Memantiin tasakaalustab glutamaadi toimet ja on võimalik, et seeläbi pidurdab närvirakkude hukkumist. Haige ise võib mõnda probleemi alahinnata või sellest rääkimise unustada.
Miks see nõnda on? Räägib neuroloog-taastusarst Vaike Kabel. Räägitakse närvi- ja lihasenõrkusest. Mis on mis? Kui närvid korralikult ei tööta, on häiritud ka lihaste töö," selgitab dr Kabel. Ka on päriliku soodumusega lihasehaigusi, mis kanduvad edasi perekonniti. Samuti on võimalikud närvikahjustused kesknärvisüsteemis või perifeerses närvisüsteemis.
Kui osa närvist on haige, ei jõua närviimpulss lihasesse ja see hakkab kõhetuma. Ent võib olla ka nii, et närv on korras, aga lihas ise on haige.
Peale pärilike lihasehaiguste on muidki tõbesid ning lihasenõrkus võib tekkida ka põletiku tagajärjel.
- Miks jalad ei kanna?
Haiget liitu reie pohjustel võib haiguse varases järgus olla raskusi sõnade leidmisega, nägude ja esemete äratundmisega, tuttavas kohas õige tee leidmisega, arutlusvõimega ja otsuste tegemisega ning mäluhäire võib avalduda hiljem. Joonis 1. Alzheimeri tõvega seotud muutused Haigusnähtude tõsiduse järgi võib haiguse kulu jagada perioodideks: haiguse algul esineb kerge dementsus, edasi areneb mõõdukas mäluhäire ning haiguse hilisel perioodil on tegemist raske dementsusega vt lisa 1.
Haiguse alguses märkavad inimesed sageli oma probleeme ka ise. Sellel perioodil võib inimene oma seisundist aru saada, ta võib ise abi otsida ja enamiku oma igapäevatoimingutega hakkama saada. See periood peaks olema haiguse diagnoosimiseks parim aeg. Mäluhäire ja unustamise süvenemisel räägitakse pidevalt sama juttu, küsitakse samu küsimusi korduvalt, unustatakse vastused küsimustele, unustatakse tähtpäevi, oma lubadusi ja kohustusi näiteks arvete maksmine.
Poodi minnes unustatakse vajalikud asjad ostmata. Võib juhtuda, et inimene hakkab rahaga hooletult ümber käima ja ostab mittevajalikke asju vajalike asemel. Koduste tööde tegemise oskus väheneb ja tööd võtavad kauem aega näiteks toidu valmistamine, koristamine, parandus- ja ehitustööde tegemine, pesu pesemine muutuvad keerulisemaks, käsitöö kvaliteet halveneb ning tehtu muutub järk-järgult lihtsamaks. Ei suudeta uusi tegevusi ära õppida nt uue telefoni kasutamine, uue ukseluku avamine jne.
Sageli tekib ükskõiksus ja huvipuudus, ei koristata kodu ega käida sõpradel külas. Väheneb enese eest hoolitsemine — varem sätitud soeng ja maitsekalt valitud riietus muutub järjest lohakamaks.
Võib juhtuda, et inimene üritab esialgu oma probleeme teiste eest varjata.
Info Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele - Ravijuhend
Haiguse arenedes vähenevad kriitika ja tähelepanuvõime veelgi ning mäluhäire on oluliselt rohkem väljendunud. Alzheimeri tõvega inimesed unustavad ära kuupäeva, nädalapäeva ja aasta, unustavad ära oma aadressi ja koha, kus nad parasjagu asuvad.
Enamasti haiged ei märka enda ümber ega endaga toimuvaid muutusi, kuigi vahel võib olla ka selgemaid hetki, kus arusaamine on parem. Tekivad raskused tuttavate inimeste, esemete ja kohtade äratundmisega. Eksitakse ära tuttavates kohtades. Uute olukordadega hakkamasaamine halveneb, tekib ärevus.
Igapäevaste tegevustega toimetulek muutub järjest keerulisemaks ja aeganõudvamaks nt arvete maksmine ja toimingud rahaga, söögi valmistamine, riietumine, söömine, tualetis käimine. Tekkida võivad psüühika- ja käitumishäired kahtlustamine, asjade peitmine, hõikumine, agressiivsus. Tasapisi väheneb lähedaste ära tundmise võime. Ööpäevarütm häirub, kujunevad unehäired.
Sageli on inimene aktiivsem õhtuti ja öösiti, mil hõigub ja eksleb.
Haiguse hilises staadiumis on inimese kõnelemise ning kõnest arusaamise võime niivõrd kahjustunud, et ta ei suuda end väljendada ega ka teiste inimeste jutust aru saada. Seda olulisemaks muutub lähedaste mittesõnaline suhtlus — hääletoon, näoilme, žestid. Inimese kõik oskused kaovad ja ta ei oska enam voodist välja tulla, end riidesse panna, kõndida, tualetis käia ega süüa.
Diagnoosimine Mälu ja vaimsete võimete ning varasemate oskuste halvenemisel on soovitatav esmalt pöörduda perearsti poole vt joonis 2. Võimalusel tuleks haigel arsti juurde minna koos lähedasega, kes aitab muutusi kirjeldada kõrvalseisja pilguga, mis on abiks diagnoosi kinnitamisel. Haige ise võib mõnda probleemi alahinnata või sellest rääkimise unustada.
Saada lugu
Arst võib paluda lähedasel täita küsimustiku patsiendi käitumise ja igapäevategevuste kohta viimase kuue kuu jooksul. Rääkige perearstile: mis on peamine probleem, mille tõttu pöördute arsti vastuvõtule? Perearst hindab mäluhäiret testi abil nt vaimse seisundi lühiuuringuga, ingl Mini Mental State Examination.
Testiga hinnatakse inimese orienteerumist ajas ja ruumis, samuti tähelepanu, mälu ning ülesanneteks vajalike tegevuste planeerimise oskust. Maksimaalne punktide arv testis on 30, dementsusele viitab skoor 24 või alla selle. Tulemuste tõlgendamisel võtab arst arvesse patsiendi haridustaset, keeleoskust ja teisi testi sooritamist mõjutavaid tegureid nt halvenenud nägemine ja kuulmine.
Info Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele (PJ-G/24.1-2018)
Testi abil saab eristada dementsuse raskusastmeid kerge, keskmine, raske vt lisa 1. Ainult testi tulemusest Alzheimeri tõve diagnoosimiseks ei piisa.
Samuti ei anna test informatsiooni mäluhäire põhjuse kohta. Selleks on vaja lisauuringuid. Vereanalüüsi abil saab lisaks uurida, kas mäluprobleemi põhjuseks võib olla mõni haigus nagu kilpnäärme alatalitlus, kehvveresus aneemiavitamiinide vaegus, nakkushaigus nt borrelioos, süüfilis, HIV jt.
Nimetatud haigusi korralikult ravides võivad mäluhäired suuremal või vähemal määral taanduda. Vajadusel suunab perearst patsiendi mäluhäiretega tegeleva spetsialisti vastuvõtule neuroloog, psühhiaater, geriaater.
Alzheimeri tõve kahtlusega haigetele tehakse pea kuvamisuuring kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafiaet välistada teised ajuhaigused nt ajukasvaja, krooniline verevalum, vesipea.
Kui diagnoos jääb Haiget liitu reie pohjustel, võib arst suunata patsiendi neuropsühholoogilisele uuringule, mida teeb kliiniline psühholoog. Uuringu käigus tehtud testid aitavad kindlaks teha erinevaid mäluhäirete tüüpe.
Neuropsühholoogiline uuring annab häid tulemusi varase alguse ja kerge dementsussündroomiga patsientide puhul, hilisemas staadiumis haigete jaoks võivad testid olla liiga koormavad. Joonis 2. Patsiendi koostöö eri valdkondade spetsialistidega Alzheimeri tõve ravi aeglustab haiguse kulgu.
Mida varem haigus avastatakse ja raviga alustatakse, seda kauem säilib haigel võime igapäevategevustega toime tulla. Nii jääb lähedastele ja abistajatele rohkem aega, et kohandada muutuvat elukorraldust ja läbi mõelda olulised küsimused, mis elu lõpu lähenedes paratamatult tekivad. Alzheimeri tõbi kulgeb aeglaselt süvenedes. Haiguse hilis- staadium kujuneb välja keskmiselt viie kuni kümne aastaga.
Seda peetakse elu lõpu staadiumiks, mida ei ole võimalik ravida ja mida ei peeta eetiliseks pikendada erinevate meditsiiniliste protseduuridega. Alzheimeri tõve ennetamine Kuna haiguse tekkimise põhjused on ebaselged, siis ei saa tõbe ennetada. Mitmekülgne tervislik toit, mõõdukas kehaline aktiivsus, sotsiaalne suhtlus, vaimne töö ja harrastused nt teater, ristsõnade lahendamine, tantsimine, kalastamine, matkamine, reisimine, seenelkäik jne mõjuvad vaimsele ja füüsilisele tervisele hästi ning aitavad vähendada Alzheimeri tõve tekkeriski.
Uuringutega pole tõestatud, et vitamiinide või toidulisandite tarvitamine aitaks haigust ennetada. Toitumine Alzheimeri tõve haigetel soovitatakse süüa mitmekülgset toitaineterikast toitu vt joonis 3.
- Eesti Haigekassa Juhendi rekvisiidid, võtmesõnad Otsingusõnad: patsiendijuhend, Alzheimeri tõbi, Alzheimeri tõve diagnostika, Alzheimeri tõve ravi, mäluhäire, dementsus, mis on dementsus, dementsuse tunnused, dementsuse diagnostika, dementsuse ravi, dementse hooldamine, dementse hooldus.
- Возглавлял процессию Ричард, державший в правой руке белый флаг.
Nad ei pea järgima eridieeti. Toidupüramiidilt on näha, millises koguses milliseid toiduaineid on soovitatav tarvitada. Joonis 3.
Toidupüramiid Alzheimeri tõbe põdevaid haigeid ohustab tihti alakaal. Söömine võib ununeda ja näljatunnet ei märgata. Isu alandavad vähene kehaline aktiivsus, mõned ravimid, lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine.
Jalad löövad nõrgaks. Miks jalad ei kanna? | loovharidus.ee
Isutust võivad põhjustada ka võimetus toitu ära tunda, halvasti istuvad proteesid jm. Nii võidakse liigselt kõhnuda ja kaotada lihasmassi, mis omakorda suurendab kukkumise ja teistesse haigustesse haigestumise riski. Seega on soovitatav valgurikas toit ja alakaalu vältimine. Isu vähenemisel võib abi olla apteegis müüdavatest valgulisanditest valgupulbri või -joogi kujulsamuti sagedamini ja väiksemate portsjonite kaupa söömisest.
Rõhutatakse ka piisava vedelikutarbimise tähtsust. Mõned Alzheimeri tõve haiged söövad liigselt just magusat. Haigel tuleks üritada toituda tervislikult ja mitmekülgselt ning süüa põhitoidukordade vahelisel ajal vahepalasid. Samas liigne toidu piiramine võib põhjustada inimeses ärevust ja pahameelt.
Haiguse arenedes ei pruugi Alzheimeri tõvega haiged olla ühel päeval enam võimelised oskuste järk-järgulise kadumise tõttu ise toitu valmistama ja söögiriistu kasutama. Siin aitaks haigele toidu valmis tegemine ja söömise meelde tuletamine.
Veel parem oleks koos süüa. Neelamishäirete puhul võib toidu vajadusel väiksemateks tükkideks lõigata või peenestada ning joogid paksendada. Ravi Mäluhäiretega inimeste ravivõimalused võib jagada kaheks: toetavad raviviisid ja ravi ravimitega vt joonis 4.
Mõlemal juhul on eesmärk haige ja tema lähedaste elukvaliteedi parandamine, omandatud oskuste taseme hoidmine ja igapäevaeluga hakkamasaamise võimalikult pikaajaline säilitamine samal tasemel. Joonis 4. Alzheimeri tõve ravi Toetavad raviviisid Alzheimeri tõve ravivõimaluste puhul rõhutatakse erinevate loominguliste tegevuste olulisust. Järjepidev suhtlemine ja tegevused aeglustavad kõne- tähelepanu- ja käitumishäirete süvenemist. Alzheimeri tõvega inimene mõtleb aeglasemalt ning ei pruugi keerulisemat juttu hästi mõista.
Vestlusel tuleks kannatust varuda ning mitte ärrituda tema korduvate küsimuste ning ebasobivate või lapsikute mõtteavalduste peale. Soovitatav on rääkida aeglasemalt ja lihtsate lausetega, vältida käskivat, kõrgendatud või ärrituvat hääletooni.
Kerge ja mõõduka mäluhäirega haigetele soovitatakse mängude mängimist, lemmikloomade ja aiandusega tegelemist, kunsti- muusika- ja lõhnateraapiat, söögitegemist ja teisi aju aktiveerivaid toimetusi.
Mitmekülgne kehaline aktiivsus parandab kõnnikiirust, vastupidavust, lihasjõudu, tasakaalu ja meeleolu ning võimaldab igapäevategevustega paremini hakkama saada. Tuttava muusika kuulamine võib esile kutsuda meeldivaid mälestusi ja emotsioone ning mõjub seetõttu hästi meeleolule ja elukvaliteedile. Ei ole oluline, mis muusikat kuulata — kõige olulisem on, et see inimesele meeldiks! Oluline on jätkata varasemate hobidega tegelemist.
Kui inimene on varem pilli mänginud, tuleks sellega edasi tegeleda.
See on hea viis aju stimuleerimiseks ning heaolu säilitamiseks. Ülalkirjeldatud tegevused on lihtsad ja sobivad nii haigetele kui ka nende lähedastele. Ravimid Ravimid võivad aidata säilitada mälu ja pidurdada õpitud oskuste kadumist.