Kool on lapse töö, koht, kus ta iseseisvub ja ühiskonna liikmeks kasvab. Reumatoidartriidi tõestatud riskifaktor on näiteks suitsetamine. Füüsilise ülekoormuse korral ei pruugi üldjuhul olla kahjustatud liiges ise, põletikust on haaratud liigesekapsel, kõõlused ja kõõluste kinnituskohad luudel. Hiljem põletiku levides tekivad kahjustuskolded ka liigese lähedastes luudes, mille tagajärjel liigesed deformeeruvad. Kurb, kuid sellele lootma jäädes riskitakse suurte liigesekahjustuste tekke ja elukvaliteedi märgatava halvenemisega tulevikus. Selle kohta kehtivad samad seisukohad, mis spordi kohta üldse.
Mis see on? Inimestel, kes kannatavad osteoartriidi all, hakkavad liigesed järg-järgult minetama kõhresid.
- Kuunarnuki liigese kandmine Pohjustab ravi
- Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad.
Kõhr on pehme, geelilaadne lööke endasse haarav material, mis takistab üksteise kõrval asetsevate luude kokkupuuteid. Enim mõjutatud on sõrmed, põlved, puus, kael ja selgroog. Reumatoidartriidi diagnoos on halb, kuid tänapäevane ravi võimaldab kehvadest variantidest valida siiski parima. Podagra Selle haiguse esmakirjeldus ulatub meditsiini isa, Hippokratese aega umbes Kõige värskemad Tervise uudised otse sinu postkasti 5.
See võrdlus on väga tabav, sest tegemist on ühe valusaima liigesehaigusega. Ei tea, kui lohutav see praegustele haigetele on, kuid sajandite vältel on podagrat peetud lordide ja kuningate haiguseks, seda on põdenud Aleksander Suur, Michelangelo, Cromwell, Goethe, Newton, Päts jt.
Liigesepõletikku tekitavad liigesesse ladestuvad kusihappesoolad, nende leidumine liigesevedelikus on haiguse diagnoosimise aluseks.
Sagedamini on haaratud suure varba põhiliiges, harvem ka sõrmeliigesed. Äge põletik tugeva valu, turse ja punetusega tekib sageli öösel, kaasneda võib ka palavik.
Reumatoidartriit on eluaegne haigus
Esineb nahaaluseid, nn podagrasõlmekesi, mille rebenemisel eritub valkjas ja puderjas hambapastataoline mass. Liigeste moondumine reumatoidartriidi puhul ei teki kohe, vaid ajapikku.
Nii kohanevad ka patsiendid haigusega ja õpivad igapäevatoimetusi teisiti tegema.
Reumatoidartriit RA on kroonilise kuluga põletik, mis tavaliselt haarab sümmeetriliselt labakäte-ja jalalabade liigeseid kuid haigestuda võivad ka teised liigesed. Tegemist on süsteemse haigusega, mis tähendab, et lisaks liigestele on kogu organism haaratud põletikust ning kahjustusi võib tekkida ka siseorganites.
Haigus kulgeb ägenemistega, mille vahel on lühemad või pikemad vaibeperioodid ning tegemist on eluaegse haigusega. Reumatoidartriidi tekkimise põhjused pole teada. See on autoimmuunhaigus, mis tähendab, et keha normaalne kaitsemehhanism on häirunud ja immuunsüsteemi rakud, mis normaalselt kaitsevad organismi viiruste ja bakterite eest, hakkavad ründama keha enda rakke ja kudesid.
Kui liigese kulumishaiguse ehk artroosi korral tekib kahjustus liigese kõhres, siis artriidi korral haarab haigus kõigepealt liigeskapsli sisekesta ehk sünooviumi ning tekib liigesepõletik. Hiljem põletiku levides tekivad kahjustuskolded ka liigese lähedastes luudes, mille tagajärjel liigesed deformeeruvad. Mis haigestumist soodustab? Eelsoodumus haigestuda reumatoidartriiti on pärilik. See tähendab, et haigus võib päranduda emalt lastele, kuid see ei pruugi alati avalduda.
Viimastel aastatel on tõestatud, et suitsetamine on üks RA teket soodustav faktor. Seega inimesed, kelle perekonnas on teada artriidihaigeid, peaksid kindlasti suitsetamisest hoiduma.
Vallandavaks faktoriks võivad olla infektsioonid, füüsiline või emotsionaalne trauma, hormonaalsed nihked seoses raseduse või menopausiga. Eestis põeb reumatoidartriiti 0,4 protsenti täiskasvanutest, umbes inimest. Haigestuvad tavaliselt 40—50aastased parimas tööeas inimesed. Naistel esineb haigust kolm korda sagedamini kui meestel.
RA algab sageli hiilivalt ja sümptomid kujunevad välja aegamööda. Haiget liigest aitab toestada elastikside, mis aga ei tohi mingil juhul takistada vereringet. Põlve aga ei tohiks turse korral elastiksidemega kinni siduda, sest tagajärjeks võib olla veresoonte kompressioon, säärte paistetus ja vereringe loomuliku ringluse takistus.
Viga saanud põlve ei tohi keha raskuse all koormata, kuid trauma järel tuleks õige pea hakata liigest järk-järgult rahulikult ja võimalikult sujuvalt liigutama. Mida suurem on valu, seda rahulikumad ja kergemad olgu liigutused. Kui nende ravivõtetega pole sümptomid kolme päeva möödudes leevenemismärke näidanud, tuleks minna arsti juurde. Kõhrepind kui liivapaber Liigesehaigustest ollakse kõige rohkem hädas liigesekulumise ehk osteoartroosiga, mil liigesekõhr aegamööda laguneb ja õheneb.
Mis täpselt sellist kulumist tingib, seda teadus veel seletada ei oska, kuid kaasa võivad aidata Mazi poletiku uhises vananemine, ülekaal, kauaaegne ülemäärane füüsiline koormus, sportlasekarjäär, varasemad liigesevigastused ja kindlasti ka geneetiline soodumus.
Nende tegurite kaasmõjul häirub liigesekõhre normaalne ainevahetus, kõhr ei kata enam ühtlase ja elastse kihina luupinda, tekivad struktuurimuutused ja konarused häirivad liigese sujuvat liikumist.
Liivapaberina toimiv kõhrepind hõõrub ennast kihiti aina õhemaks. Noorematel vallandab osteoartroosi sageli liigesevigastus. Naisi vaevab osteoartroos kaks korda sagedamini kui mehi.
Haigused ja seisundid
Koguni pooltel ligi 70aastastel võib esineda liigesekulumist vähemalt ühes liigeses. Kuna pikka aega ei pruugi liigesekulumine raskeid vaevusi kaasa tuua, sunnib see haigus perearsti poole pöörduma vanemaealisi, kel on kulumisprotsess pahatihti juba kaugele arenenud ja liigesed vajavad juba asendamist proteesidega.
Ometi võimaldab õigeaegne haigusele jälile saamine liigesekulumist märkimisväärselt vähendada või koguni peatada.
Haigussümptomiteks on õhtused koormusjärgsed valud ja lühiaegne kahjustatud liigese jäikus pärast koormusvaba aega. Haigusvorme eristatakse peamiselt selle põhjal, kas ilmneb ka kogu organismi haigestumise üldnähte nagu palavikku, halba enesetunnet ja sellega kaasuvaid lihas- ja liigesevalusid, nahalöövet ning siseelundite haaratust, või on haigusest haaratud ainult liigesed.
- Polve liigeste poletik
- Mõlemaid haigusi saab märgatavalt leevendada toidulisandeid tarbides ja nahale salvi määrides.
Viimasel juhul jaotatakse haigus alatüüpideks liigeste arvu järgi oligoartriit ehk ühe kuni nelja liigese põletik ning polüartriit ehk viie ja enama liigese põletik. Haiguse alatüüp diagnoositakse esimese poole aasta jooksul avaldunud tunnuste põhjal.
SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada
Diagnoosimisel on lisaks haigustunnustele abi laboratoorsetest analüüsidest. Nii suudab arst täpsemalt määratleda, millise JIA alatüübiga on tegu ja kas patsiendil on oht komplikatsioonide, näiteks kroonilise silmapõletiku tekkeks. Korrapärastest ultraheli- ja röntgenuuringutest võib olla abi haiguse süvenemise diagnoosimisel ja sellest sõltuva ravi planeerimisel. Ravi on iga lapse jaoks individuaalne. Ravi eesmärgiks on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ning ennetada liigese- ja elundikahjustusi.
Pole õige ravi algusega venitada ootuses, et haigus iseenesest leevendub.
Haigus võib küll iseeneslikult leevenduda, kuid varieeruva ja prognoosimata aja järel. Selleks ajaks võivad aga liigestes olla juba välja kujunenud pöördumatud muutused. Kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid. Pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid nimetatakse ka baas- ehk põhiravimiteks.
Juveniilne idiopaatiline artriit
Baasravimeid hakatakse kasutama kohe peale diagnoosi panemist ja neid võib kasutada ka paralleelselt põletikuvastaste ravimitega. Pikaajaline ravi kestab kuid ja vajadusel aastaidki. Enamike pikaajaliste ravimite mõju hakkab ilmnema alles 2—3 ravikuu järel.
Viimastel aastatel on artriidi ravisse jõudnud bioloogilised ravimid. Ravimid toimivad üsna kiiresti ja siiamaani on neid turvaliseks peetud. Bioloogilisi ravimeid nagu teisigi pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid tarvitavad lapsed on arstliku kontrolli all.