Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Näiteks nahal on koekärbus näha nekrootilise haavandi või gangreenina. Koolieas sageneb halgestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. See tähendab, et põletikku ning koe hävimist põhjustavad organismi oma komponentide vastu tekkinud antikehad ehk vastuained, mis põhjustavad põletiku tekke. Sellepärast ei tohiks kalade toitmisega tegeleda lapsed eriti aga allergilised lapsed.
Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsessidede jne. Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad 2 rühma: spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel; mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate tolmel. Allergilise reaktsiooni tüüpe on mitu. Eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergiat.
Haigused ja seisundid
Kiiret tüüpi allergiat nimetatakse atoopiaks. Organismis on see reaktsioon seotud immuunglobuliin E-ga IgE. Kiiret tüüpi allergia on päriliku eelsoodumusega. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha IgEmis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele.
Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku Liigeste allergia poletik, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained.
Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise lööve, nohu, astmahoog. Selline reaktsioon on kiiret tüüpi spetsiifiline allergiline reaktsioon.
Mittespetsiifilist reaktslooni põhjustavad mitmesugused tegurid, nagu saastunud õhk, tubakasuits, teravad lõhnad, tolmud, keemilised ained, higistamine, psüühiline stress ja kroonilised põletikukolded soodustavad allergia teket või ägestavad juba olemasolevat allergiahaigust.
Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka.
Kokkupuude mitmesuguste tolmudega ja nende toime organismile on tihti seotud kutsetööga ahjutolm, puidutolm, tsemenditolm jm. Elamutolm Allergiseeriva toime poolest on olulisem elamutolm.
Elamutolm on paljudest komponentidest koosnev olmeallergeen, mis on igas korteris või majas erinev. Tänapäevaks on selgunud, et elamutolmu kõige olulisem allergiseeriv osa on lestad.
Разобраться в том, что узнал от. Неужели не ясно, что это дурацкое похищение нанесло мне и Никки тяжелый удар.
Elamutolmu lestad on mikroskoopilised putukad, palja silmaga neid ei näe. Sellised tingimused on sageli just vanemates ahiküttega majades. Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid.
- Liigesepõletik | Haiguste ABC - loovharidus.ee
- Mook on valulik liigend
- Vaskuliit - loovharidus.ee
- OMES, kui liigeste poletik
- Reumatoidartriit | Haiguste ABC - loovharidus.ee
Väga Osteoporoosi valus polved on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm.
Olenevalt ilmast varasel kevadel võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm.
Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.
Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool jaanipäeva paiku. Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks.
Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju 1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon. Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede näiteks kõrreliste õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes.
Õietolmust põhjustatud allergilist haigust nimetatakse pollinoosiks. Selle puhul esineb kipitus- ja sügelustunne ninas, võib olla rohke vedel eritis ninast või nina limaskesta turse, mistõttu ei saa nina kaudu hingata. Esineb silmade valguskartlkkus, pisaravool, hõõrumis- ja kipitustunne, silmade sidekesta põletik, punetus. Arritus- ja põletikunähud tekivad sageli ka kõri limaskestal - esineb kipitustunne, piinav kuiv ärritusköha, hääl võib muutuda kähisevaks, võib tekkida hingeldus- ja õhupuudushooge astmahoog.
Haigel on üldiselt häiritud enesetunne - nõrkus, unehäired, erutatud olek, võib esineda palavik.
Pollinoosi on varem nimetatudki Salvesta haigus mulliga. Õietoimuallergiat esitieb linnainimestel sagedamini kui maaelanikel. Et õietolm satub organismi peamiselt hingamisteede kaudu, siis võivad linnaõhus enam esinevad ja limaskestasid kahjustavad õhu saastained -autode heitgaasid, vääveldioksiid, tolm, suits jm.
Pollinoosinähud esinevad vaid allergeeni, see on õietolmu Liigeste allergia poletik. Ülejäänud osa aastast võib see inimene olla täiesti vaevusteta, terve.
Ettevaatlikud peavad pollinoosihaiged olemna ravimtaimede ja meega, eriti aga õietolmuga mett kasutades, sest ka see võib neil esile kutsuda ägedad haigusnähud. Parem, kui õietolmuallergikud nendest toiduainetest üldse loobuksid.
Vasculitis ingl. Ülevaade Vaskuliit ei ole sage haigus. Tavaliselt kaasub see mõne sidekoehaigusega näiteks luupusegakuid võib tekkida ka teadmata põhjusel.
Sagedamini tekitavad allergiat kass eriti kassi sülg ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade eriti kassi, koera suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis samas korteris. Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad.
Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad loomaomanikud loomade karvu ja kõõma ka kohtadesse, kus nad viibivad töökoht, kool. Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi. Allergeeniks on nende kehaosakesed või mürgid.
Selline ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma. Allergeenlks võib olla dafnia peenestatud vesikirbudmida kasutatakse akvaariumikalade toiduks.
Sellepärast ei tohiks kalade toitmisega tegeleda lapsed eriti aga allergilised lapsed. Putukallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul shokiseisund. SEENEOSED Allergeenideks on enamasti mitmesugused hallitusseened, mida leldub taimedel, maapinnal, kõdunevatel puudel ja lehtedel, niiskes korteris, keldris, kasvuhoones.
Seeneosed satuvad Liigeste allergia poletik õhuga hingamiselunditesse ja põhjustavad haigusnähte nohu, astma.
Allergianähud võivad ilmneda ka toiduainete kasutamisel, milles on hallitus- või pärmseeni. Näiteks juust, kuivatatud või riknenud puuviliad, seened, vein, õlu. Ülitundlikkuse põhjustajaks võivad olla naha seenhaigused. Siis lisandub paiksele seeninfektsioonile üldreaktsioon, mille avalduseks on mitmesugused nahalööbed. BAKTERID Bakteriaalsete allergeenidena tulevad arvesse mitmesugused ained, mis vabanevad bakterite ja viiruste elutegevuses, aga ka ained, mis vabanevad põletikulistest kudedest.
Igasugused kroonilised põletikukolded hambad, kurgumandlid, põskkoopad, sapipõis, bronhid jt.
Toiduainetest on sagedasemad allergeenid piim, kala, munad, vähk krabipähklid, herned, oad, teraviljad, maasikad, õunad, apelsin, mandariin, sidrun, tomat, shokolaad, kakao, mesi, maitseained vortsid. Puuviljad ja juurviljad põhjustavad allergianähte tavaliselt vaid toorelt kasutades, keetmine või külmutamine kaotab mõju. On ka tähelepanekuid, et sageli seostub puu- või juurviljaallergia kase õietolmu allergiaga ning maitseaine allergia puju allergiaga.
Allergeenina võivad toimida toiduainetes sisaiduvad konservandid bensoehape, naatriumbensoaat, metabisulfit, atsetüülsalitsüülhapevärvained kollane toiduvärv tartrasiin ja muud lisandid - piimas antibiootikute ja pesuainete jäägid, juurviljades väetiste ja mürkainete komponendid.