Tõe valgus on mitmesugune vastavalt tõe kandjale. Mitteaktiivse faasi puhul on osteoscleroosi protsessi ülekaal iseloomulik. Küll on käesolev novellikogu aga tõhusaks lisandiks Hindrey senisele toodangule.
Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/K
Tammsaare f. Julius Mark aastane.
Grenzsteini osa eesti kirjakeele arendamisel. Adams Tunnetuse tund. SANG: J. Semper Kivi kivi neale. SÖÖT: P. Krusten Kalle Jaanuse kättemaks.
Jaik Tolmukull. Manteuffel Ajaviide peeru valgusel.
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava
PALM: K. Matisoo Õppursõdur jutustab. Oinas Petöfi. Eesti raamatute üldnimestik a. I III A. Tammsaare elutee lõppes põrutavalt äkki ja ükski poolehoid ei suuda tema maise mina saatuses midagi enam muuta, ehk küll pikal, pikal ajal oli see võimalik.
Ent sügav poolehoid võib nüüdki veel suuresti kaasa aidata A. Tammsaare vaimse mina sügavamale ning laiemale mõjulepääsule. Ja nii võib teostuda senisest täiuslikumalt A.
Tammsaare eluvõitlus: ta elu'külv võib nüüd ja edaspidi märksa suuremat vilja kanda, kui on kandnud seni. Tammsaare ei olnud inimeste ega enda saavutustega rahul tema eluajal, kindlasti mitte. Tulevik võiks aga kujuneda teiseks, ja siin on meil võimalus mitmekordistada saaki sellest külvist, mida on teinud A.
Tammsaare väsimatult kuni murdumiseni. Tammsaare on pärandanud rea kõrgeväärtuslikke teoseid, ta on kogu aja võidelnud toe nimel, kuid imelik, meie ei tea hästi, mis on ta tõde. Muidugi on võimalik koostada väga üksikasjaliselt A. Tammsaare eluvaade, väga viljakas kogu mõtteid saab A. Tammsaare vaadetest, mis ta väljendanud mitmesuguste elunähtuste puhul, kuid ometi polnud Uhiste haiguste kogunimi. Tammsaare tõe kuulutaja, tõe tutvustaja, tõe defineerija, teatud tõe kui vaadete süsteemi levitaja.
Tammsaare ei pärandanud meile õpetust, kuidas elada ja mis on tõde. See on teinud A. Tammsaare osalise pessimismi süngemaks, kui see oli tõeliselt, ja see on teinud tema üksinduse passiivseilmelisemaks.
Riitus esimese soengute inca valdkonnas. Esimese soengute tseremoonia
Tammsaare kalduvus dialektikasse, paradoksidesse ja isegi sofistikasse on olnud nähtavasti osalt aja pärand ja teiseks teame, et ta oli teravmeelne ja elav vestleja, kelle mõte sädeles mitte seepärast, et tahtis end näidata, vaid et oli tarve väljenduda. Tammsaare rohkesõnaüsus teatud idee, teatud nähtuse tuuma ümber ei tekkinud sellest, et ta oleks püüdnud auku pähe rääkida. Tal oli tohutu palju tähelepanekuid inimestest, ta 7 97 4 elas valuliselt kaasa inimese Uhiste haiguste kogunimi maailmas ja ta ei väsinud sellest rääkimast, ta ei väsinud seda kujutamast.
Stomatiit täiskasvanutel: efektiivne ravi Stomatiiti või glosite nimetatakse lööve välimuseks väikeste yaserite kujul suu limaskestal.
Peamiselt ta just kujutas. Kujutas väga tihti sõnarohke dialoogi ja väikeste ning tuttavategi nähtuste kaudu. Lugeja hindas ja hindab eriti just seda kriitilist mõtet, millest läbi murdudes said tuttavlikudki elunähtused erilise tõlgenduse. Tammsaare võttis seisukohti poolt ja vastu, kahtles, kaalus ja ironiseeris, valgustas paralleeli või kontrasti kaudu, kuid ta ei teinud ise lõplikke järeldusi.
Ta ei viinud lugejat isegi lõplike järelduste tegemise läveni. Ja selleks on eriline põhjus: õiget järeldust võib teha mitmest seisukohast, Harjade ravi moodi, vastavalt eeldustele ja tingimustele.
Lõpliku üldjärelduse tegemine on ühekülgne, ja eiks tehku siis järeldusi igaüks ise, sest niimoodi on ühekülgsus Õigel kohal. Tammsaare lahkab oma teostes elu ja avaldab sel puhul mitmesuguseid mõtteid. Tal pole tarvitsenud silmas pidada suuri probleeme kui teose põhiideid, sest ta pilk ulatas sügavale ja nii tekkisid suured probleemid iseenesest.
Tema nükkeliste mõtete kaudu saame tihti tõe lävele.
Mis on tõde? See ei näi olevat A. Tammsaarele väga pakiline küsimus. Ta on näit. Ta ei ole aga valemisse sulgenud Jumala olemasolu või mitteolemasolu veendumust, ta on näidanud, kuidas reageerib inimese vaim ja argielu mõistus sellele ideele. Ta rääkis palju inimese eetilisest tasemest, kuid ta ei püüdnud paragrahvidesse raiuda inimsoo moraalikoodeksit.
Ta ei tahtnud olla ühegi Õpetuse õigeusklik pooldaja ega kuulutaja. See ei tulnud mitte elupelgusest, vaid asjaolust, et see küsimus polegi tähtis. Tõe valgus on mitmesugune vastavalt tõe kandjale. Mitte selleks pole tarvis elada ja surra, et defineerida tõde, et leida tõde teoorias, vaid sellepärast hukkuvad inimesed põlvest põlve, et nad ei leia teed, kuidas elada tões.
Isegi tee toe juurde ei näi olevat liiga keeruline.
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava
Põrgupõhja uus Vanapagan on üsna õigel teel toe juurde. Kuid ühiskond ja kogu maailm on oma senise arenemisega ja inimese egoismi värdjaslike avaldustega kudunud otsekui võrgu ümber inimese mõtete ning tegude; üksik isik takerdub oma kasvatuse, seltskonna, ühiskonna võrku, üksik rahvas võib kaduda nagu kärbes maailma ämblikuvõrgus. Siin on miljoneid põhjusi, on miljon eksiteed. Kas saab seda selgitada mingi õpetusega? Kas saab sellest painajast lahti, kui kord oled hakanud teda jälgima? Jälgija kujuneb ise jälitatavaks: ta heitlus kujuneb alatasa suurenevaks eluülesandeks, millest pole pääsu.
Tammsaare suuremaks puuduseks on peetud rohkesõnalisust, mis deformeeris teose ehitust, mis tõi kaasa monotoonsust.
Kuid selleski A. Tammsaare veas on ikka leitud ka väärtusi: ka tuttavate mõtete keerutamises oli siin-seal ikka keeranud sisse mõni eriline vaatekoht, mõni eriline tähelepanek, mõni eriline paralleel või kontrast.
Ja mis kõige tähtsam: ka monotoonses osas hõõgus autori kirglik kaasaelamine inimesele. See lõi alati lisaväärtusi, olgu siis see lisaväärtus ka ainult varjundis. Väike varjund on olnud mõnigi kord see säde, mis on lugejat soojendanud ning paelunud. Tammsaare tundis väga tugevasti kaasa inimese vaimsele käekäigule sessinases maailmas. See kirglik kaasaelamine põletab, see hõõgus tekib kaasakannataja oma isikliku elujõu kulul, ja polegi midagi uskumatut, kui organism kord äkki ütleb üles.
Haigusi, mis on moodustatud skeleti kahjustusega. Metastaasid luud ja ribid
Arvestades kõike seda, mis A. Tammsaare on Kasi kuunarnuki liigend surmast, on kirjutanud kaost, mis ilmneb siis, kui ennast on palju antud, arvestades Vargamäe Andrese, vaikset eluotsa poja käte vahel heinaküünis Tõde ja õigus" V, lk.
Tammsaare surmast kuuldes on meil, eestlastel, olnud valus muidugi selle saatusliku paratamatuse äkilisuse ja selle paratamatuse valjuse pärast, kuid valusam on Uhiste haiguste kogunimi miski muu Uhiste haiguste kogunimi. Tammsaare elutöö jäi pooleli. Peale oma suurteost Tõde ja õigus" andis A. Tammsaare sõnastuse erandlikele inimkujudele ja erandlikele olukordadele.
Neist jäi mõnest tunne, et see on vahepala, et see on ärareageerimine ja võib-olla päevliku leiva teenimine. Paaris teoses peale TÕde ja õigust" ei saanud A. Tammsaare end näidata täies sügavuses, ta ei saanud neisse mahutada elutundmise küllust, mis tal oli Uhiste haiguste kogunimi. PõrgupÕhja uues Vanapaganas" haaras ta küll juba sügavamasse ellu, see kujuneski väljapaistvaks teoseks, kuid siingi takistas allegooriline ülesehitus haaramast elu kogu selle sügavuses; võib-olla taltsutas lahkamise teravust ka aja eriolukord.
Tammsaare tuhanded lugejad vahest ootasid, et kirjanik võtab jälle kord käsile elu laias ning sügavas haardes, nagu ta oli võtnud TÕe ja õiguse" üksikuis köiteis. Mitte ainult loomulik usk A. Tammsaare loomevõimetesse, vaid just ta loomingukäik äratas põhjendatud arvamust, et tuleb veel mõndagi, mis sisaldab palju.
Tammsaare looming katkes keset elujõulist eneseteostust, polnud kuski veel märgata loomingulise Uhiste haiguste kogunimi saabumist, ja seepärast on ta surm eriti valus paratamatus.
Tammsaarel jäi pooleli see on traagiline saatuselöök kirjandusele ja rahvale, kes püüab end kindlustada, et toime tulla eluvõitluses teiste rahvaste keskel.
EESTI KIRJANDUSE SELTSI
Isiku traagikale kaasneb rahva traagika. Soome-Ugri võrdlevas keeleteaduses on Eesti tähtsus uurijate kasvatajana Soome ja Ungari kõrval XIX Uhiste haiguste kogunimi keskpaigast alates järjekindlalt tõusnud.
Intrikulaarsete vormide kahjustamine. Castle murrud. Inhibeeriv luud ja suletud liigesed on tavaliselt kaasas praod epifüüsi, verejooks kapsli ja liigeseõõnde, purustades põlve menicus. Selle tulemusena võib areneda aseptiline produktiivne põletikuline põletik, mistõttu tuleks kõigist luu- ja ühisvigastust ravida rohkem kui tõsiselt.
Finnougristika alal tunnustust võitnud keeleteadlastena, kelledel on olnud ühel või teisel viisil tihedaid sidemeid Eestiga, kerkivad möödunud sajandist kõigepealt esile J. Wiedemann, M. Veske ja N. Kaasajal on Eesti üheks nimekamaks esindajaks linnougristide rohkearvulises peres Tartu ülikooli uurali keeleteaduse korr.
Julius Mark, kes Julius Mark on sündinud talupidaja pojana Sama aasta sügisel siirdus Helsingi ülikooli, kus valis õppeaineiks soome-ugri võrdleva keeleteaduse, rahvaluule ja etnograafia, kuid pidi ülikooliõpingud a Maailmasõja tõttu katkestama. Lõpetas eksternina Helsingi ülikooli cand. MARK 8 sõjaväest a.
Eesti Vabadussõja ajal teenis a. Vahepeal Ajutise Maanõukogu diplomaatilise esindajana Eesti välisdelegatsiooni koosseisu kuuludes aitas ta Helsingis a. Valiti Tartu eesti ülikooli uurali keeleteaduse professori kohustetäitjaks IXalustas õppetegevust ülikoolis aasta II semestril ja kinnitati korraliseks professoriks 1.
XI Ta on olnud filosoofia-teaduskonna dekaaniks XII V ja 1. I XII Prof. Margi teaduslikku tegevust iseloomustab vali enesekriitika ja selge ainekäsitlus. Tema doktori-väitekiri D i e Possessivsuffixe in den uralischen Sprachen.
I Hälfte. Einleitung, frühere Arbeiten, die Possessivsuffixe in den ostseefinnischen Sprachen", mis ilmus Helsingis a. Sama põhjalikkuse ja selge pilguga on tehtud tema muudki uurimused, milledest enne kõike mainitagu Z u m längeren I.