Käes või randmes võib olla luumurd või purunemine, isegi kui käsivars on normaalne. Tavaliselt põhjustab see neuroloogiline häire värisemist mõlemas kehapooles, kuid võib olla tugevam näiteks domineerivas käes. Läbipõetud insuldi tagajärjel võib tekkida ka värin kätes. Rasked pausid vajavad mõnikord operatsiooni.
Siin on veel mõned asjad, mida tuleks meeles pidada: Kui teil on varem diagnoositud südamehaigus, tuleb vasaku käe valu alati uurida. Luu, mis ei parane korralikult, annab teile pikas perspektiivis rohkem probleeme.
Kui on olemas luumurru või luumurru võimalus, pöörduge kohe arsti poole. Ilma ravita võivad bursiidi, tendiniidi ja rotaatori manseti pisarad põhjustada tüsistusi, näiteks külmunud õlga, mida on palju raskem ravida. Kui te ei saa õla, küünarnuki või randme täielikult pöörata, pöörduge oma arsti poole. Varane ravi võib vältida selle süvenemist. Tüvede ja nihestuste korral proovige kätt puhata ja hoidke seda võimalusel kõrgel.
Kandke jää 20 minutit mitu korda päevas. Kasutage käsimüügiravimeid. Ehkki mõned neist seisunditest pole tõsised, võivad need ilma korraliku hoolduseta muutuda tõsiseks.
Külastaja küsib:
Helistage oma arstile, kui kodused abinõud ei aita, probleem süveneb või kui see hakkab häirima teie elukvaliteeti. Mida oodata arsti kabinetis Kui teil on vasaku käe valu, millega kaasnevad muud südameataki sümptomid, ärge viivitage. Pöörduge kohe kiirabi poole.
See võib olla eluohtlik sündmus. Kiirabipersonal kasutab teie südame jälgimiseks elektrokardiogrammi EKG. Veeni vedeliku saamiseks ja vajadusel ravimite tarnimiseks sisestatakse teie käsivarre intravenoosne joon.
Valu vasakus käes
Võimalik, et vajate hingamiseks ka hapnikku. Täiendavad diagnostilised testid aitavad kindlaks teha, kas teil on olnud või on teil südameinfarkt. Ravi sõltub kahjustuse ulatusest. Käevalu muud põhjused võivad kinnitamiseks vajada kuvamisteste.
Õlakahjustusest tingitud valu vallandub lihtsatel tegevustel, nt riietumisel, juuste kammimisel, käe tagatasku panemisel. Haiguse süvenedes võib õla liigutamine osutuda võimatuks. Lihaste ja liigeste rebendeid õlaliigese ümber põhjustavad eriti sporditraumad ja kukkumised. Kergema trauma korral piisab valu- ja põletikuvastastest ravimitest ning õla liikumatuna hoidmisest nädalat sideme abil, millele järgneb füsioteraapia.
Traumad ja eriti nihestused võivad aga vajada kirurgilist ka sekkumist ning on visad paranema, kui kahjustada saab õla närvipõimik. Osteoartroosist ja reumatodartriidist tingitud õlaliigese kulumise kergemaid vorme ravitakse valu- ja põletikuvastaste preparaatide ja süstidega.
Põhjused koos kaasnevate sümptomitega
Kui õlaliiges on haiguse kaugelearenenud faasis pöördumatult kahjustunud, tuleb ravimeetodina kõne alla ka õlaliigese proteesimine ehk kunstliigese asetamine. Mida võib aga ise teha käeprobleemide ennetuseks või ka sümptomite taastekke vältimiseks peale operatsiooni?
Arvutikasutajad peaks planeerima tööpäeva puhkepause käe- kaela- ja õlevöötmelihaste lõõgastamiseks ja masseerimiseks. Kasuks tuleb ka randmetoega hiirepadi. Soovitatakse ka arvutihiire kasutamist vahelduvalt, nt üks tund parema, üks tund vasaku käega. Küünarliigese ortoosi soovitatakse tennisemängijatele ja tööga küünarliigeseid koormavaile inimestele.
Sellest haigusest paranemine ei ole võimalik, küll aga saab ravimite abil oluliselt sümptomeid vähendada ning haiguse progresseerumist pidurdada. Peaaju infarkt — insult Peaaju infarkt ehk insult tekib peaaju veresoone purunemise või trombi tõttu.
Läbipõetud insuldi tagajärjel võib tekkida ka värin kätes.
Arst vastas:
Aktiivse füsioteraapia abil on võimalik mõnevõrra insuldist tingitud käte värisemist vähendada. Kui paistetus tekib vahetult pärast treenimist tuleks jälgida, et organism saaks enne trenni ja treeningu vältel piisavalt vedelikku ega hakkaks seda kudedesse talletama. Kuum ilm võib samuti kätes paistetust põhjustada, sest veresooned laienevad ning nahaalustesse veresoontesse jõuab suuremas koguses verd.
Sel juhul aitab käsi jaheda vee all hoidmine või külm dušš.
