Enne murdeiga on tüdrukutel keskmiselt 34 valmimata munarakufolliikulit, millest elu jooksul küpseb umbes kiirusega üks kuus. Väike suu on aju arengu tulemus Evolutsioon ei ole täiuslik. Ajukoore küpsemisega kaasneb emotsionaalne kohmakus, apaatia ning vilets otsustusvõime. Revolutsioon on siis, kui igal pool ees on kuristik ja on painav vajadus sellest üle hüpata. Raigades valminud seemnerakud liiguvad seemnejuhades kloaagini.
Arvustus. Keha ori ja vaimu vang
Seedeelundkond[ muuda muuda lähteteksti ] Tänapäeva lindudel asendab hambaid nokkmillega toitu kinni hoitakse või toidu küljest tükke nokitakse. Süljenäärmed on üldiselt hästi arenenud, välja arvatud veelindudel. Keel on liikuv ja otsa poole sarvestunud. Söögitoru alaosas paikneb paljudel lindudel pugu. Pugus eelseeditakse toitu, aga sinna võivad koguneda ka seedimatud jäägid röövlindudelmis hiljem väljutatakse räppetompudena.
Magu jaguneb eespoolseks näärmemaoks ja tagapoolsemaks lihasmaoks. Näärmemaos seeditakse seedemahlade toimel toidu pehmemaid osi. Lihasmagu on paksude ja lihaseliste seintega ning kokkutõmbumisvõimeline, seal peenestatakse toidu kõvemad osad. Paljud linnud neelavad ka kivikesi ja liivaterasidmis lihasmaos toidu purustamisele kaasa aitavad.
Röövlindude lihasmagu on vähearenenud. Soolestik jaotub peen- ja jämesooleksnende vahel asub veel üks kuni kaks umbsoolt.
Peensool on suhteliselt pikk, eriti taimtoidulistel liikidel. Jämesool on võrdlemisi lühike ja seda tühjendatakse sageli vajalik võimalikult väikese kehakaalu säilitamiseks.
Jämesool avaneb kloaaki. Hingamiselundkond[ muuda muuda lähteteksti ] Lindude hingamiselundkond on selgroogsete seas efektiivseim. Hingetoru on pikk ja tugevdatud kõhreliste rõngastega.
Armin Kõomägi "Minu erootika saladus" Sebastian Loeb lk Meie prosaistide lemmikžanriks on üksikute eranditega ikka olnud romaan. Sellele vaatamata on eesti kirjanduses kujunenud välja kõrgetasemeline lühiproosatraditsioon, mille jätkajaid leidub ka tänapäeval. Möödunud aasta lõpus tuli trükist veel Tõnis Vilu "Kink psühholoogile".
Kopsud on suhteliselt väikesed, kuid suure pinnaga. Mõlema kopsuga on ühendatud viis õhukotti: kaela-õhukottrangluu-õhukotteesmine ja tagumine rinna-õhukott ning kõhu-õhukott.
Rangluu-õhukotid on omavahel ühendatud. Tagumised õhukotid on otse ühendatud läbi kopsu kulgeva hingetoru haruga peabronhiga.
- Kuidas kõik täpselt töötab, jääb ilmselt alatiseks lõplikult välja selgitamata.
- Meie keha 10 saladust - Tarbija - Majandus
- Привет, Элли.
Sissehingamisel satub õhk kõigepealt tagumisse rinna-õhukotti ja kõhu-õhukotti, õhk kopsudest aga eesmistesse õhukottidesse. Väljahingamisel väljub kasutatud õhk eesmistest õhukottidest peabronhi kaudu, kopsudesse aga satub värske õhk tagumistest õhukottidest.
Enamikule lindudest on omane võime häälitseda. Kohas, kus hingetoru kopsude suunas kaheks jaguneb, paikneb lindudel nn laulukõri. See koosneb kolmest häälekilestmille asendit kontrollivad häälelihased. Eriti keeruliseks on laulukõri arenenud n-ö laulvatel lindudel.
Vereringe[ muuda muuda lähteteksti ] Lindude väike-vereringe toimub südame ja kopsude vahel ja suur vereringe toimub ülejäänud keha ja südame vahel on teineteisest Keha seguneb polve eraldatud, arteriaalne ja venoosne veri ei segune.
Seedeelundkond[ muuda muuda lähteteksti ] Tänapäeva lindudel asendab hambaid nokkmillega toitu kinni hoitakse või toidu küljest tükke nokitakse. Süljenäärmed on üldiselt hästi arenenud, välja arvatud veelindudel.
Süda on suur ja vereringlus on suhteliselt kiire. Süda koosneb vasakust kojastparemast kojast, vasakust ja paremast vatsakesest. Roomajate kahest aordikaarest on säilinud vaid parempoolnemis saab alguse vasakust südame vatsakesest ja millest hargnevad enne paremale pöördumist veel unearteridmis varustavad verega pead ja esijäsemetesse suunduvaid rangluuartereid.
Aordikaar suundub ise aordina tahapoole ning hargneb paljudeks keha varustavateks arteriteks.
Variation in a Species
Venoosne veri keha eesosast saabub kahe eesmise õõnesveeni kaudu paremasse südame kotta. Sinna suubub ka tagantpoolt tulev paaritu tagumine õõnesveen. Tagumine õõnesveen saab verd neerude kaudu keha tagaosast ja reieveeni kaudu jalgadest.
Kuidas kõik täpselt töötab, jääb ilmselt alatiseks lõplikult välja selgitamata. Livescience tõi välja kümme meie kehas toimuvat protsessi, millest me ise üldse teadlikud ei pruugi olla.
Neerudesse saab veri kahest neeru värativeenistmis algavad kaudaalsest õõnesveenist. Paremasse kotta saabunud veri liigub edasi paremasse vatsakesse, kust see pumbatakse kopsuarterite kaudu kopsudesse. Kopsudest liigub veri kopsuveenide kaudu tagasi vasakusse kotta.
Lümfisüsteem[ muuda muuda lähteteksti ] Ehituselt, arengult ja kulgemiselt meenutab lindude immuunsüsteem paljuski roomajate ka maoliste ning imetajate ka inimese immuunsüsteemi. Erituselundkond[ muuda muuda lähteteksti ] Lindude neerud on suhteliselt suured eriti veelindudel ja lamedad, harilikult kolmesagaralised.
Tüübilt on need järelneerud. Looteeas on lindudel veel keskneerudmillest kujunevad täiskasvanute neerud ja isaste raiamanused. Kusejuhad väljuvad otse kloaaki, kusepõit ei ole.
Meie keha 10 saladust
Neerud talitlevad väga efektiivselt, vesi imetakse uriinist peaaegu täielikult tagasi. Uriin on hulgaliselt kusihapet sisaldav valge püdel mass. Linnupojad arenevad munas Linnud siginevad kõva kaltsiumkarbonaadist koorega munade abil.
Isase suguaparaat koosneb kahest kõhuõõnes neerude juures paiknevast raiastmis sigimisperioodil oluliselt suurenevad. Raigades valminud seemnerakud liiguvad seemnejuhades kloaagini. Hanelistel ja jaanalindudel paikneb kloaagis veel väljasopistatav sugutienamikul lindudest see aga puudub või peaaegu puudub. Emaste sugurakke toodab samuti kõhuõõnes paiknev munasari. Enamikul lindudel esineb vaid üks Keha seguneb polve munasari, papagoilistel ja pistrikulistel aga kaks.
Valmivad munarakud liiguvad munasarjast munajuhassemille esimeses Keha seguneb polve eritatakse munaraku ümber valguline kest — munavalge.
[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat
Järgnevas kitsamas munajuha osas tekib munavalgele ümber nahkkest. Munajuha viimases osas seda nimetatakse ka emakaks moodustatakse munale mineraalne koor ja sageli pigmenteeritakse see pinnalt. Munajuha avaneb kloaaki. Muna ehituse ja lindude lootelise arengu kohta loe täpsemalt muna ja linnu arengu artiklitest.
Füsioloogilised eripärad[ muuda muuda lähteteksti ] Lindude füsioloogilised eripärad on paljuski seotud nende lennuvõime ja püsiva kehatemperatuuriga.
Arvustus. Keha ori ja vaimu vang | Kirjandus | ERR
Püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks on vajalik intensiivne ainevahetus. Suure energiakulu tõttu kasvab lindude ainevahetuse kiirus lennates mitukümmend korda.
Ka lindude südametegevus on kiire eriti väiksematel Mis mikroob pohjustab liigeste poletikkurahuldamaks keha suurt hapniku- ja toitainetarvidust.
Keha temperatuur on üldiselt kõrge, tavaliselt 39—45 °C emastel enamasti veidi kõrgem kui isastel.
Linnud – Vikipeedia
Püsivat kehatemperatuuri aitab säilitada halva soojusjuhtivusega sulestikliigsest soojusest vabaneda aitab peamiselt soojusvahetus hingamisel. Mõned linnud võivad alajahtumisel ajutiselt letargiasse langeda koolibrid ja pääsukesedsel juhul võrdsustub kehatemperatuur välistemperatuuriga.
Lindude lämmastiku ainevahetuse lõppsaadus on vees lahustumatu kusihape. Kuna munas viibival linnulootel ei ole võimalik jääkaineid keskkonda eritada, saavad nad nii ohutult koguneda.