MRT on kallis uuring ja võib põhjustada klaustrofoobiat. Üheaegselt toimuvad painutused ja pöörded on kõige suurem pinge lülisambale — eriti aga lülidevahelisele kettale. Diski prolaps e. MRT on tüsistumata alaseljavalu korral harva näidustatud.
Kui tunnused viitavad hambaprobleemidele, tehakse hammaskonnast ja lõualuudest ilmselt esmalt röntgenülesvõtted. Lisaks võib vaja minna hammaste jäljendeid, et uurida võimalikke hambumusprobleeme st kas ülemised ja alumised hambad sobituvad vastastikku korrektselt. Normaalne mandibulaarliiges Mitmete kahjustustega liigeseketas ja artikulaarpind Ravi Hambumushäirete korral püütakse seda kõigepealt korrigeerida, et hambumus oleks õige.
Alaseljavalu – haiguse põhjused, vaevused ja diagnoos
Selleks võib vaja minna hambakroone ja hambakontuuride korrigeerimist. Kui tegu on bruksismiga ehk hammaste krigistamisega, võidakse selle ärahoidmiseks paigaldada hammaste vahele spetsiaalne kape, et ülemisi ja alumisi hambaid rohkem lahus hoida. Vaja võib minna ka ortodontiliste aparaatide abi. Vt lisaks: Temporomandibulaarliigese raviaparaat Ajutiselt püütakse leida ka mingit ravi lihaste pingeseisundite ja valu vastu - nendeks on lõdvestavad harjutused, valuvaigistid, soojad ja külmad kompressid.
Teile võidakse soovitada ka spetsiaalseid lõualuu harjutusi, mis lihaseid tugevdavad, ning kõvemast toidust nt porganditest hoidumise dieeti. Suurt abi võib olla ka psühhoteraapiast, mis vähendab üleüldisi pingeid. Füsioloogiline ravi võib hõlmata lisaks ultraheliravi ja rühiharjutusi.
Liigesprobleemi lahendamiseks on vaid üksikutel juhtudel vajalik kirurgiline sekkumine, mille korral artroskoopiliste ning artrotsenteesi peenikeste instrumentide ja nõelte püütakse liigest loputada ning sinna süstida põletikuvastaseid ained. Ei tohi unustada ka kõhu- vaagna- ja puusapiirkonna lihaseid, mis aitavad säilitada selja loomulikku kõverust ja annavad omapoolse panuse keharaskuse toetamisele. Pingeseisundid Selg peab tegema rasket tööd. See peab olema tugev ja stabiilne, võimaldamaks meil käia kahel jalal.
Samas peab olema selg piisavalt paindlik, et saaksime end painutada ja keerata. Suur osa koormusest langeb alaseljale.
Veelgi enam — selg peab taluma lisakoormust, kui tõstame raskeid asju. Ja kui hoiame raskust kehast eemal, siis käed toimivad kangina, suurendades oluliselt seljale antavat koormust. Näiteks mehel, kes kannab kätel 13,6 kg raskust, langeb alaseljale ,1 kg koormus. Seda on liiga palju tahta ning inimese vananedes tema lülivaheketaste elastsus väheneb, lihaste jõud raugeb ja kõõlused muutuvad jäigemaks.
Kõike seda arvestades on ime, et alaseljavalud pole veelgi sagedasemad. Valu vallandumine Seljavalu võib alata järk-järgult tugevamaks muutuva tüütu valuna või tabada ootamatu hoona.
Mõned saavad viidata ühele valu vallandajale, näiteks raskuse tõstmisele või järsule liigutusele. Sagedamini on aga valu vallandav sündmus palju lihtsam — tavaline aevastus, kummardumine kingapaelte sidumiseks või pliiatsi maast tõstmiseks ning tualetipotilt tõusmine on vaid mõned paljudest igapäevategevustest, mis võivad vallandada seljavaluhood. Samas, paljudel juhtudel algab valu nähtava põhjuseta.
Mis põhjustab seljavalu? Teooriaid on palju. Valdaval osal juhtudest on alaseljavalul mehaaniline põhjus, mida ei saa täpselt välja tuua.
Seletusi otsivad arstid seostavad tavalist seljavalu lihaspõletiku ja -pingetega, venituste ja nihestuste, pitsunud närvide, ishiase, lülivaheketta väljasopistumise, halva rühi ja selja ebanormaalsete kõverustega. Tõenäoliselt on tavaline äge seljavalu põhjustatud nende tegurite kombinatsioonist — valu, lihaspinge, põletiku ja närviärrituse nõiaringist.
Olles tavapärasemad eakamate inimeste hulgas, põhjustavad need probleemid tavaliselt püsivat, tüütut, kerget kuni mõõdukat valu. Kui artriidi tekitatud luulised moodustised ahendavad seljaajukanalit nii palju, et tekib surve närvidele, siis võib seljaajukanali ahenemine põhjustada valu seljas, tuharas ja jalas, mis sageli vallandub kõndimisel, kuid mitte ratta-sõidul või muude tegevuste juures, mille korral selg on painutatud.
Selline valu on tavaliselt äkiline ja tugev ning et kompressioonmurdude peasüüdlane on osteoporoos, siis esineb seda naistel sagedamini kui meestel. Millal peaks muret tundma? On hulk teisi põhjusi, mis võivad mõnikord seljavalu tekitada.
Võimalikud põhjused on infektsioonid, veresoonkonnahaigused, kasvajad ja kõhuõõne, pärasoole, vaagnaelundite või eesnäärmehaigused, mille valu kandub selga.
Te ei pea neid kõiki teadma ja veel vähem ise endale diagnoosi panema. Üheksal juhul kümnest on alaseljavalu tingitud mehaanilistest probleemidest ega vaja eriuuringuid või keerulist ravi. Kuid te peate teadma ohumärke, mis viitavad tõsistele, erakorralist abi vajavatele probleemidele.
Ohumärkide nimekiri on pikk ja kuigi kõik seljahaiged peaksid neid teadma, kogevad neid vaid vähesed. Seejuures asjad, mis panevad patsiente kõige rohkem muret tundma, ei kuulu samasse nimekirja, mis paneb arste muretsema. Valu tugevus ei ole seotud probleemi tõsidusega — kohutava valu käes vaevlevate patsientide puhul ei ole tüsistused tõenäolisemad kui nende puhul, kelle valu on nõrk või mõõduka tugevusega.
Samamoodi ei ole võimetus sirutada ja normaalselt seista või kõndida häiresümptom, kuigi see põhjustab kindlasti olulist ebamugavust. Röntgenuuringud, skaneeringud ja laborianalüüsid See on instinktiivne käitumine, et enamik seljavaluhoogude käes kannatavatest inimestest ootab oma arstilt röntgenuuringut.
Alaseljavalu – haiguse põhjused, vaevused ja diagnoos - Eesti Päevaleht
Loomulikult tahavad nad selgitada, mis on valesti. Meie hi-tech-ühiskonnas eeldavad paljud, et neile on tagatud MRT-uuring.
Aga ägeda seljavalu korral ei ole piltdiagnostikast kasu. Uurimustest ilmneb, et röntgenuuringud ei paranda tavalise seljavaluga patsientide ravitulemusi.
Sinu seljavalu - Ravijuhend
Valude käes kannatades röntgenisse minek võib tõenäolisemalt teha rohkem kahju kui kasu. Aga kui teie sümptomid on ebatavalised või valu kestab neli kuni kuus nädalat, võib arst korraldada mitmeid röntgenuuringuid koos lihtsate labori-analüüsidega — täisvere analüüs, erütrotsüütide settekiirus, uriiniproov.
Täpsematest uuringutest on tavalise ägeda seljavalu korral vähe kasu, kuid ohumärkide korral on põhjalik uurimine oluline. Kompuuteruuring KT, kompuutertomograafia on võimas piltdiagnostikameetod, mis on toonud kaasa revolutsiooni paljudes arstiabi valdkondades.
Seljavalu korral on see olnud kahjuks vähem väärtuslik — üldiselt tuleb kompuuteruuringut kasutada vaid juhul, kui on vaja täpset uuringut, aga MRT-d teha ei saa. Kompuuteruuringu tulemus on parem, kui see tehakse koos müelogrammiga, mis sisaldab ka lumbaalpunktsiooni seljasüst ja värvaine süstimist. Magnetresonantstomograafia MRT abil saab suurepärase pildi seljast, sealhulgas seljalülidest ja -liigestest, lülivaheketastest ja närvijuurtest.
See on meetod, mille korral pole seljasüsti vaja teha, kuid see ei sobi inimestele, kellel on südamestimulaator või teatavat liiki metallist implantaadid.
Face control [jaapani stiilis] neile, kes soovivad ise välja ravida
Häirub liigese vaba liikumine, see muutub piiratumaks ja raskemaks. Selles olukorras on tegemist juba kõhre haigestumusega e. Koormuse suurenemisel, kui lülisammas on kokku surutud, paiknevad liigespinnad teineteise lähedal ja liigeskõhred kuluvad ning liigeses tekib põletik artriit. Fassettliigeste kokkusurumisel on mitmed põhjused: Lülivaheketaste õhenemine, mille tagajärjel lülid paiknevad teineteisele liiga lähedal.
Alaselja-valud ja dorso-lumbaal-sündroom
Lihaste tasakaalu häire,kui ühe poole lihased on tugevamad. Pikaajaline istumine. Halb rüht, mille korral lülisamba erinevatele osadele langeb ebaühtlane koormus. Raskuste kandmine, mis ei ole kate vahel võrdselt jaotunud - koolikott ühel õlal. Fassettliigese valusündroom Mehhanism - osadel alaseljavaluga haigetel on tegemist põimunud seljavaluga, kus ühes või mitmes lülisamba fassettliiges tekib põletikuline protsess.
Alalõualiigese haiguslikud seisundid
Röntgenis on näha artriitilised muutused, kuid ei esine alaseljavalude tõsiduse ja röntgenoloogiliste muutuste vahel sõltuvusliku seost. Sagedamini esineb sündroom põletikulist seljahaigust põgejetel jäigastuv spondüliit, psoriaas,reumaroid artriidi haigetel Inimesed kes peavad kaua püstiasendis töötama, siis areneb liigese põletik ja fassettliigese erinev kulumine ühepoolselt. Haigusnähud - seljavalu suureneb peale pikka istumist või seismist. Liikumisel valud vähenevad tunduvalt.
Keha kallutamisel taha seljavalud suurenevad. Võivad tekkida kanduvad valud. Ristluu valud. Selline seisund viitab juba selgroo kanali ahenemisele ja tugevate degeneratiivstele muutustele liigeses ja luudes Lülivaheketastest tingitud valud Lülidevaheline kõhreketas, mis paikneb kahe lülikeha vahel on lai ümar ligament, mis ühendab lülid omavahel kokku. Lüli ja selja segmendi anatoomilise ehituse mõistmiseks on kasulik vaadata lülide ristilõiget. Siin me näeme, et lülide vaheline ketas koosneb kahest osast.
Võru, mis on välimine ring ja on ketta tugevam lülisid liitev osa. Tuum on seesmine, pehme osa. Ketta tuum on oma koostuselt sarnane krabilihaga ja annab seetõttu lülisambale vetruvuse. Seljaaju närvijuured vahendavad informatsiooni meie jäsemete ja aju vahel.
Sinu seljavalu
Vahel on ka närvijuured seljavalude põhjustajad. Valu alaseljas, ühes või mõlemas jalas võib tekkida närvijuure ärritusest või ka pitsumisest, mille põhjustab lülidevaheline ketas või luuogad. Põhjused, mis kutsuvad esile seljavalu on lülidevahelise ketta trauma ja degeneratsiooni tulemus.
Degeneratsioon on protsess kus kõhre libisemine muutub järjest halvemaks, just nagu kulub ära teie lemmik teksapüksid. Lülidevaheline ketas on allutatud erinevatele pinge tüüpidele kui me igapäevaselt kasutame oma selga Üldiselt toimib ketas kui amortisaator, muutes lülisamba liikumised lülidevahelise ketta kokku surumiseks e.
Lülidevaheline fasett liiges peab teostama liikumise ülekannet, mis tekivad painutusel.
Üheaegselt toimuvad painutused ja pöörded on kõige suurem pinge lülisambale — eriti aga lülidevahelisele kettale. Lüli normaalse liikumise korral toimib lüli kui amortisaator. Tegelikult kõige varasemad muutused lülidevahelises kettas on kõhrevõrus tekkivad rebendid. Need rebendid paranevad ja moodustavad armkoe. Armkude aga ei ole nii tugev kui seda on normaalne kude. Kui aga neid kõhre rebendeid tekib palju ja tihti, siis viib see armistumine lõpuks ketta degeneratsioonini.
Mõned seljavalude põhjused ei ole seotud lülisamba degeneratsiooniga.