovHA liige, üks eksperimendi korraldajatest, TÜ dotsent).

 

Noorte kokkuvõtted

Lõigukesi laagris osalenud noorte tagasisidest

7 tegusa päeva jooksul vestlesime haridusest, selle väärtuslikkusest ning murekohtadest, tegime improteatrit, otsisime läbi meditatsiooni ja helirännaku minapilti, kuulasime huvitavaid külalisi, sh ka külalist haridusministeeriumist, musitseerisime öösiti lõkke ääres ning tegime algust ideaalse koolimudeli koostamisega. See nädal valgustas mind tohutult, sest leidsin endale mõttekaaslastest...