Öösel valgusid pisarad patja, päeval voolasid lihtsalt põski pidi alla — ei saa ju kogu aeg taskurätikuga pühkida. Muutusest tuleneva stressi, külma ja surmateema looduse surm sügisel kombinatsioon. Liigeste kontrollimine somaatilise massaažiga, lihaste tasakaalustamine. Nüüd võivad silmi kahjustama hakata rohkem juba haigused. Eukalüpt puhastab organismi ja leevendab stressi,» ütles Evi Kahre.
Testi, milline vihastaja sa oled? Kodutohter Kuidas raevuga hakkama saame, oleneb paljuski meie vanematest, kasvatusest ja elukogemustest. Shutterstock Kõige rohkem stressi põhjustavad inimsuhted, kus konfliktid on kerged tulema.
Kas vihastad nii, et silme eest on must, või püüad kokkupõrget vältida? Kuidas äkilise vihahooga toime tulla? Meil on päevi, kus kõik asjad ärritavad: lapsed ei kuula sõna, abikaasa vingub, ülemus esitab ebareaalseid nõudmisi. Tunned, et vihastad iga väiksemagi asja peale, nii et maa väriseb. Miks me mõnikord tõstame isegi tühjast-tähjast suure tüli?
- Rheumatoidartriit poidla jala
- Põlvede haigused jagunevad sõltuvalt nende olemusest kolmele rühmale, kuid neil on ka ühised sümptomid: raskused kõndimisel, klõpsamisel, valu, põlve painutamine, turse.
- Firmaväärtus aitab kaasa immuunsuse normaliseerimisele liigestes.
- Mikrotraumumi liigeste ravi
- Surub liigeste poletik
Põhjus võib olla liigses stressis ja oskamatuses oma tunnetega hakkama saada. Lõppude lõpuks peetakse konflikti suhete tõehetkeks. Kui lahkheli jääb lahendamata, toob see tõenäoliselt ühel hetkel kaasa plahvatuse.
Aga konfliktide lahendamine nii, et kumbki pool endast välja ei lähe, nõuab oskust. Kaks vastandlikku poolt Me kõik oleme kuulnud teooriat, et ajul on kaks vastaspoolt.
Üks neist on ratsionaalne, teine emotsionaalne osa. Vihahoog tekib siis, kui emotsionaalne pool saab ratsionaalsest võitu.
Osteoartriidi psühhosomaatilised haigused - Stress
Kuidas raevuga hakkama saame, oleneb paljuski meie vanematest, kasvatusest ja elukogemustest. Lapsed õpivad vihaga toimetulekut oma vanemaid jälgides: kui vanemad suudavad tigedaks saades end vaos hoida, õpivad lapsed tegema sama. Vastupidine on samuti tõene. Ka siis, kui elu paiskab teele kriisi kriisi järel, õpib inimene tavaliselt oma emotsioonidega toime tulema — järk-järgult tekib vastupidavus ja oskus väikeste ebameeldivustega hakkama saada.
See, kellele elu pole varem mingeid kriise ette lükanud, ei pruugi lahkhelide tekkides negatiivseid emotsioone talitseda, sest tal ei ole selleks sisemist tugevust ega kogemusi. Viha varjuküljed Kui inimene vihastab kergesti, võib see kaasa tuua mitmesuguseid probleeme.
Mis on psühhosomaatika?
Esiteks tuleks sel juhul tõsiselt mõelda, ega su ellu pole kogunenud liiga palju pingeid. Väike annus stressi tuleb elule kasuks. See kannustab loovust, hoiab elujõudu ja annab visadust — stress võib olla motiveeriv ja edasiviiv.
Kui aga pinged ja äng kuhjuma hakkavad, viib see elukvaliteedi alla. Pidev ärritumine ja vihastamine tõstavad aina stressitaset, mis omakorda tõstab vererõhku, kurnab organismi ning tekitab masendust ja ärevust.
Teiseks pole sellised vihahood sugugi head sinu suhetele teiste inimestega. Kui sa kogu aeg väljendad oma viha ägedate raevupursetega, võid sellest isegi sõltuvusse jääda. Kuidas tasakaalu hoida Kui tunned, et vihahood hakkavad su elus liiga suurt rolli mängima, pead leidma viisi, kuidas tasakaalu tagasi meelitada.
Meenuta näiteks riidu abikaasaga ja selle tagajärge: kuu aega vaikimist! Mis tunne sul sel ajal oli?
Kas tundsid end süüdi olevat? Kuidas see mõjus teistele kodakondsetele? Kirjuta kõik tunded üles — need halvad mälestused võivad sul teinekord aidata end vaos hoida.
Siis keri lint vaimusilmas tagasi ja kujuta ette samasugust olukorda, ainult et nüüd suudad rahu säilitada. Proovi mõelda järgmise raevuhoo peale, millel on sedakorda ilusam algus ja veel parem lõpp. Räägi ärevust tekitavast olukorrast sõbraga, kes ei ole asjaga seotud — nii saad probleemi rahulikult läbi arutada ja loodetavasti situatsiooni uues valguses näha.
Psühhosomatika ajalugu
Sellise viha lahutamiseks on Mida saab ola liigese artroos moodus kehaline koormus. Harrasta iga päev mingit meeldivat sportlikku tegevust: jookse, tee kiirkõndi, uju, käi joogas, tantsi Milline vihastaja sa oled? Kõik inimesed vihastavad mõnikord, kuid olenevalt kasvatusest ja elukogemustest käitutakse vihahoo ajal isemoodi.
Kui inimene ei oska raevuga hästi hakkama saada, näiteks hoiab viha enda sees või purskab selle ohjeldamatult välja, võivad kannatada nii tema tervis kui ka suhted.
Psühhoterapeut Beverly Engel usub, et ongi olemas kaks peamist tüüpi: viha seeshoidjad ja viha väljalaskjad.
- Valu olaliigendis reumatismi
- Hüljatu alustab iseseisvat elu, Sünnitrauma, lastekodu ja soomuutmisplaanid seljataga, Aroomid maandavad stressi, Põlvas oma kriisiabi, Töövõime sõltub haridusest, Lastehaiglad saavad annetusi, Krediidipanga suurte perede fondi abi ei jõua kõigini, Paide 4.
- Kas rohkest nutmisest võib tulla silmakae?
- Kapslid liigeste poletikust
- Salvesta valu ilma pohjuseta
Nendel kaht tüüpi inimestel on lisaks erinevad vihaga toimetuleku taktikad. Milline on sinu taktika? Võti võib olla su solvangud ja liigesehaigus. Oled autoroolis ja keegi keerab sulle häbematult suunda näitamata ette.
Psühhosomaatiliste haiguste areng
Sa a vannud tulist kurja ja pidevalt signaali andes proovid autost mööda minna ning talle samamoodi ette sõita; b ei tee midagi, sest see pole vaeva väärt; c jätad autonumbri meelde, juhuks kui tahad hiljem ta käitumise kohta kaebuse esitada; d annad korraks signaali, teatamaks teisele juhile, et ta tekitas ohtliku olukorra, ja siis jätad asja sinnapaika.
Kui vastus on a: sul on agressiivne vihastiil. Usud, et sul on õigus vihane olla ja seda ka häälekalt väljendada. Teed seda tavaliselt süüdistavalt ja ründavalt: lähed endast välja ja hakkad karjuma.
Hiljem võid sa oma käitumist kahetseda. Võib-olla olid su vanemad ülikriitilised ja nii hakkasid igas asjas solvangut nägema.
„Lotte ja kadunud lohed“ täispikk treiler
Ka su enesehinnang võib olla madal. Või õpetasid vanemad sulle, et viha solvangud ja liigesehaigus teiste peale on normaalne ja vastuvõetav käitumine.
Artriidi sümptomid
Kui vastus on b: sul on vältiv vihastiil. Oled mures selle pärast, mida teised sinust arvavad, ega soovi, et nad näeksid sind kui raevukat inimest. Äärmuslikul juhul võivad vältiva stiiliga inimesed oma emotsioonist — vihast — nii kaugeneda, et nad ei ole ärritusest isegi teadlikud. Küllap kasvasid perekonnas, kus viha ja ärritumist nähti erakordselt negatiivses valguses ning nende olemasolu püüti lausa ignoreerida. Kui vastus on c: sul on passiiv-agressiivne vihastiil.
Sulle ei meeldi otsesed konfliktid, mistõttu suunad oma südametäie teisele teele. Isegi kui teeskled, et oled passiivne, kumab su käitumisest läbi allasurutud raev. Näiteks vihastad elukaaslase peale, kuid selle asemel et olukorda arutada või isegi ta peale karjuda, hakkad järgnevatel päevadel teda solvangud ja liigesehaigus kritiseerima ja tema käitumises vigu otsima.