Lüli normaalse liikumise korral toimib lüli kui amortisaator. Kõige sagedamini puusadüsplaasia all kannatavad tõud on Newfoundlandi koerad , Saksa lambakoerad , retriiverid, rotveilerid ja mastifid.
Normaalne puusaliiges[ muuda muuda lähteteksti ] Normaalse puusaliigese anatoomias on reieluu ühenduses vaagnaga puusaliigeste abil. Pallikujuline reieluupea mahub täpselt puusanappu pesa vaagnaluuskondised pinnad reieluupeal on kaetud kõhrega.
Kui luud annavad piisava tugevuse, et kanda keharaskust, siis kõhred tagavad liikuvuse. Tavapärase puusaliigese töötamist võivad mõjutada trauma ja haigused, nagu puusadüsplaasia, osteoartriit ja reumaatiline artriit.
Düsplaasiaga puusaliiges[ muuda muuda lähteteksti ] Düsplaasiaga puusaliigese puhul ei ole pallikujuline reieluupea vaagnaluus korralikult pesastunud. Reieluupea ei ole täpselt, vaid lõdvalt või osaliselt pesas sees.
Teiseks ei ole reieluupea tasane ja ümmargune, vaid moondunud, põhjustades liikumisel liigese ja kõhre kulumist.
Sellega võitlemiseks parandab keha liigest, kasvatades uusi kõhresid, aga kuna see on üsna aeglane protsess, hakkab liigest mõjutama degradatsioon. Selle tõttu tekivad liigesesse põletikkõhrekahjustused, paistetus ja valu.
Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad. Teadmised sellest, mida enda aitamiseks teha, on peamine väljapääs. Millised liigesehaigused on kõige tavalisemad?
Sellest tekib tsükliline protsess: mida rohkem saavad liigesed kahjustada, seda rohkem kahju teeb ta ümbritsevatele kudedele ja luudele. Liigese vaegareng võib ajaga hullemaks minna või jääda samale tasemele.
SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada
Puusa konditsioon annab ainukesena vaagna liigeste valud, kas tekib valu ning kas see mõjutab koera elukvaliteeti. Põhjused ja tagajärjed[ muuda muuda lähteteksti ] Puusadüsplaasiat võib põhjustada reieluupea, mis ei mahu korralikult vaagnapessa, või vaegarenenud lihased vaagna ümbruses.
Puusadüsplaasiale on kõige vastuvõtlikumad just suured tõud, sest nad on raskemad, aga ka väiksemad tõud võivad selle all kannatada. Düsplaasiaga labrador Düsplaasiaga kaasneb liikumisel suur valu, mille vähendamiseks üritab loom võimalikult vähe kannatuse all olevat puusa liigutada.
Koer liigub siis ebaloomulikult, astub kahe jalaga korraga või kangelt. Düsplaasia põhjuseks peetakse pärilikkust, kuid uute teadmiste järgi võib mõju olla ka keskkonnal. Keskkondliku mõju alla lähevad ülekaalulisus, vigastus kutsikaeas, sidemete rebend noores eas või korduv liigutus areneval liigesel näiteks igapäevane jooksmine kutsikaga.
Kõige sagedamini puusadüsplaasia all kannatavad tõud on Newfoundlandi koeradSaksa lambakoeradretriiverid, rotveilerid ja mastifid. Haigus võib esineda ka väiksematel tõugudel, nagu spanjelid ja mopsid.