Lamedad jalad Kaebus, et jalgade tallad valutavad varvaste all, ilmnevad lamedate jalgadega patsientidel. Ta määrab vajalikud diagnostilised abinõud ja pärast nende uurimist suunab patsiendi kitsa eriala arstide juurde - ortopeedi, reumatoloogi, traumatoloogi juurde. Konservatiivsel ravi pööratakse rõhku liigesliikuvuse arendamisele, puusaliigest ümbritsevate lihaste tugevdamisele, aktiivse eluviisi julgustamisele ning valuravile. Põhjused: ülekoormus kõval pinnal jooksmine, liiga suured treeningkoormused ; ülekaal juba 5—10 kg ülekaalu võib oluliselt lisada koormust päkkadele ; varvaste vale asend hallux valgus, haamervarvas ; traumad luude, liigeste ja pehme koe vigastused ; jalgade vale asend kõndimisel ja jooksmisel hüppeliiges, põlv, puus ; vanus vanemas eas õheneb rasvavahekiht pöia tallapinnal ; pärilikkus ristvõlvi allavaje, lampjalgsus, kõrgekaareline jalg ; liigeste põletik kui pöid on liigse rõhu all, võib välja areneda pöia- või varbaliigeste põletik ; diabeet polüneuropaatia, jalalabaluude deformatsioon ; valed jalatsid liiga kitsad jalanõud, kontsakingad ; Mortoni neuroom närvivalu, mis esineb tavaliselt kolmandal-neljandal varbal ; muud vähem esinevad põhjused borrelioos, Fribergi tõbi jm. Füsioteraapia eesmärk on taastada jalalaba biomehaanikat selles ulatuses, kui see on võimalik.
Põlveliigeses võivad sellise lihaskontrolli häirumise tagajärjel tekkida patellafemoraalne põlvekedra ja reieluu vaheline valu, iliotibiaaltrakti valusündroom või ilmenda erinevaid vigastusi ACL, meniski traumad jt. Puus ning alaselg liiguvad omavahel kooskõlas ning hästi koordineeritult, piirangud ühe liikuvuses mõjutavad ka teist.
Puusaliigese patoloogiad võivad põhjustada alaselja nõgususe ning ristluu nurga sacral slope suurenemist, mis suurendab koormust alaselja selgroolülide omavahelistele struktuuridele. Spordis võib puusaliigese liikuvuse defitsiit esile kutsuda kompenseerivaid liikumismutreid alaseljast, mis võib aja möödudes tekitada valu sellised spordialad, kus on vaja puusa ning alaselja koos eksisteerivat liikumist — golf, tennis jt.
- Vitamiinid artriidi kaes
- Saarased ja ravi
- Mis seda tekitada võib?
- Iga päev mõjub meie liigestele koormus ja need saavad kahjustada.
- Polved haigestunud
Samuti on leitud seos hüpermobiilse üliliikuva puusaliigese ning alaselja valu vahel. Femoroatsetabulaarne pitsumine Femoroatsetabulaarset pitsumist iseloomustab liigestuvate pindade anatoomiline eripära, mis piirab puusa liikuvust ning tekitab liikumisel valu.
Anatoomilised muutused siinkohal liigne luumass tekivad tavaliselt reieluu pea CAM ning atsetabulumi ülemises osas PINCERsageli on probleem ka liigese ebaühtlases liigestumises. On leitud ka seos lapsena põetud Perthese tõvega.
Samal teemal
Valu on sellise probleemi puhul kõige sagedasem kaebus, seda võib esineda mõjutatud küljel alates alaseljast kuni reie keskosani välja, sageli siiski ühes kindlas kohas.
Enamasti kannatavad selle käes noored ning keskealised mehed ning probleem võib olla omandatud või kaasasündinud. Omandatud pitsumine on sageli korduvate koormavate liigutuste tagajärg, näiteks pikaaegne kükitamine, autosse istumine ja sealt väljumine, puusa koormamine maksimaalsete rotatsioonasenditega, järsud pööramised, suunamuutused ja hüpped. Ravi, nagu enamus ortopeediliste probleemide puhul võib olla konservatiivne või operatiivne.
Konservatiivsel ravi pööratakse rõhku liigesliikuvuse arendamisele, puusaliigest ümbritsevate lihaste tugevdamisele, aktiivse eluviisi julgustamisele ning valuravile. Operatiivne ravi on soovitatud nendele, kellel konservatiivne ravi tulemust ei andnud.
Miks pöidla liiges võib haiget teha
Sekkumisega on võimalik ennetada probleemi uuesti esinemist ning hilisemate teiseste probleemide tekkimist. Suure pöörla valusündroom Veel mõnda aega tagasi esines veendumus, et valusündroomi põhjustab peamiselt puusa küljel trohhanteril asuva limapauna põletik, siis nüüdseks on teada, et valu selles piirkonnas tekib peamiselt puusa abduktorlihaste keskmine ja suur tuharalihas ning laisidekirme pingutaja kõõluste patoloogia tõttu.
Kõõlustes võib tekkida põletikuline reaktsioon, mis omakorda võib sarnase reaktsiooni esile kutsuda sealses limapaunas. Podagra on kusihappe ainevahetuse häire, mille korral veres esinev liigne kusihape hakkab soolasid moodustama ja kristallidena verest välja sadenema, põhjustades liigestes turset ja tugevat valu.
See on üks valusamaid artriidiliike. Podagrale viitavad sümptomid, nagu soojus, turse, punetus ja valu ilmneb suure tõenäosusega esmalt suures varbas ning siis levib teistesse liigestesse. Podagra põhjuseks on sageli valkude, alkoholi ja magusate jookidega liialdamine. Ka mõningad ravimid võivad seda põhjustada. Ja ülekaal.
Miks päkad valutavad ja kust abi saab?
Igal aastal saab suur hulk inimesi puugilt hammustada ning nad nakatuvad borrelioosi. Selle haiguse varajasteks sümptomiteks on väsimus, palavik, peavalu ja paljudel juhtudel hammustatud piirkonnas ka punetav lööve.
Kui seda tõbe välja ei ravita, levib see liigestesse, eriti põlvedesse, ja põhjustab valu.
- Valutab ravi juhtimist
- Kompleks glukoosamiini kondroitiin artroosi jaoks
- Millal tasub pöörduda lastearsti poole?
- Seitse nippi rahvameditsiinist, mis aitavad liigesevalu peletada 1
- Hurt kate kate liigestele, mida rahvas teha
Koormuse toimel võivad lameneda nii pöia eesosas olev ristvõlv kui ka kogu pöida kandev pikivõlv. Astumise lõppfaasis tõmbuvad päkaluude vahelised lihased kokku, takistades päka ristisuunas laienemist. Kui need lihased ei saa korralikult toimida, siis ristvõlv lameneb ja tekib suurem kontakt maapinnaga. Jätkuva ülemäärase koormuse puhul tekib liigesesidemetes põletik, mis põhjustab valu.
Hiljem võivad sidemed välja venida, kahjustub ka liigesekapsel, suureneb liigese liikuvus ning lõpuks jalavõlvi kuppel lameneb. Mis seda põhjustavad?
Arst vastas:
Inimene üritab teadlikult või instinktiivselt vältida valu või ebamugavustunnet ja selle tõttu muudab ta kõndimisel või jookmisel jala asendit. See omakorda lisab või muudab koormuse jagunemist jalalabas ja päkas. Põhjuseid võib olla üks või mitu ja üsna tihi on need omavahel seotud. Põhjused: ülekoormus kõval pinnal jooksmine, liiga suured treeningkoormused ; ülekaal juba 5—10 kg ülekaalu võib oluliselt lisada koormust päkkadele ; varvaste vale asend hallux valgus, haamervarvas ; traumad luude, liigeste ja pehme koe vigastused ; jalgade vale asend kõndimisel ja jooksmisel hüppeliiges, põlv, puus ; vanus vanemas eas õheneb rasvavahekiht pöia tallapinnal ; pärilikkus ristvõlvi allavaje, lampjalgsus, kõrgekaareline jalg ; liigeste põletik kui pöid on liigse rõhu all, võib välja areneda pöia- Liideste poletik jalgadele varbaliigeste põletik ; diabeet polüneuropaatia, jalalabaluude deformatsioon ; valed jalatsid liiga kitsad jalanõud, kontsakingad ; Mortoni neuroom närvivalu, mis esineb tavaliselt kolmandal-neljandal varbal ; muud vähem esinevad põhjused borrelioos, Fribergi tõbi jm.
Uuringud ja ravi Ravi tähtsaim lähtekoht on väja selgitada põhjus. Kõlab naiivselt, aga kui vaadata eespool toodud loetelu, ei pruugigi see nii lihtne olla. Valu põhjust teadmata on raske, kui mitte võimatu anda ka adekvaatset ravi.
Valu olemus
Vale ravi või valed soovitused tavaliselt head tulemust ei anna või teevad halvemal juhul asja veel hullemaks. Üsna paljud päkavalu põhjused võib välja selgitada patsienti küsitledes ja jala kliinilise uurimisega. Juba see, kuidas patsient vastuvõtule kõnnib, võib mõnikord anda vihje selle kohta, miks ja kustkohast valutab. Millest alustada?
Kõigepealt tasuks pöörduda oma perearsti või füsiaatri poole. Perearst saab määrata röntgenipildid, vereanalüüsid ja teha esmase läbivaatluse. Vereanalüüsid aitavad välja selgitada erinevaid haiguseid, mis võivad metatarsalgiat põhjustada — näiteks diabeet, liigeste põletik, podagra või isegi borrellioos.
Mis seda põhjustavad?
Röntgenipiltidelt näeme luude asendeid üksteise suhtes, liigespindu, murde ja muid jalalaba deformatsioone. Füsiaatrid mõõdavad jalgade asendit, rist- ja pikivõlve ning osa kliinikutes on võimalik teha ka taldade digitaalset uuringut.
Kõndides fikseerib seade jalalabale langevat survet ja on näha, kas koormus jaotub jalalabale nii, nagu peab. Lisaks näeb kinga põhjadest, kas mingi koht on rohkem kulunud. Näiteks kanna sisekülje kulumine võib viidata sellele, et pikivõlv on madaldunud ja jalalaba käändub kõndides väljapoole.
Füsioteraapia eesmärk on taastada jalalaba biomehaanikat selles ulatuses, kui see on võimalik. Selleks saab kasutada erinevaid tallatugesid, parandada sääre ja jalalaba lihaste toonust ning liigeste liikuvust. Tallatugesid saab testida nii, et kui kõndides 5—10 sammu järel valu ei leevendu või tugevneb, siis on tugi vales kohas, vale kõrgusega või lihtsalt sobimatu.
Lisaks saab valu vähendada ka õigete jalanõude kandmisega. Kitsa ninaga ja kõrge kontsaga kingad on üldjuhul halvim valik. Probleem ei ole mitte paar korda kuus peole minnes kontsakingade kandmine, vaid igapäevaselt tööl või vabal ajal kõrgetel kontsadel kõndimine.