Liigu sisu juurde

Leena Kurnets Aastal oli suur ikaldusaasta olnud, vilja saanud nii väha, et vaevalt seemneks saanud. Arvatavasti on suurte sõdade ajal mõisa hooned ära hävitatud ja lõhutud ning mõisa tühjaks jäänud, nii et see tühjaks jäänud maa pärast talupoegadele andi. Ta kutsunud pühapäeviti noortrahvast oma poole lugenud neile katekismusest ette ja õpetanud neid lugema. Iseäranis toonitades seda, et neid laupäeva õhtuti kuni hilja ööni mõisas tööl kinni peetavat ja sellepärast ei olevat neil võimalik kirikusse tulla. Jaan Pedel B.

Vana-Prangli vene õigeusu kiriku arhiiv. Kuni aastani kuulusid Kambja kihelkonna veneusulised Tartu Vana Greeka vene õigeusu kiriku alla ja kõik teated ja raamatud tolle aja veneusuliste kohta on Tartus vene kiriku arhiivis.

Navigeerimismenüü

Preester Johan Kedrov on muretsenud uued raamatud kirikule; sellest ajast pääle seisavad raamatud Bocki tagasi haiget kirjad praegu kiriku arhiivis. Arhiiv üldiselt korras. Kiriku kroonika on järele kirjutatud ning ei vääri tähelepanu. Kambja valla arhiiv.

Sellest, mida osteokondroosi rahvaroivaste ravi

Kambja valla arhiiv korraldamata. Valla raamatud ja kogukonna kohtu Bocki tagasi haiget aastast pääle.

Mängudel osales ligi 10 sportlast enam kui riigist. Saksa võrkpallur Jacqueline Bock kirjeldas, kuidas ta jäi mängude ajal raskelt haigeks ja ta kahtlustab, et tema ja tema kolleegid põdesid koroonaviiruse haigust COVID, vahendab Daily Mail. Bock rääkis, et pärast tema naasmist koju haigestus ka tema isa. Naine räägib, et pole kunagi elus nii haige olnud. Itaalia vehkleja Matteo Tagliariol tunnistas samuti, et haigestus mängude ajal.

Ka Vana-Prangli valla kogukonna kohus on olnud Suure Kambja vallamajas, selle tõttu arhiivis ka Vana-Prangli valla kohtu protokollid. Ühendamisel toodi ka nende valdade raamatud Kambja valla arhiivi. Enamlaste ajal arhiivist hulk raamatuid hävitatud.

Kodijärve valla arhiiv.

  • Leht 7 — Kultuurileht 30 juuni — DIGAR Eesti artiklid
  • Artroosi kasiravi tablett

Kodijärve valla arhiiv korraldamata. Krüüdneri valla arhiiv. Krüüdneri valla arhiiv seisab täiesti korraldamata. Vanemad raamatud on enamasti lakas kastides ja muidu nurgas segi paisatud. Kuna teine osa küll valla kappides segipaisatuna seisavad. Praegu seisavad kõik valla raamatud ja paberid sarnases Sustava postoperatiivne poletik, et võimatu on säält midagi olulisemat välja otsida,või mingisugusesse järjekorda seada.

Arhiiv enamlise valitsuse ajal kõvasti kannatada saanud; hulk pabereid põletatud. Vana-Kuuste valla arhiiv. Arhiiv korraldamata. Enamlaste ajal hulk raamatuid hävitatud. III Suusõnaline traditsioon. Sisse- ja väljarändamine.

Esitatud küsimused

Massilisi sisse- ja väljarändamisi Kambja kihelkonnas ei ole olnud. Sisserännakud on vaid üksikud perekonnad, nagu Patakov'ide perekond Krüüdneri valda Patase tallu Venemaalt sisserännanud on. Ka teisi vene perekonde teatakse siia sisserännanud olevat, kuid on siin ümber rahvustunud. Regon karjamõisas elas ka Rootsimaalt sisserännanud Matsen'ite perekond. Davet Timmusk Suurema arvulisi väljarändamisi ei ole olnud. Aeg ajalt on üksikud elanikud, ka mõned suuremad perekonnad Venemaale väljarännanud.

Hilisemal ajal oli viisiks vallaliste meeste Venemaale rändamine.

1. Maalinnadest.

Suuremalt jaolt läksid taluperemeeste pojad, kes vähe kooli haridust olid saanud, et Venemaal mõisa valitsejaks hakkata. Ka talu sulaseid läks Venemaale paremaid äraelamisvõimalusi otsima. Vähased pöörasid kodumaale tagasi, Artriidi sormede pohjused hulk kiitis oma põlve ja säälset elu, kas mõne metsa ametnikkuna või mõisa valitsejana ja meelitas omale jõule tuttavaid ja sõpru.

Üksikud tulid ka petununa tagasi ja hakkasid siia põllutööle. Kolsaar Saanne oli ütelnud Venemaalt tagasi tulles, et ennem teen siin hommigust õhtuni rasket tööd ja olen õnnelikum, kui Venemaa urgastes, kepp käes, härrasmehena ümber hulgun.

Johan Rister Üksikud perekonnad, harilikult vaesed maata inimesed, kellel siin äraelamine raskeks muutus, läksid Venemaale teadmisega, et sääl palju tühja maad on ja et säält tasuta igaüks saab teda niipalju, kui soovib.

The PHENOMENON BRUNO GROENING – Documentary Film – PART 2

Oli üksikuid väljarändamisi Samaarasse, Vologdasse, Pihkva kubermangu, Siberisse ja ka mujale. Mõned rentisid omale sääl maa veerekese ja hakkasid seda harima, teised võtsid omale metsavahi või mõne teise vastava oma teadmistele koha.

Üldiselt olid neil rahuldavad äraelamisvõimalused. Mõned läksid isegi jõukaks meheks. Mihkel Tietz Suur on Kambja kihelkonnas sisserännanud n. Nad on siia tulnud talude ostu ajal ja ostnud omale talud ning asunud siia elama.

Umbes ¼ kõigist Kambja kihelkonna taluperemeestest on Viljandi või Pärnu maalt siia sisse rännanud ja nende järeltulijad peavad praegu siin talusid.

Suurem osa on tulnud Hallistest ning on asunud endiste Vana-Prangli ja Kambja valda elama: nagu Timma'de ja Lentso'de perekonnad, kuid ka Karksist, Tarvastust ja mujalt on üksikud siia asunud. Kõik hoolsamad, ärksamad ja julgemad popsid ning saunamehed, kellel sääl mõni rubla raha oli korjatud, tulid siia ja ostsid talud.

  • Paul von Steinen – Vikipeedia
  • Liigeste ja sidemete jaoks parim

Liis Savik 2. Sõjad vanematest aegadest peale.

I Asjalised mälestused:

Vanematest sõdadest, millest rahva seas veel üht teist kuulda, on Rootsi sõda. Et see ümbruskond sõja tallermaaks on olnud, seda näitab juba suur hulk arvatavaid sõjaaegseid matuse ning lahingu kohti. Suuremad lahingud peetud: Tatra mäel Kiipsaru Bocki tagasi haigetLiiva kõrtsi ümbruskonnas ja Küti karjamõisa ligidal, kus veel praegu Rootsi sõja aegsed patarei asemed näha olevat. Liis Karles Rootsi soldatit olnud vähem kui venelasi, neid tapetud siin palju maha. Üks hulk ratsanikke põgenenud ning olevat suurt jänu tunnud.

Küsinud siis ühelt taadilt juua. Taat juhatanud kaevule, aga sellest veest ei ole meestelegi keele kasta saanud, ammu veel hobustele joogiks.

Otsinguvorm

Taat juhatanud siis ratsanikud järvele ja rootsi ratsamehed ning hobused joonud säälsamas järve tühjaks, sellest ajast saanud järv Januk järve nime. Leena Kusnets Häda olnud sõja ajal suur, ei olnud enam loomadel ega enestel midagi hamba alla panna.

Sõjast ei ole enam muud üle jäänud kui tühi maa; kõik olnud põletatud ja rüüstatud ning maa tasa tehtud. Ellu jäänud ainult üksikud vanad inimesed ja mõned naised lastega, kes ennast kuhugi koopasse said põgeneda ühes tarvilise Bocki tagasi haiget tagavaraga.

Jätku viina!

Harilikult võtnud külm ja nälg ka koobastesse põgenenud. Üks mees peitnud oma naise ühes 7e pojaga sõja eest koopasse, pannud oma viimased toidutagavarad ka neile. Ise aga pannud vabatahtlikult Rootsi sinise varustuse selga ja läinud venelaste vastu sõtta.

Kuid ta kurvastus olnud nii suur kui ta oma talu täiesti hävitatuna leidnud ning ühtegi looma ega inimese hinge ümbruses ei ole leidnud. Ta läinud siis otsinud koopa metsas üles kus ta naine ja lapsed aasta eest sõja pakku pannud.

Paul von Steinen enne — tõenäoliselt kevad oli Liivi ordu liige ja Tallinna komtuur aastatel — Tema vanemad olid Roprecht von Steinen ja Katharina von Plettenberg.

Koopa avades leidnud ta säält 8 surnukeha üksühel otsas, kes sinna nälga või mõnda katku haiguste surnud. Mees ei ole seda üle jõudnud elada, võtnud sõjast kaasatoodud mõõga ja tapnud ennast samasse koopasse. Mari Luik Sõjamehed olnud väga toored ja hoolimatud. Nad tulnud tallu, võtnud söögi kraami, nii palju kui olnud, ka mõned viletsad riidenärud, kui enam midagi võtta ei olnud, siis pandud hoonetelegi tuli otsa.

Olnud palju juhuseid, kus emade juures olekul ja nähed, võetud hällist väike laps, tapetud ära ning pistetud täägi otsa. Nii väiksed lapsed tääkide otsas mindud külast välja. Mihkel Fietz Sõjamehi püütud igal pool; kiriku ukse ees, tähtsamatel tee harudel ja isegi talust tallu käidud. Kui leitud vähegi noorem ja tublem mees, pandud Rootsi sinine kuub selga ja saadetud sõtta.

TÜ üksuste kontaktandmed

Peeter Steinbach Kambjas Tatra mäe kohal olnud suurem lahing, pea kõik rootslased saanud siin surma. Surnukehad seisnud rõugus. Pärast lahingut tulnud suur vihmasadu, mis Tatra mäelt punast vett, nagu verd alla uhtnud. Selle lahingu mälestusena, olevat veel kaua pärast sõda, punast vett sellelt mäelt kevadel ja suurte sadude ajal alla voolanud.

See olevat suure verevalamise tundemärk. Leena Kusnets Võru pool, Kanepi kihelkonnas olnud venelaste ja rootslaste vahel suur lahing. Siin saanud kõik rootslased surma, üks rootsi ohvitser pääsenud aga eluga põgenema. Teda ajanud vene ratsamehed taga ja haavanud teda teisest jalast.

Luuletused haiget

Sellest hoolimata saanud ta metsa ennast ära peita nii et venelased teda ei ole märganud. Jumal ise olnud tema poolt ja teinud ta nägematuks, nii et vene ratsanikud temast otse üle ratsutanud, teda märkamata.

Salv liigeste maarimiseks

Kui suur hädaoht mööda siis tulnud see ohvitser metsa mööda praegusesse Põdra Rootsi tallu, et oma haava siduda ja keha kinnitada.

Siin olnud perenaine üksi kodus, sest peremees olevat sõjas ära tapetud ja ka teised taluinimesed surma saanud. Ohvitser palunud naist oma haava siduda ja teda tagaajajate venelaste eest varjata. Perenaine mähkinud ilusti haava kinni ja varjanud teda 3 päeva ahjus ja leivamõhes. Haavatud jalale toonud perenaine metsast vaiku ja jalg paranenud jõudsasti. Et aga see rootsi ohvitser tugev, ilus noor mees olnud hakkanud perenaine teda armastama ja kui jalg niivõrd paranenud, et ta jälle edasi võinud minna, hakkanud perenaine nutma ja palunud tal igavesti sinna jääda.