Sõrmede vahele peaks jääma umbes 1—2 cm vahemaa. Kõige raskemate haigete raviks tuleb kasutada steroidhormoone ja vahel ka tsütostaatikume.
Avage veidi suu. Avaldage rusikaga lõua vasakule poolele õrnalt survet 5—10 sekundi jooksul, et lõdvestada lõualuulihaseid. Tehke sama harjutust veel 10 korda avaldades rusikaga survet alalõua paremale poolele.
Asetage mõlema käe nimetis-sõrmed alahuule alla ning mõlema käe pöidlad lõua alla. Sõrmede vahele peaks jääma umbes 1—2 cm vahemaa.
Avaldage kõigi nelja sõrmega võrdset survet lõuale ning avage võimalikult aeglaselt suu. Püüdke vältida lõualuude paigast nihkumist sellest annab märku lõua liigutamisel tekkiv heli — naksumine, krigin, plõksumine.
Kui lõua liigutamisel tekib heli, siis lõpetage surve avaldamine ja alustage harjutust uuesti avades suud veelgi aeglasemalt. Neljast küljest avaldatud surve peaks võimaldama suu avamist ja sulgemist ilma lõualuude paigast nihkumiseta.
Lükake enda alalõug ette ja hoidke lõuga selles asendis umbes 10 sek. Seejärel asetage käsi lõuale ning sellele survet avaldades lükake lõug tagasi normaalsesse asendisse.
Jason Clay: How big brands can help save biodiversity
Hoidke lõuga normaalses asendis 5—10 sek. Üldised soovitused Süüa pehmet toitu. Vältida kõvade toitude ja suurte suutäite hammustamist.
Vältida väga viskoossete toiduainete söömist. Näiteks Soomes on liigesepõletikust tingitud amüloidoos täielikult kadunud ning vähenenud on juveniilsest artriidist tingitud enneaegsed surmad.
Püsiv vaegurlus on jäänud haruldaseks. Tänapäeval on ka raskesti haigestunutest suurem osa töövõimeline ja suudab iseseisvalt toime tulla. Kõige sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses koksartroos e puusaliigese kulumus ja põlveliigeses gonartroos e põlveliigese kulumus.
Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väiksele osale põhjustab see raskeid vaevusi. Kui elanikkonna keskmine vanus suureneb, suureneb ka artroosihaigete arv.
Aasta-aastalt tehakse põlve- ja puusaliigese artroosi haigetele üha rohkem tehisliigeste paigaldamise lõikusi. Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, raske töö või liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus. Liigese kulumine algab liigestuvat luupinda katva sileda kõhre vigastustest suure koormuse tagajärjel. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema, haigestunud liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab artroosile iseloomulikke sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades ühtlasi valu.
Need sõlmed on röntgenipiltidel nähtavad iseloomulike ogadena mida nimetatakse osteofüütideks. Kui kahjustatud liigest liigutatakse ja koormatakse, tekib liigest ümbritseva kesta ärritus ja mehhaanilisele ärritusele järgneb põletikureaktsioon. Haige tunneb seda valuna, vahel on ka turset ja punetust.
Mida süüa, kui liigesed on haiged
Põletik põhjustab mitte ainult vaevusi, vaid ka liigese kiiremat kulumist. Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka tõustes. Põlved võivad vajuda väljapoole — kujunevad rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed. Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad paljanduvad, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat.
Liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu.
Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks. Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel. Vereproovid on korras. RAVI Osteoartroosi ei ole Glukoosamiini kondroitiin kimbud välja ravida. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega.
Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja turses, võib arst sellesse süstida steroidhormooni. Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu. Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust.
Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all. Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega.
Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist. Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi.
Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse. Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid.
Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem. Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast. Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas.
On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja Parim vahend liigeste poletik, mille küüntel on psoriaas.
Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti. Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul.
Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused. RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed. Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui Parim vahend liigeste poletik. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral.
Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil.
Liigeste kulumise vastu aitab kõige paremini igapäevane võimlemine
Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks. See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi.
Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul. Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades.
Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Kahjustub kogu liiges: liigesekõhr, sidemed, luud, liigesekapsel.
Haigus võib tabada üht või mitut liigest või piirkonda, täpsuse huvides kasutatakse vastavaid termineid: osteoartroos põlves — gonartroos, puusaliigeses — koksartroos, lülisambas — spondüloartroos, paljude liigeste haigestumine — polüartroos.
Osteoartroos, nagu paljud kroonilised haigused, on astmelise kuluga, I staadiumit iseloomustab vähene valu koormuse järel, IV staadium tähendab aga juba rasket liikumishäiret, valu rahuolekus, abivahendite ja kõrvalabi vajadust. Osteoartroosi ravi on mitmesuunaline. Valu ja põletikunähtude leevendamiseks kasutatakse medikamentoosset ravi. Liigesekõhre ainevahetust parandatakse glükoosamiini või kondroitiinsulfaatpreparaatidega.
Uuem võimalus on viia liigesesse eeskätt põlveliigesesse liigesepindu määriva toimega preparaati viskosuplementatsioonravi.
Kirurgilisest ravist on enam kasutusel liigesepindade lihvimine ja puhastamine ning liigese proteesimine. Kõige selle kõrval on olulised patsiendi teadmised oma haigusest, et sellega paremini toime tulla, igapäevane taastusravi ja sobivate abi-vahendite ortoosid, kõnniabivahendid, jalatsid kasutamine.
Ülioluline on vähendada haigestunud liigese koormust kehakaalu langetamisega ja tööalase või hobidest tuleneva koormuse piiramisega. Kui vaevusi ei teki, võid selle lisada oma menüüsse. Liigestele kasulikud vitamiinid, mineraalained ja toidulisandid C-vitamiin aeglustab liigesepõletike arenemist. Põletik hoogustab vabade radikaalide tekkimist, Parim vahend liigeste poletik kahjustavad rakke, ning C-vitamiin hoiab ära vabade radikaalide kahjuliku mõju.
A- ja E-vitamiin hoiavad ära koevigastusi. E-vitamiin vähendab valu ja vajadust valuvaigistite järele. Tsink ja vask soodustavad uute kõhrkudede moodustumist. Kaltsiumi minimaalne päevakogus täiskasvanu jaoks on mg.
Kaltsiumi imendumist soodustavad D- C- ja A-vitamiinid ning magneesium ainult õiges vahekorras kaltsiumiga — magneesiumi ohutu kogus päevas on µg ; magneesiumit on lisaks vaja ka närvitalitluseks ja lihaskoe lõõgastuseks. Kui kaltsiumi tarbimine toidu või joogiga on intensiivne, magneesiumit on aga toidus vähe, võib kaltsium ladestuda lihastes südamelihases või neerudes neerukividena. D-vitamiin on peamine kaltsiumi tasakaalu mõjutav tegur. D-vitamiini toodab nahk ultraviolettkiirguse ehk päikesevalguse toimel, aga D-vitamiini saame me ka toidust.
Põhjamaises Polveliigese artroosi poletiku eemaldamiseks on päikesevalgust väga vähe ja D-vitamiini puudus on üldlevinud, seega soovitatakse võtta talvisel pimedal ajal D-vitamiini toidulisandina. D3-vitamiini kolekaltsiferooli tuleks võtta vähemalt IU päevas.
K-vitamiin täiskasvanutel 60—90 µg päevas on vajalik luudes tugikoe moodustamiseks. Glükoosamiin on liigeste tervise seisukohalt kõige olulisem toidulisand, sest aitab taastada liigese kõhre, hoiab ära liigese enneaegse kulumise ning on abiks liigeste valu, jäikuse ja ragisemise korral, kuna parandab liigese vastupidavust ja elastsust. Glükoosamiin on sidekoe komponent, millest moodustatakse sidemed, kõõlused, kõhred ja liigesevaheline vedelik. Parim glükoosamiini vorm on kehaomane N-atsetüül-glükoosamiin.
Pikaajalisel kasutamisel on glükoosamiinil ka valuvaigistav toime. Soovitatav päevane kogus on — mg, mis tuleks jagada 3 korra peale päeva jooksul. Kondroitiin osaleb sidemete, luude ja sidekudede moodustumisel, kõhrepindade ja liigesekapsli taastumisel, aitab kaasa liigesevedeliku tekkele ja parandab liigeste liikuvust, pidurdades osteoartroosi arengut.