Liigu sisu juurde

Tervisekaitseametnik korraldab epidemioloogilise uuringu ja selgitab välja nakkusallika. Tähtis on ruumide niiske koristus ja tuulutamine. Sümptomid sõltuvad viiruse serotüübist.

Ähvardavad pankrotid ja ettevõtete majandustegevuse lõppemine kultuurivaldkonnas on laia negatiivse mõjuga kogu majandusele.

Kultuuriasutuste sulgemine ja neile sidusteenuseid pakkuvate ettevõtete majandustegevuse piiramine vajab sektori edasise võimekuse tagamiseks ja taastumiseks iga valdkonna eripäraga arvestavaid lahendusi. Kultuurivaldkond suurendab riigi rahvusvahelist tuntust ning soodustab majanduse arengut muu hulgas välisinvesteeringute ligitõmbamisega. Lisaks sellele loob kultuur väärtust eri piirkondadele ja elukeskkonnale üldisemalt, soodustades regionaalset arengut ja kogukondade lõimumist.

Seega hõlmab ja mõjutab kultuurivaldkond väga laia võrgustikku ja külgnevaid teenuseid. Kriisis kannatada saanud Kasi uhised haavandid taastamine kujuneks lähiaastatel raskeks ja kulukaks. Rõhutame ka kultuuri olulisust vaimse tervise toetamisel raskel ajal. Ka varem on Eesti ajaloos just kultuur olnud see, millest teadmatuses ja ebakindluses tuge leitakse. Seetõttu on kultuurielu taasavamine esimesel võimalusel määrava tähtsusega üldisele heaolule, sektori taastumisele ja majanduse kiirele toimimisele.

Kasi uhised haavandid seekord eeskujuks võtta juba aasta jooksul nii meil kui ka mujal käivitatud meetmeid, et avamine toimuks kiiremini ja sujuvamalt kui eelmisel aastal. Vajalikud lühiajalised meetmed: - eraldada ajavahemikuks Töötukassa palgameede ei kata kõiki kultuuriorganisatsioonide ja -ettevõtete vajadusi; 2 luua riskifond professionaalsetele korraldajatele kindlustunde loomiseks ja piletite tagasiostu finantseerimiseks, et tagada korraldajale ja piletiostjale kindlus juhul, kui COVID piirangud ei võimaldada üritust korraldada, korraldajad on sunnitud üritust edasi lükkama või üritused toimuvad mahupiirangutega.

Sageli kulgeb haigus raskelt vastsündinutel ja immuunpuudulikkusega inimestel. Coxsackie A-grupi viirused tekitavad herpangiini ja vesikulaarset stomatiiti. Herpangiin — Epideemiana esineb tavaliselt lastel haigestuvad peamiselt väikelapsed — Haigustunnusteks on palavik, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, peavalu ja lihasevalu.

Herpangiinile iseloomulikuks sümptomiks on on erineva suurusega villid, mis lokaliseeruvad keelel, eesmistel kurgukaartel, suulael, kurgunibul, tonsillidel ja neelu tagaseinal. Üldnähud ilmnevad varem kui sümptomid suus. Nad kasvavad vähehaaval suuremaks ja paranevad kiiresti 2— 10 päeva jooksul. Herpese lesioonid on valulikumad ja kestavad herpangiinist kauem. Vesikulaarne stomatiit hand-foot-and-mouth disease — Inkubatsiooniaeg 3—5 päeva. Üldnähud on reeglina vähesed ja mööduvad viie päeva jooksul.

Samuti võib esineda ville kurgus. Võib põhjustada kõhulahtisust. Coxsackie-viiruse A- ja B-grupp võivad põhjustada seroosset meningiiti. Haiguse peiteperiood kestab kuni 10 päeva.

Erinevalt polioviirustest on kesknärvisüsteemi haaratus tagasihoidlikum, paranetakse praktiliselt alati. Iseloomulikud haigusnähud on : febriilne palavik °Cväsimus, peavalu, iiveldus ja oksendamine, valguskartus.

Raskematel juhtudel võivad lisanduda ka kaela- ja seljalihaste jäikus ning kerge parees. Sageli esineb ka lööve. Haigus kestab 7 kuni 10 päeva ja lõppeb üldjuhul paranemisega. Spetsiifiline ravi puudub! Epideemiline müalgia ehk Bornholmi tõbi Seondub coxsackie erinevate serotüüpidega.

Haigust iseloomustab järsk algus.

Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab

Haige isoleeritakse kiiresti nakkushaiglasse -osakonda täielikku ohutust tagavasse isolaatorisse. Tervishoiutöötajad väldivad lähikontakti haigega.

Haige juurde lähevad ainult individuaalsetes kaitsevahendites ravi- ja põetusmeeskonna liikmed. Tervishoiutöötaja nakatumisoht on suurim staadiumis, mil haigel esineb oksendamine, kõhulahtisus ja veritsemine. Tervishoiutöötaja selgitab välja kontaktsed isikud ja kehtestab nendele aktiivse arstliku jälgimise Ebola viirusnakkuse kahtlusel 21 päevaks ja Marburgi viirusnakkuse kahtlusel 9 päevaks pärast viimast kokkupuudet haigega.

Mehed hoiduvad kaitsmata seksuaalkontaktidest. Juhul kui jälgitaval kontaktsel tõuseb palavik 38,5—39,0 °C, hospitaliseeritakse ta kohe. Vaktsiinid puuduvad. Ebola ja Marburgi viirusnakkused võivad levida elukondlike, haiglanakkuse ja laborinakkuse puhangutena. Haiged ja haiguskahtlased isikud hospitaliseeritakse Kasi uhised haavandid isoleeritakse kiiresti. Kontaktsetele kehtestatakse aktiivne arstlik jälgimine Marburgi viirusnakkuse korral 9 päevaks ja Ebola viirusnakkuse korral 21 päevaks.

Haige hospitaliseeritakse nakkushaiglasse -osakonda kliinilisel näidustusel, samuti juhul, kui kodusel põetamisel ei ole võimalik vältida nakkuse levikut. Nakkusallikaks on tavaliselt inimene. Tervishoiutöötaja juhendab kodusele ravile jäetud haiget ja tema pereliikmeid käte pesemise vajadusest pärast defekatsiooni ja enne söömist. Haige on nakkusohtlik ja ta ei tohi tegeleda toidu valmistamisega pereliikmetele.

Ei praktiseerita. Puhangud tekivad nakkuse toidu- või veekaudse leviku tagajärjel. Meie oludes levib nakkus tavaliselt toiduga. Puhangute põhjused selgitab tervisekaitseametnik.

Vähetuntud lastehaigus, millele viitavad villid

Levikufaktoriks olnud toitu võib selgitada haigete küsitlusandmete võrdluse teel. Harvemini levib nakkus joogiveega. Veepuhangute puhul tõstatab tervisekaitseametnik omavalitsuse ees elanike nakkusohutu joogiveega varustamise vajaduse.

Kuni selle teostumiseni teavitab inimesi vajadusest kasutada keedetud joogivett. Tervisekaitseametnik võtab nakkuse levikus kahtlustatava joogivee proove ja saadab need laboratooriumi bakterioloogiliseks uuringuks.

  • Hurt harja klaviatuurist
  • Haige isoleerimine.
  • Sageli haigestuvad lapsed.

Kui puhangu asjaolud on selgitatud, siis rakendab tervisekaitseametnik seaduses ettenähtud sanktsioone. Haigustekitajad ei levi inimeselt inimesele. Haiget ei hospitaliseerita. Põhinakkusallikaks on koerad, vähem teised koduloomad, kelle roojaga levivad haigustekitajad. Inimene nakatub looma roojaga saastunud väliskeskkonna objektide vahendusel.

Tervishoiutöötaja allutab haigestunud inimesed arstlikule järelevalvele pikemaks ajaks, jälgides kasvajate ilmumist. Tervisekaitseametnik korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja nakkusallika ja haigustekitajate levikufaktorid looma roojaga saastunud toit, vesi, pinnas jm.

Põhiliseks haigustekitajate levikut tõkestavateks üritusteks on hoolikas käte pesemine ja muude hügieeninõuete täitmine ning haiguse likvideerimine koerte ja muude koduloomade seas.

Desinfitseerida tuleb looma roojaga kokku puutunud tarbeesemed. Puhangutena ei levi. Eestis esineb üksikjuhtudena, mõnedes maades endeemiliselt. Haige on suhtlemisel nakkusohtlik, kuid tema isoleerimine ei ole vajalik. Nakkuse levikut püütakse tõkestada üldhügieeniliste Kasi uhised haavandid abil. Tervishoiutöötaja korraldab nakatunud isiku dehelmintiseerimise. Kuna ravimid ei hävita vastseid, tuleb ravi korrata kaks kuni kolm korda kahenädalase intervalliga.

Selle aja jooksul arenevad vastsed suguküpseks ja muutuvad ravimi toimele alluvaks. Elukohas tekkinud kolde likvideerimiseks ravitakse samaaegselt kõiki pereliikmeid sõltumata mikrobioloogilise uuringu tulemusest. Samaaegselt dehelmintiseerimisega puhastatakse eluruumid korduvalt tolmuimejaga ja pinnad desinfekorit sisaldava puhastusvahendiga. Vajalik on voodi- ja aluspesu vahetamine. Puhanguid ei esine, kuid nakkus levib perekonniti ja lastekollektiivides.

On soovitatav korraldada lastekollektiivides sihtuuringuid naaskelsabanakkuse leviku selgitamiseks ja kolde avastamisel dehelmintiseerida nakatunud lapsed ja täiskasvanud ning nende lähikontaktsed isikud. Haige ei vaja isoleerimist haiglasse.

Hospitaliseerida võib kliinilisel näidustusel. Üritused nakkuskoldes, desinfektsioon. Tervishoiutöötaja määrab tõvestatule spetsiifilise ravi. Ravi toimub ambulatoorselt. Ravi määraja juhendab haiget kasutama hügieenireegleid, mis võimaldavad tõkestada lambliate fekaal-oraalse leviku kodus ja töökohal. Tervishoiutöötaja soovitab haige pereliikmetele tuua roojaproove laboratoorseks uurimiseks. Avastatud tõvestatud pereliikmetele määratakse spetsiifiline ravi, millega likvideeritakse giardiaasikolle perekonnas.

Desinfektsiooni perekonnas tekkinud koldes ei kasutata. Tegevus nakkuspuhangu korral. Lambliad levivad fekaal-oraalsel viisil. Nende levikut soodustab hügieenireeglite eiramine. Rühmaviisiliselt võivad haigestuda lapsed lasteaedades. Tervisekaitseametnik pöörab lasteaedade kontrollimisel tähelepanu kehtivale režiimile ja korrigeerib seda vajadusel tõkestamaks lambliate levikut.

Kasi uhised haavandid

Ta korraldab vajadusel laste roojaproovide uurimise selgitamaks tõvestatud lapsed ja informeerimaks nendest perearste. Haige hospitaliseeritakse raske haigusvormi ja tüsistuste või nende tekke ohu korral. Haigestumise tõusu ja epideemilise leviku perioodil korraldatakse lastekollektiivides laste igapäevane jälgimine, et haiged lapsed varakult avastada.

Haigestunud lapsed eraldatakse kohe rühmast. Nakkuse sissetoojateks lastekollektiivi võivad olla haigestunud kasvatajad ja muu personal. Võõraste isikute sissepääsu lasterühmadesse piiratakse maksimaalselt. Haigeid ja haiguskahtlasi töötajaid ei lubata laste juurde. Haigestunu levitab maksimaalselt viirusi katarraalsete nähtude kõrgperioodis — 5. Laps lubatakse tagasi kollektiivi pärast haigusnähtude kadumist, seega mitte varem kui 7 päeva pärast haiguse algust.

Ruumides korraldatakse märgpuhastamine desinfektsiooniaineid sisaldava pesemisvahendiga. Elanikke vaktsineeritakse A- ja B-gripi vastu gripi epideemilise tõusu eelsel perioodil septembris-oktoobris. Eeliskorras kuuluvad immuniseerimisele gripi riskirühma kuuluvad inimesed.

Gripivaktsineerimise iseärasuseks on selle kordamise vajadus igal aastal, sest gripiviiruste antigeenne struktuur muutub igal hooajal, mis tingib uue vaktsiini kasutamisele võtmise. Lasterühm isoleeritakse, võõraid isikuid ei lubata lasterühma juurde, haigusnähtudega kasvatajad jm personal eemaldatakse Kasi uhised haavandid. Nakatamisoht kestab gripi, paragripi ja RS-viirusnakkuste korral — 7—10 päeva, adeno- ja enteroviirusnakkuste korral — kuni kaks nädalat.

Haige eemaldatakse kollektiivist eelnimetatud perioodiks, kuid tagasi ei lubata mitte enne kliiniliste haigusnähtude täielikku kadumist. Gripi puhul on intervall esmaste ja korduvjuhtude vahel 1—2 päeva, mittegripoossete respiratoorsete nakkuste korral 5—6 päeva. Puhangu kestus lastekollektiivides on A-gripi korral 6—10 päeva, B-gripi korral 18—25 päeva, paragripi korral — 8—14 päeva, RS-viirusnakkuste korral — 10—15 päeva, adenoviirusnakkuse korral — 25—30 päeva. Haige isoleeritakse kodus või hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel haiglasse.

Lastekollektiivis on soovitatav sisustada ruum haigestunud laste koheseks ajutiseks isoleerimiseks. Kui sama etioloogiaga epidemioloogiliselt seotud haigusjuhtude arv rühmas on üle viie, kehtestatakse lasterühmale karantiin 10 päevaks pärast viimase haigusjuhu esinemist: uusi lapsi ei lubata rühma, keelatakse teiste rühmade külastamine ja ühisüritused, keelatakse ka kasvatajate liikumine rühmade vahel.

Kasi uhised haavandid

Kasvatajad jälgivad lapsi uute haigusjuhtude varajaseks avastamiseks. Haige isoleeritakse 24 tunniks pärast antimikroobse ravi alustamist.

Kultuuripoliitika Kultuurivaldkond — muusika- kunsti- etenduskunstide, muuseumide, rahvakultuuri, kirjandus- filmi- ja kinovaldkonna esindajad — esitasid neljapäeval valitsusele ühise ettepaneku kriisist väljumiseks. Kõigil kultuurisektori esindajatel on pöördumisega võimalik jooksvalt liituda. Avaldame pöördumise täispikkuses.

Haige kontaktsed kodused või kollektiivi lapsed allutatakse tervishoiutöötaja jälgimisele. Juhul kui perekonnas on üks või rohkem immuniseerimata väikelast, tehakse kõigile haige lähikontaktsetele täiskasvanud kaasa arvatud rifampiin-profülaktikat. Juhul kui 60 päeva jooksul on lastekollektiivis esinenud kaks või enam invasiivset haigusjuhtu ning lapsed on vaktsineerimata või mittetäielikult vaktsineeritud, tehakse kõigile lastele ja kasvatajatele rifampiin-profülaktikat.

Desinfektsiooni ei tehta. Vaktsineeritakse lapsi alates kahe aasta vanusest. Puhangu korral rakendatakse ülalnimetatud tõrjemeetmeid. Epidemioloogilisel näidustusel vaktsineeritakse noorukeid ja täiskasvanuid vaktsiini ühe doosiga.

HIV-positiivset isikut ei isoleerita. HIV-tõve hilisstaadiumis vajab haige hospitaliseerimist kliinilisel näidustusel. Tervishoiutöötajad väldivad saastumist haige vere ja koevedelikega. Tervishoiutöötaja selgitab välja HIV-haige seksuaal- ja süstlavahetuspartnerid, säilitades nende konfidentsiaalsuse.

Kasi uhised haavandid

Haige vere ja koevedelikega saastumise vältimiseks kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid. Kutsetegevuse käigus HIV-nakatunud tervishoiutöötajatele tehakse ekspositsioonijärgset ennetusravi antiretroviirusravimitega.

Tervishoiutöötaja nõustab HI-viiruse levikut piiravates küsimustes kaitstud Kasi uhised haavandid kasutamine, süstlavahetuse korraldamine süstivatele narkomaanidele, suguhaiguste ennetamine ja ravi, rasedate, doonorivere ja -elundite HIV-testimine ning testimise järgne nõustamine. HIV-positiivne isik ja tema seksuaalpartnerid ning süstivad narkomaanid ei loovuta verd, elundeid ega rinnapiima. Tuberkuloosi ulatusliku leviku tingimustes tehakse HIV-positiivsetele isikutele tuberkuliinitest eesmärgiga varakult avastada nende nakatumine ning alustada ennetusravi.

Haige vere, koevedelikega saastunud esemed ja instrumendid desinfitseeritakse. Asümptomaatilisi HIV-positiivseid lapsi vaktsineeritakse kõigi immuniseerimiskava alusel ette nähtud vaktsiinidega. Samadel põhimõtetel vaktsineeritakse epidemioloogilisel näidustusel HIV-positiivseid täiskasvanuid. Kasutatakse eelnimetatud tõrjemeetmeid HI-viiruse leviku tõkestamiseks.

Haige roe on nakkusohtlik. Haiglaravi nakkushaiglas või nakkusosakonnas on näidustatud haiguse raske kliinilise kulu korral, samuti juhul, kui kodusel põetamisel ei ole võimalik vältida nakkuse levikut. Kui tervishoiutöötaja jätab haige kodusele ravile, siis juhendab ta pereliikmeid desinfitseerima haige rooja.

Haige ei tohi tegeleda kodus toidu valmistamisega, kuni ta on nakkusohtlik. Haige inimene on teistele harva nakkusallikaks.

Nakkushaiguste tõrje nõuded

Kampülobakterid ringlevad loomade seas. Tõvestunud koduloom on inimesele nakkusallikaks. Meie oludes on nakkusallikaks tavaliselt veis, siga ja kana. Nakkus levib toiduga.

Puhangu korral küsitleb tervishoiuametnik haigeid selgitamaks nende haigestumist põhjustanud ühislevikufaktorit. Kui toit või selle valmistamiseks kasutatud loomsed toiduained on säilinud, siis saadab tervishoiuametnik sellest võetud proovid laborisse bakterioloogiliseks uurimiseks. Kui puhangu põhjus on selgunud, siis rakendab tervisekaitseametnik seaduses ettenähtud sanktsioone. KATK Eestisse saabunud haige või haiguskahtlane isik hospitaliseeritakse nakkushaiglasse -osakondatagades täieliku isoleerimise ja tervishoiutöötajate nakkusohutuse, eriti juhul, kui tegemist on kopsukatkuga.

Nii kopsu- kui muhkkatkuhaige viibib ranges isolatsioonis vähemalt 48 tundi pärast antimikroobse ravi alustamist. Katkutõrje üritusi tuleb realiseerida täie vastutustundega, sest tegemist võib olla bioterrorismi ründega. Katku ensootiakoldeid Eestis ei ole. Tervishoiutöötajad allutavad kopsukatkuhaige kontaktsed isikud seitsmeks päevaks aktiivsele arstlikule jälgimisele ning nendele tehakse profülaktiline antibiootikumikuur.

Kontaktsed isikud, kes keelduvad antibiootikumikuurist, isoleeritakse haiglasse seitsmeks päevaks arstlikuks jälgimiseks.

  • Esimese liigeste meditsiiniline ravi
  • Какое .
  • Вероятно, война быстро окончится, и через некоторое время оба уцелевших сообщества смогут достичь равновесного состояния.

Tervisekaitseametnik korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja haigestunud isiku viibimise katku ensootiakoldes, nakkusallika, haigustekitajate levikufaktori ja levikutee ning tema lähikontaktsed isikud. Katkuhaige lemmikloomi, kassi ja koera, töödeldakse insektitsiididega kirpude hävitamiseks. Sanitaarkarantiiniteenistus nõuab katkuensootilistest maadest Eestisse saabuvatelt laevadelt ja muudelt sõidukitelt kinnitust, et nende sõidukid ja kaubapakendid on närilistevabad.

Näriliste tõrjeks tehakse deratisatsiooni ja kirbutõrjeks desinsektsiooni vastavalt sanitaarkarantiiniteenistuse ettekirjutusele. Haige eritised, riided ja esemed on soovitatav põletada. Elanikke vaktsineeritakse epidemioloogilisel näidustusel. Pikemaks ajaks katkuensootilisse piirkonda siirdujatel on soovitatav vaktsineerida end katku vastu. Puhanguid võib põhjustada eeskätt kopsukatk. Sel juhul rakendatakse kõiki eelnimetatud katku tõrjemeetmeid alates katkuhaige või haiguskahtlase isiku kiirest isoleerimisest haiglasse ning kontaktsete isikute arstlikust jälgimisest ja antibiootikumikuuri tegemisest.

Eestisse saabunud haige või haiguskahtlane isik hospitaliseeritakse nakkushaiglasse -osakondatagades täieliku isoleerimise ja tervishoiutöötajate nakkusohutuse. Tuginedes isiku viibimisele kollapalaviku riskipiirkonnas viimase kuue päeva jooksul, saab tervishoiutöötaja varakult avastada haigusjuhu ning selgitada välja haiguskahtlased isikud, kes allutatakse 6 päevaks aktiivsele Kasi uhised haavandid jälgimisele.

Tagatakse nakkuse vere ja koevedelikega leviku vältimine. Tervisekaitseametnik korraldab vajadusel täiendava epidemioloogilise uuringu. Haige eluruume ei desinfitseerita. Veri ja koevedelikud ning nendega saastunud esemed ja pinnad kahjutustatakse klooriühenditega või hävitatakse põletamisega. Kollapalaviku riskipiirkonda siirduv inimene laseb end vaktsineerida kollapalaviku vastu vähemalt kaks nädalat enne riskipiirkonda jõudmist.

Kollapalaviku vastu vaktsineeritakse haige varem vaktsineerimata pereliikmed ja teised lähikontaktsed.

  1. Artriit ja artrots harjade kasiravi
  2. Nakkushaiguste tõrje nõuded – Riigi Teataja
  3. Viiruste tõkestamiseks on oluline käte pesu ja desinfitseerimine
  4. Slash valu kaela
  5. Ричард просто скривился и покачал головой.

Kollapalaviku viiruse siirutaja puudumise tõttu ei teki Eestis kohalikke haigusjuhte ning puhanguid. Haige ja haiguskahtlane isik hospitaliseeritakse nakkushaiglasse -osakonda. Tervishoiutöötajad järgivad nakatumise vältimiseks nakkusohutuse nõudeid. Haige täielik isoleerimine ei ole nõutav. Haige kirjutatakse haiglast välja juhul, kui kaks vähemalt tunnilise intervalliga ja vähemalt 48 tundi pärast antimikroobse ravi lõpetamist võetud roojaproovi on mikrobioloogiliselt negatiivsed.

Tõrjeüritused nakkuskoldes, deisnfektsioon. Tuginedes isiku viibimisele kollapalaviku riskipiirkonnas viimase viie päeva jooksul, saab tervishoiutöötaja varakult avastada haigusjuhu ning selgitada välja haiguskahtlased isikud, kes allutatakse viieks päevaks aktiivsele arstlikule jälgimisele.

Tervishoiutöötaja korraldab roojaproovi võtmise ning suunab selle mikrobioloogilisele uurimisele. Haiguskahtlastel ja kontaktsetel toidukäitlejatel ning lasteasutuste valu uhise ola parempoolne ravi uuritakse enne tööle taaslubamist kolme roojaproovi, mis on võetud vähemalt tunniliste intervallidega ja Kasi uhised haavandid 48 tundi pärast antimkroobse ravi lõpetamist, ning ühte sapiproovi.

Isik, kes saabub Eestisse pärast kauem kui neljanädalast viibimist kooleraepideemilises piirkonnas, tuleb allutada arstlikule jälgimisele viieks päevaks, mille jooksul uuritakse ühte roojaproovi mikrobioloogiliselt. Tervisekaitseametnik korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja nakkusallika, nakkuse levikufaktori ja levikutee ning haigega kokku puutunud lähikontaktsed, samuti joogivee mikroobse saastumise võimaluse. Epidemioloogiliselt on näidustatud suplusvee ja rahvusvaheliste laevaliinide piirkonda jääva rannikuvee koolera mikrobioloogilise seire korraldamine soojal aastaajal.

Haige ja haiguskahtlase isiku väljaheide ja muud eritised desinfitseeritakse klooriühenditega. Haige viibimisruumis tehakse igapäevaselt jooksev desinfektsioon ning pärast ravi lõpetamist lõppdesinfektsioon. Pikemaks ajaks kooleraepideemilisse piirkonda siirduval isikul on soovitatav end koolera vastu vaktsineerida. Riskirühma kuuluvaid inimesi vaktsineeritakse epidemioloogilisel näidustusel. Epideemia ajal ei korraldata elanike massvaktsineerimist; nakatumisohu püsimisel tehakse seda pärast epideemia lõppemist.

Imporditud koolerajuhust võib puhang alguse saada. Selle vältimiseks täidetakse hoolikalt kõiki eelnimetatud kooleratõrje üritusi alates haige hospitaliseerimisest ja terveks ravimisest.

Haige hospitaliseeritakse nakkushaiglasse -osakonda täielikku nakkusohutust tagavasse isolaatorisse. Piiratakse tervishoiutöötajate arvu, kes sisenevad isolaatorisse; iga isolaatorisse siseneja peab kandma individuaalseid kaitsevahendeid.

Tervishoiutöötaja selgitab välja haige kontaktsed ja kehtestab nendele aktiivse arstliku jälgimise 12 päevaks pärast viimast kokkupuudet haigega. Tervisekaitseametnik korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja nakkusallika või reservuaari väliskeskkonnas ja levikufaktori ning annab soovitused puugiründe vältimiseks.

Haige veri ja eritised ning nendega kokkupuutunud esemed ja instrumendid desinfitseeritakse klooriühenditega või autoklaavitakse, keedetakse või põletatakse.

Kasutatakse rekonvalestsendi vereplasmat. Levib Kasi uhised haavandid, sealhulgas nosokomiaalnakkuse puhangutena haiglates.

Haiged ja haiguskahtlased inimesed hospitaliseeritakse ja isoleeritakse kiiresti. Kontaktsetele kehtestatakse aktiivne arstlik jälgimine 12 päevaks pärast viimast kokkupuudet haigega. Korduva autoinvasiooni tõttu on haige nakkusallikaks pikemat aega rooja nakkusohtlikkuse pärast. Soovitatav on haige isoleerida nakkushaiglasse -osakonda. Haige koduse põetamise korral juhendab tervishoiutöötaja pereliikmeid ja muid lähikontaktseid, kuidas desinfitseerida haige rooja ning saastunud riideid ja voodipesu ning rõhutab käte pesemise olulisust.

Tervisekaitseametnik selgitab puhangu põhjused, pidades silmas, et nakkusallikaks võivad olla peale haige inimese ka veised. Nakkus võib levida toidu ja joogiveega. Nakatunud toidukäitleja eemaldatakse töölt ja laps lasteasutusest kuni haigusnähtude kadumiseni ja ravi lõpuni.

Haige on nakkusohtlik ja isoleeritakse nakkushaiglasse -osakonda. Pärast haige hospitaliseerimist juhendab tervishoiutöötaja pereliikmeid teostama eluruumides desinfektsiooni. Oluline on tualettruumi, haige ihu- ja voodipesu desinfektsioon.

Kultuurivaldkond esitas valitsusele ühise kriisist väljumise ettepaneku

Tervisekaitseametnik korraldab haige pereliikmete roojaproovide bakterioloogilise sihtuuringu võimaliku nakkusallika rekonvalestsendi, pisikukandja avastamise eesmärgil. Tervishoiutöötaja korraldab haigega suhelnud inimeste pereliikmete tervise jälgimise kolme nädala jooksul arvates haige hospitaliseerimisest. Tervise jälgimine toimub kehatemperatuuri mõõtmise teel kolme nädala vältel.

Palaviku sedastamisel haigega suhelnud inimene hospitaliseeritakse diagnostiliseks uurimiseks. Kroonilise Kasi uhised haavandid sedastamine. Enne haiglast lahkumist uuritakse rekonvalestsendi roojaproove bakterioloogiliselt bakterikandluse sedastamise sihiga. Uuritakse kolm roojaproovi. Kolme kuu möödumisel haiglast lahkumisest korraldab tervishoiutöötaja roojaproovide bakterioloogilise taasuuringu bakterikandluse suhtes.

Kui rekonvalestsendil sedastatakse bakterikandlus, siis instrueerib tervishoiutöötaja bakterikandjat ja tema pereliikmeid ettevaatusabinõudest vältimaks nakkuse levikut vajadusel annab juhendeid ka desoainete kasutamise kohta.

Tervisekaitseametnik teavitab bakterikandjat, et ta ei tohi töötada toidukäitlemise ettevõtetes. Kaitsepoogitakse välismaale ohupiirkondadesse siirduvaid inimesi. Kõhutüüfuse tekitajad levivad toidu ja joogiveega. Nakkusallikaks on tavaliselt krooniline bakterikandja. Inimeste rühmaviisilise haigestumise puhul teostab tervisekaitseametnik haigestumise operatiivse epidemioloogilise analüüsi sihiga selgitada nakkusallikas ja nakkuse leviku viis, korraldab vajadusel täiendavate uuringute teostamise ja juhendab adekvaatsete tõrjemeetmete rakendamist vastavalt epidemioloogilise analüüsi tulemustele.

Kui nakkus levib joogiveega, siis tervisekaitseametnik teavitab elanikke nakkusohtliku joogivee keetmise vajadusest ja püstitab omavalitsuse ees elanike nakkusohutu joogiveega varustamise vajaduse. Piiratakse tervishoiutöötajate arvu, kes sisenevad isolaatorisse.

Tervishoiutöötaja selgitab välja haige kontaktsed ja kehtestab nendele aktiivse arstliku jälgimise 21 päevaks pärast viimast kokkupuudet haigega. Mehed peavad hoiduma kaitsmata seksuaalkontaktidest.